Metsanduse ja inseneeria instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7076
Sirvi
Sirvi Metsanduse ja inseneeria instituut Autor "Aasmäe, Kristjan" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Endiste 1940-ndate maaüksuste ning maareformi käigus moodustatud katastriüksuste võrdlemiste võimalustest(2014) Aasmäe, Kristjan; Jürgenson, Evelin (juhendaja)Erinevate maareformide tõttu on Eestis maakasutus viimasel sajandil muutunud oluliselt. Töös uuritakse Ülenurme ning Rõngu vallas asuvaid 1940-ndate maaüksuseid ning maareformi käigus moodustatud katastriüksuseid. Teadaolevalt pole antud valdkonnas varem uurimistöid tehtud. Töö eesmärgiks on välja töötada metoodika, mille abil on võimalik võrrelda 1940-ndate maaüksuste ning maareformi käigus moodustatud katastriüksuste kihti, et välja selgitada maareformi mõju maade fragmenteeritusele. Andmeanalüüsiks kasutati geoinfosüsteemide abi. Metoodika väljatöötamine õnnestus, kuid selle puudusteks on väga suur ajakulu ning vähene automatiseeritus. Testalade piires on maatükkide arv suurenenud 2-4 korda ning samas on maatükkide keskmine pindala vähenenud 2-4 korda. Metoodika rakendamise tulemusena leiti, et testalades on maade fragmentatsioon maareformi elluviimise tulemusel toimunud ning endised 1940-ndate maaüksuste ja maareformi käigus moodustatud katastriüksuste piirid ei lange enamjaolt kokku. Metoodika üks edasiarendamise võimalustest oleks selle automatiseerituse taseme tõstmine. Antud töös välja kujunenud metoodikat saab kasutada ka teiste Eesti piirkondade uurimiseks ning seejärel teha üldistusi maareformist tuleneva maade fragmenteerituse kohta kogu Eesti ulatuses.Kirje Looduslike piiride ja katastriüksuste piiride kokkulangemine(2012) Aasmäe, Kristjan; Maasikamäe, Siim (juhendaja)Töös uuritakse maakasutust ja katastriüksuste piiride ning looduslike piiride paiknemisi. Meile teadaolevalt on uuritud probleemi käsitletult ainult põgusalt. Töö eesmärgiks on välja selgitada probleemid, mis tekivad katastriüksuse piiride ja loodulike piiride mitte kokkulangemisega. Andmeteks on kaartide väljavõtted ning mis on saadud Maa-ameti geoportaalist. Andmete analüüsimiseks kasutati visuaalset vaatlust. Töö tulemusena selgus nelja tüüpi piiriprobleeme: eraldatud riba probleem, teravate nurkade probleem, ligipääsu puudumine ning katastripiiri kulgemine sirgjooneliselt arvestamata looduslikke piire. Maakasutuse probleemid klassifitseeriti kahte rühma: maatüki kuju probleemid ning ligipääsu probleemid. Antud olukorras on võimalik parandada piiride kattuvust nagu ka Johnston väitnud on. Antud töö põhjal on tulevikus võimalik koostada ka kvalitatiivne uuring katastriüksuste piiriprobleemide kohta. Reaalselt võib tööd kasutada piiriprobleemide tutvustamisel õppetöös.Kirje Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine(2014) Maasikamäe, Siim; Jürgenson, Evelin; Aasmäe, Kristjan; Veeroja, Piret; Eesti Maaülikool. Geomaatika osakondVäärtusliku põllumajandusmaa määramise probleemistik on keeruline ja selles on palju ebaselget. Seda on märgitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud dokumendis 1, mis annab üldised suunised antud küsimusega tegelemiseks. Vajadus tegeleda väärtusliku põllumajandusmaa määramisega tuleneb ka vajadusest kaitsta põllumajanduse jaoks vajalikku ja sobivat maad teisteks sihtotstarveteks muutmise eest. Käesolev lõpparuanne on koostatud vastavalt Eesti Maaülikooli ja OÜ Tajuruum vahel sõlmitud töövõtulepingule, mille eesmärk on uurida väärtusliku põllumajandusmaa määramise võimalusi seoses maakonna planeeringute koostamisega Põlva, Valga ja Võru maakondades. Käesolevas aruandes on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldmetoodilised alused ja selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldisi põhimõtteid. Töö kõige olulisemaks tulemuseks on käesoleva aruande juurde kuuluvad digitaalsed kaardid, mida saab integreerida teiste planeeringukaartidega. Aruande esimeses osa on selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldisi põhimõtteid. Teises osas on toodud ülevaade põllumajandusliku maa väärtust iseloomustava kompleksnäitaja (tervikhinne) määramise kohta kuue valla (Helme, Põdrala, Räpina, Sõmerpalu, Urvaste ja Veriora)andmete põhjal. Kolmandas osas antakse ülevaade põllumajandusliku maa väärtust iseloomustava kompleksnäitaja võimalikust kasutamisest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel planeeringute koostamisel. See osa koosneb valdavalt erinevatest teemakaartidest, mis illustreerivad põllumajandusmaa väärtust iseloomustava tervikhinde kasutamise erinevaid võimalusi.