Andmebaasi logo

EMÜ mahekeskus

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3641

Sirvi

Sirvi EMÜ mahekeskus Autor "Pehme, Sirli" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoit : loomulik ja kasulik
    (Eesti Maaülikool, 2011) Matt, Darja; Peetsmann, Elen; Luik, Anne; Pehme, Sirli
    Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav mahetoit üha nõutum. Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud alates 1990ndate algusest: 2010. aastal oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle 20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas, nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne: kontrollsüsteem tagab mahenõuete järgimise. Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega: toodete kvaliteedi, ohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health), mis on elektroonselt kättesaadav www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee. Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest tulemustest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Meie ühine meri
    (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Eesti Maaülikool, 2013) Skovsbøl, Ulla; Vetemaa, Airi; Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen
    Simon läks just uude kooli, kus tema klassikaaslased ja õpetajad räägivad palju toidust ja ”Puhta Läänemere menüüst”. Simoni arvates on see teema veidi imelik, kuid tema ja ta klassikaaslased saavad põneva ülesande. Nad peavad minema uurimisretkele, et teada saada, kuidas igapäevane toit on seotud keskkonna ja Läänemerega. Nad külastavad mahetalunikku ja kalameest. Nad toovad kaasa suure kotitäie kala ja köögivilju, millest valmib koolis ”Puhta Läänemere menüü” põhimõtteid järgiv lõuna. Raamatut ”Meie ühine meri” saab kasutada loodusainetes ja kodundustundides. Raamatu teemad on: mahepõllumajandus, taime- ja loomakasvatus, toitainete ringlus, toitainete leostu- mine mullast, mahetoit ja ökoloogia, hapnikusisalduse vähenemine meres ja selle mõju mereelustikule. Raamatule on lisaks juhend õpetajale ja töölehed õpilastele. Raamatut saab eesti, inglise ja taani keeles tasuta alla laadida: www.weshareasea.eu.
  • Pisipilt
    Kirje
    Organic Farming Research in Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2013) Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen; Matt, Darja; Luik, Anne; Veromann, Eve
    The growth of organic farming in Estonia has been rapid in recent decades. To support this development various research projects have been conducted but still a lot of new knowledge is needed to improve the performance of organic sector. Organic agriculture is based on nutrient recycling and it uses a variety of practices that are also valuable for conventional farming because resources of non-renewable synthetic fertilizers are limited and food should be produced more sustainably. Holistic perspective that connects ecological, economic and social aspects is needed in organic farming research and future projects should target these issues more thoroughly.