EMÜ mahekeskus
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3641
Sirvi
Sirvi EMÜ mahekeskus Autor "Peetsmann, Elen (toimetaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Abiks väiketootjale. Elurikkuse suurendamine ja loodushoidlik taimekaitse(SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2018) Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Kohaliku aineringe tagamiseks on põllu- ja aiakooslustes taimedega seotud palju organisme – putukaid, lesti, baktereid, seeni jt. Arvuka esinemise korral võib osa neist põhjustada saagikadu. Käesolev trükis annab ülevaate, kuidas koosluste elurikkuse suurendamine aitab hoida tasakaalus organismide arvukust, arvestades nii põllumajandusmaastikku, erinevate organismide bioloogilisi omadusi kui ka taimekasvatussüsteeme. Samuti saab ülevaate, kuidas reguleerida probleemsete organismide arvukust loodust säästvate tõrjemeetmetega.Kirje Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus : juhend tootjatele ja nõustajatele(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2013) Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Stein-Bachinger, Karin (toimetaja); Reckling, Moritz (toimetaja); Hufnagel, Johannes (toimetaja); Granstedt, Artur (toimetaja); Vetemaa, Airi (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Vaatamata paljudele meetmetele ei vähene Läänemere eutrofeerumine ja meie ökosüsteemide vastupanuvõime on ohus. Sellises olukorras pole lahenduseks tavapärased meetmed, tarvis on uut lähenemist. BERAS (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society) projekti raames töötatakse välja soovitused, mis tagavad ökoloogiliselt kestliku majandamise kogu toiduahelas põllumehest tarbijani. BERASe põhimõtted on väljatöötatud kahe rahvusvahelise projekti raames, mida on osaliselt rahastanud Euroopa Liit ja Norra (Läänemere piirkonna programm), BERAS (2003–2006) ja BERAS Implementation (2010–2013). Projektid on üheksa Läänemere-äärse riigi (Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti ja Soome), Venemaa ja Norra ühine jõupingutus, kuhu on kaasatud riiklikud ja kohalikud ametivõimud, ülikoolid ja uurimisinstituudid, nõuandeteenistused, mahepõllumajanduse ja keskkonnakaitsealased MTÜd, tootjaorganisatsioonid ja teised institutsioonid. Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus (ÖTP) põhineb mitmeaastastel uuringutel, kus on välja selgitatud meetmed ja tegevused, kuidas maheettevõtteid majandada nii, et need oleksid tõeliselt kestlikud ja keskkonnasõbralikud. BERAS on tõestanud oma potentsiaali vähendada toitainete leostumist, suurendada mulla süsinikusidumise võimet/vähendada kliimamõjusid ning suurendada elurikkust ja mullaviljakust. BERASe raames on edukalt käivitunud piirkondlikud jätkusuutlikud toidukogukonnad kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Tarbijaid kaasav „Puhta Läänemere menüü“ pakub võimalust tarbida head toitu ohustamata seejuures Läänemerd ja Maa taluvuspiire. Ökoloogilise taaskasutava põllumajanduse juhend keskendub põllumeeste tegevusele. See on valminud Läänemere-äärsete riikide põllumeeste, nõustajate ja teadlaste koostöös. Juhendiga loodame innustada tavatootjaid ÖTPle üle minema ja toetada mahetootjaid tootmise jätkusuutlikumaks ümberkorraldamisel. Täname kõiki autoreid panuse eest ja Dr. Karin Stein-Bachingeri Saksamaa Leibnizi keskusest koordineerimise eest.Kirje Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2023(Eesti Maaülikool, 2023) Eesti Maaülikool; Lillak, Rein (toimetaja); Toom, Merili (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Globaalne põllumajandus on jõudnud ristteele. Viimastel aastakümnetel on põllumajanduse tootlikkus oluliselt suurenenud. Samas on see avaldanud negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Saagikuse suurendamine on käinud käsikäes intensiivse väetamise, niisutamise ja pestitsiidide kasutamisega. Maailma Looduse Fondi andmetel on pestitsiidide ja väetiste kasutamine põllumajandusettevõtetes viimase 50 aasta jooksul suurenenud 26 korda ning sellel on olnud tõsised tagajärjed keskkonnale. Põllumajanduses kasutatavad keemilised pestitsiidid ja kunstväetised ei jää mitte ainult taimedesse, vaid ringlevad jääkidena ökosüsteemides ning jõuavad pinna- ja põhjavee kaudu meie toidulauale. Mulla degradeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veereostus ja kliimamuutused on vaid mõned väljakutsed, millega seisame silmitsi. Maailma Looduse Fondi väitel on intensiivpõllumajandus ja -maakasutus põhjustanud maailmas peaaegu 60% ulatuses bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja on ühtlasi vastutav 30% kasvuhoonegaaside heitkoguste tootmise eest. Nende ja muude oluliste probleemidega võitlemiseks ja muutuste elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon vastu elurikkuse ja talust taldrikule strateegiad, mis on aluseks Euroopa rohelisele kokkuleppele. Roheleppe raames peaks Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutus aastaks 2030 vähenema 50%. See, kuidas meie toitu toodetakse ja tarbitakse, ei pea hävitama loodust ja elupaiku. Me saame vähendada agrokemikaalide kasutamist, süsinikdioksiidi heitkoguseid, toidu raiskamist ja kadu ning taastada looduse mitmekesisuse. Meie toidusüsteem võib pakkuda jätkusuutlikku, tervislikku ja taskukohast toitu kõigile. Seega tuleks edasi arendada keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid (nt taastavat põllumajandust, mahepõllumajandust, rakendada mitmekesiseid külvikordi, milles on kindel koht talvistel vahekultuuridel) ning mitte soodustada saakide suurendamist mistahes kuluga. Põllumajandussaaduste tootmine peab toimuma kooskõlas loodusega, suurendama mulla süsinikusisaldust, tasakaalustama saagikust, vähendama kliimamuutusi ja soodustama bioloogilist mitmekesisust. See on parim garantii toidujulgeoleku tagamiseks. Tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi pikaajaliste katsetulemuste tutvustamise viia inimesteni arusaam, et toitu on võimalik toota ka keskkonda säästes. Teadlikkust aitaks oluliselt tõsta erinevate seirete laialdane tutvustamine meedias. Käesolevas kogumikus kajastatakse erinevaid katse- ja seiretulemusi, mis on tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks väga olulised.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi „Mahepõllumajandus ja keskkond“ toimetised : [2017 : Tartu](Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2017) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)See on kolmas mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik. Toimetised antakse välja mahekonverentsi raames ja selles tutvustatakse aastatel 2014–2017 läbi viidud mahepõllumajanduse alaste uuringute tulemusi.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2022 : Tartu](SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2022) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Eestis hõlmab mahepõllumajandusmaa juba 23% põllumaast. Kuidas aga toota võimalikult loodusega tasakaalus ja mitmekesiselt, tagades kõik maheturu vajadused ning taimetoitainete agroökoloogiliselt tasakaalustatud ringluse, sellele tuleb meie teadustugi pisitasa järele. Uued Euroopa Liidu strateegiad nii „talust taldrikul“ kui „elurikkuse strateegia“ eeldavad aga kogu toidusüsteemi terviklikku käsitlust ja arendamist. Kümme aastat tagasi (2012) alustasime mahekogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele“ väljaandmist, käesolev on selles seerias viies. Põhiliselt on kogumike artiklid hõlmanud toidusüsteemi üksikaspekte, suures osas on välja jäänud mahetoidu turu probleemistik. Heameel on siiski nentida, et igas väljaandes on tutvustatud väga vajalikke uurimustulemusi mullaviljakuse parandamise võimaluste osas: külvikorra mitmekesistamine vahekultuuridega, segukülvide kasutamine, orgaanilised väetised jm, mis on tootjaile ju suhteliselt kergesti juurutatavad. Lugejateni on toodud ka uute keskkonnasäästlike preparaatide kasutamisel saadud tulemusi, tutvustatud uusi tõrjemeetodeid. Teavitatud on uutest kahjuritest ja haigustest Eestimaa aedades ja põldudel. Käesolevas kogumikus on uudsena toodud teave selle kohta, kuidas on võimalik viljapuuaeda uuendada kohalike ressurssidega – vana aia freesitud kändude ja haljasväetiste abil. Nii saab tootja omal jõul rajada uue aia kasutades olemasolevat taimset jääki ja isekasvavat haljasväetist, sõltumata sisse toodavaist välistest sisenditest. Mahe- ja tavakasvatuse võrdluskatsete tulemusi on esitatud nii põllukultuuride kui ka puu- ja köögiviljade kohta. Võrdluskatsete tulemused on toonud esile maheviljeluse positiivse mõju nii saagile kui saagi kvaliteedile. Alati on kogumikes olnud mahukaid artikleid taimehaiguste uuringutest. On leitud, et mitmekesisem viljelusviis külvikorda lisatud vahekultuuride abil pärsib mitmetel kultuuridel haiguste esinemist ja tõstab mullas elurikkust. Elurikkus nii tootmise ümber kui tootja valikul külvikorras (kultuuride/sortide mitmekesisuses) ning kasvatuse kombinatsioonides on aga mahetootmise edasise arengu võtmeküsimus, sest see mängib otsustavat osa nii taime tervise, mullaelustiku kui ka mullaviljakuse tagamisel. Tootjate teadlikkus elurikkuse rolli ning suurendamise võimaluste osas on siiski veel madal. Käesolevas kogumikus esitatud uurimuste tulemustest järeldub, et võrreldes teiste tootmistüüpidega motiveeris mahetootjaid keskkonnasõbralikult majandama enim küll vajadus säilitada looduskeskkond tulevastele põlvedele, kuid ise rakendatakse selleks meetmeid siiski tagasihoidlikult nt. kolmandikul küsimustikule vastajaist puudusid põldudel elurikkuse talitlusteks olulised mitmekesised äärealad. Teadlikkuse tõstmiseks on vaja rohkem kompleksseid mahekatseid, kus tuuakse selgelt esile elurikkuse roll nii saagi kujunemisele kui kvaliteedile ja looduse talitluseks vajalike toiduahelate toimimisele. Tootjate teadlikkuse tõstmise üheks olulisemaks osaks ongi vajadus oma silmaga näha katseid ning veenduda nende tulemustes. Niisugused katsed veenavad ka tarbijaid nii keskkonnahoiu, mahetootmise kui toidu kvaliteedi suhtes. Tarbimise ja tarbija uuringud sh tarbija kasvatus mõjutavad aga tootmise edenemist. Tähtis on kõigini viia arusaam, et kohalik mahetoit on toidu julgeoleku tagatis, sest edendades elurikkust ning kasutades tasakaalustatult kohalikke taastuvaid ressursse, saab meie toidutootmine muutuda sõltumatuks välistest sisse toodavatest sisenditest. Aastate jooksul püüdsime kogumikke avaldades kaasa aidata teadlaste ja põllumeeste vaheliste sidemete tugevdamisele. Kogumikke kokku seadnud ja neid trükivalmis sättinud toimkond sellega lõpetab ning tänab kõiki autoreid. Järgmise kogumiku paneb kokku juba uus meeskond. Soovime neile edu.