Andmebaasi logo

EMÜ mahekeskus

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3641

Sirvi

Sirvi EMÜ mahekeskus Autor "Luik, Anne" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Liisi talu
    (Eesti Maaülikool, 2012) Luik, Anne; Eesti Maaülikool. Mahekeskus
    Liisi on heledapäine kahe rõõmsa kikkis patsiga viieaastane talutüdruk. Mäe talu avaras kollases elumajas elab ta koos oma ema ja isa, vanema õe Krõõda ning vanema venna Tõnuga. Maja taga on õuna- ja marjaaed. Üle õue elumaja vastas paiknevad loomalaut koos väikese meiereiga, suur heinaküün ning masinakuur, kus seisavad traktor ja muu masinavärk.
  • Pisipilt
    Kirje
    Liisi’s Farm
    (Estonian University of Life Sciences, 2012) Luik, Anne; Estonian University of Life Sciences. Research Centre of Organic Farming
    Liisi is a five year old farmer’s daughter, with fair hair in cheerful little plaits. She lives in the large yellow farmhouse of Mäe farm, together with her mother and father, her older sister Krõõt and older brother Tõnu. Behind the house is an apple orchard and fruit bushes. Opposite the farmhouse is a cattleshed with a small dairy and a large haystack as well as a barn for farm machinery, in which stand a tractor and other bits of equipment.
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoidu eelised ja mõju tervisele
    (Eesti Maaülikool, 2022) Peetsmann, Elen; Luik, Anne
    Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse pärast. Paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nt taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid jms. Käesolev teabeleht on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal.
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoit : loomulik ja kasulik
    (Eesti Maaülikool, 2011) Matt, Darja; Peetsmann, Elen; Luik, Anne; Pehme, Sirli
    Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav mahetoit üha nõutum. Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud alates 1990ndate algusest: 2010. aastal oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle 20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas, nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne: kontrollsüsteem tagab mahenõuete järgimise. Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega: toodete kvaliteedi, ohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health), mis on elektroonselt kättesaadav www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee. Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest tulemustest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Organic Farming Research in Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2013) Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen; Matt, Darja; Luik, Anne; Veromann, Eve
    The growth of organic farming in Estonia has been rapid in recent decades. To support this development various research projects have been conducted but still a lot of new knowledge is needed to improve the performance of organic sector. Organic agriculture is based on nutrient recycling and it uses a variety of practices that are also valuable for conventional farming because resources of non-renewable synthetic fertilizers are limited and food should be produced more sustainably. Holistic perspective that connects ecological, economic and social aspects is needed in organic farming research and future projects should target these issues more thoroughly.
  • Pisipilt
    Kirje
    Porgand Piia seiklused
    (Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Luik, Anne
    1. Miks on taimedel seemneid vaja? 2. Mis on seemnest tulev idu, mis sellest areneb? 3. Kes on taime abilised mullas? 4. Mis on kompost, millest seda saab teha ja miks see oluline on? 5. Miks on looduses tähtsad mesilased, liblikad, lepatriinud, jooksiklased ja ämblikud? Mõned ülesanded. 1. Värvi raamatus piltidel valgeks jäetud osad. 2. Uuri kuidas seemnest saab alguse taim. Pane seeme, nt hernes, märja riide vahele sooja kohta ning jälgi seemnest idu moodustumist. Kasta vahetevahel, et riie ära ei kuivaks. 3. Pane idanenud seeme mullaga täidetud potti, hoolitse kasvava taime eest, jälgi selle arengut. 4. Kui on olemas kodu- või suvilaaed kasvata endale köögivilja! 5. Kogu alati kõik orgaanilised jäätmed kompostimiseks, võimalusel tee ise komposti!