MII lõputööd
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7077
Sirvi
Sirvi MII lõputööd Autor "Aasma, Priit" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Põllumajandustehnika ja -seadmete kasutamisega seotud tööõnnetused(Eesti Maaülikool, 2022) Aasma, Priit; Merisalu, EdaLigikaudu pool maailma tööjõust töötab või on seotud põllumajandussektoriga. Statistikaameti andmetel oli Eestis perioodil 1991-2019. kõikides majandussektorites hõivatute arv oluliselt kahanenud 806 600-lt kuni 579 300 inimeseni ja põllumajandussektoris 152 200-lt kuni 46 800 töötajani. Hoolimata hõivatute arvu langusele on tööõnnetuste esinemisasgedus jätkuvalt kõrge. Vähe on tähelepanu pööratud PM seadmete ja tehnikaga toimunud tööõnnetustele taime- ja loomakasvatuse, kalanduse- ja metsandussektoris. Uuringu eesmärgiks on kirjeldada Eestis toimunud põllumajandustehnika ja -seadmete kasutamisega seotud tööõnnetusi perioodil 2010-2019. Kasutatud andmed tööõnnetuste kohta on registreeritud, fikseeritud Tööinspektsiooni poolt ning filtreeritud bakalaureusetöö autori poolt vastavalt bakalaureusetöö teemale. Aastatel 2010-2019 registreeriti põllumajandussektoris tööõnnetusi kokku 1750 juhtumit. Põllumajandustehnika ja -seadmetega seotud tööõnnetusi registreeriti 455 juhtumit, nendest taime- ja loomakasvatuse alavaldkonnas 337, metsanduses 105 ning kalanduses 13 tööõnnetusjuhtumit. Sel perioodil registreeriti 285 kerget, 160 rasket ning 10 surmaga lõppenud tööõnnetusjuhtumit. Põllumajandustehnikaga seotud tööõnnetuste soo-vanuselisest jaotumisest aastatel 2010-2019 selgub, et 83,5% juhtudest on toimunud meestega ja enim 138 (30,3%) tööõnnetusi leidis aset vanusegrupis 45-64 a. Põllumajandus tehnikaga seotud tööõnnetusi registreeriti enim Järva maakonnas (14,5%), seejärel Lääne-Viru (13%), Tartu (11,2%) ja Viljandi maakonnas (10,8%). Tööohutuse nõuete rikkumine töötaja poolt oli alla poolte tööõnnetuste (41%) põhjuseks. Põhjalikult koostatud töökeskkonna riskianalüüs võimaldab ette näha ja arvestada riskidega, mis esmapilgul võivad jääda märkamata. Põllumajandustehnikaga seotud tööõnnetused põhjustasid haiguspuudumisi kokku 18 487 päeva, mis tõi riigile minimaalselt ligi pool miljardit kulutusi. Toimunud tööõnnetuste õigeaegne ja korrektne registreerimine võimaldab analüüsida õnnetuse põhjuseid, hoidmaks ära tulevikus sarnaseid õnnetusi. Kasutatavas andmebaasis olevate tunnuste kodeeringud on kohati liiga üldistavad ning see ei võimalda teostada täpsemat andmete analüüsi. Kergemate tööõnnetusjuhtude korral alates 2017. aastast, kus töövõimetuspäevi ei registreeritud, enam kõiki tunnuseid ka ei kodeerita, kahandab see veelgi tööõnnetuste andmete analüüsi ja vähendab võimalusi tegeleda ennetustööga.Kirje Põllumajandustehnikaga seotud õnnetusriskide kvalitatiivne analüüs(Eesti Maaülikool, 2024) Aasma, Priit; Merisalu, Eda (juhendaja)Põllumajandussektoris on küll viimastel aastakümnetel langenud töötajate arv, kuid raskete vigastustega lõppenud tööõnnetuste määr on püsivalt kõrge. Tööõnnetuste uurimisel on Eestis siiani kasutatud valdavalt kvantitatiivseid meetodeid, mis ei võimalda jõuda õnnetuste tegelike põhjusteni. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida põllumajandustehnikaga toimunud vigastuste juurpõhjuseid ja tagajärgi kannatanute hulgas ning töötada välja raskete tööõnnetuste kvalitatiivne analüüsimeetod. Uuringusse kaasati Eesti põllumajandusettevõtte looma- ja taimekasvatuse alavaldkonnas töötavad töölised, kes on töötamisel põllumajandustehnikaga sattunutud raskesse tööõnnetusse. Uuritavate leidmiseks tehti üleskutse Tööinspektsiooni kodulehel, Eesti põllumajandusettevõtetele (n=193) masspostituse ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Uuring viidi läbi kvalitatiivsetel meetoditel: struktureeritud intervjuud, veapuu analüüs ning kognitiivsete tööülesannete analüüs. Intervjuudele lisaks analüüsiti võrdlevalt Iirimaa Riikliku Tervise- ja Ohutusameti koostatud õppefilme sarnastest juhtumitest. Magistritöö käigus välja töötatud kvalitatiivne analüüsimeetod võimaldas tuvastada põllumajandustehnikaga toimunud vigastuste juurpõhjuseid ja tagajärgi kannatanute hulgas. Struktureeritud intervjuude kaudu selgitati välja juurpõhjused, milleks olid seadme ebaõige käsitlemine, seadme rike, ebasobivad põllumajandustehnika remondi võtted. Enamesinevad tööõnnetuse sõlmpunktid olid: töökorralduslikud puudujäägid, tähelepanu häiritus, ilmastikust tingitud tegurid ja puudused seadmete või masinate turvamehhanismide kasutamisel. Peamised kognitiiv-käitumuslikud tegurid olid: vale situatsiooniteadlikkuse hindamine töötaja poolt, probleemide lahendamisel tehtud valed otsused, ajasurve ja sellest tingitud kiirustamine ning tähelepanu häiritus otsuste langetamisel. Põllumajandustehnikaga toimunud õnnetusjuhtumite õppefilmide analüüsis toodi välja sündmuste käigu erisusi ja sarnasusi intervjuudes käsitletud juhtumitega. Välja töötatud kvalitatiivne uurimismeetod võimaldab tuvastada tööõnnetuste tegelikke põhjuseid, mida arvesse võttes on võimalik koostada tõhusamaid õppematerjale vältimaks sarnaseid tööõnnetusi tulevikus.