EMÜ taastuvenergia keskus
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3563
Sirvi
Sirvi EMÜ taastuvenergia keskus Autor "Eesti Põllumajandusülikool" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : esimese konverentsi kogumik : [1999 : Tartu](Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2000) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)SILLUTAME TEED TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE ULATUSLIKULE KASUTAMISELE. Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas toimus 4. novembril 1999. a. Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE I, millest võttis osa 250 inimest. Käesolev kogumik sisaldab selle konverentsi ettekannete ja pikemate sõnavõttude tekste. Kaasaegne elukorraldus ja silmapaistvad tehnilised saavutused tuginevad suuresti fossiilsete energiaressursside (eriti naftatoodete) kasutamisele. Edasine areng vajab järjest rohkem energiat, kuid taastumatute looduslike ressursside varud on piiratud. Pealegi saastab nende kasutamine loodust ja viib atmosfäärist välja eluks vajalikku hapnikku. Nafta tootmine hakkab varude lõppemise tõttu paratamatult vähenema juba umbes kahekümne aasta pärast ja ega meil Eestiski senise ekspluateerimise juures häid põlevkivilademeid palju kauemaks jätku. Seejuures on põlevkivi nii elektrijaamade kütus kui ka oluline keemiatööstuse toore, mille väärtus nafta hinna tõustes ja tema turuosa vähenedes suureneb. Inimkonna energiatarbe rahuldamine on võimalik päikeseenergia ja tema poolt käivitatud protsesside (tuul, veevool, taimede biomassi süntees) kasutamise abil. Nende eelduste kasutamise ulatuse määravad piirkonna looduslikud olud, sotsiaalsed tingimused ja majanduslik otstarbekus. Kuigi viimasel aastakümnel on alanud taastuvate energiaallikate kasutamise kiire kasv, võtab nende osakaalu jõudmine pooleni üldtarbest siiski aastakümneid. Eesti on asunud säästva arengu teele, mis peab kindlustama arengu ja tervisliku elukeskkonna ka kaugemas tulevikus. Meil on suured päikese- ja tuuleenergia varud ning head eeldused biomassi tootmiseks. Seetõttu avaneb meile avar tegevusväli rahvuslike loodusrikkuste otstarbekohaseks kasutamiseks. See aga nõuab uusi teadmisi ja oskusi, loodusesõbraliku ellusuhtumisega inimesi ning mitmekülgseid teaduslikke, tehnilisi ja rakenduslikke uuringuid. On tarvis asjalikku rahvusvahelist koostööd ja soovi ning otsusekindlust rahvusliku tööstuse arendamiseks. Pole mingit alust arvata, et tehniline progress taastuvate energiaallikate kasutamise alal on lõpule jõudmas ja meie inimeste looval vaimul pole siin enam midagi teha. Tahaks loota, et nimetatud konverents, kus moodustati ka Eesti Taastuvenergeetika Nõukogu ellukutsumise initsiatiivrühm, pani aluse pikale tegudereale taastuvenergeetika valdkonnas. Käesolevas kogumikus toodud tööd annavad oma panuse teabe levitamiseks sel alal Eestis ja toetavad siin uute ideede sündi. Valdur Tiit, Eesti PõllumajandusülikoolKirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kolmanda konverentsi kogumik : [2001 : Tartu](Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2002) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)ROHKEM TÄHELEPANU TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISELE EESTIS. Kolmas taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents toimus 1. novembril 2001. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa arvukalt asjatundjaid Eestist, Soomest, Saksamaalt ning Euroopa Liidu Energia ja Transpordi Peadirektoraadist Brüsselist. Loodame, et käesolevas raamatus esitatavad konverentsi ettekanded annavad uut informatsiooni selle valdkonna rõõmude ja murede kohta, tekitavad uusi mõtteid ning aitavad kaasa paremate lahenduste leidmisele taastuvate energiaallikate ulatuslikumal kasutamisel ka Eestis. Konverentsil toimunud aruteludest koorus välja arusaam, et kuigi taastuvate energiaallikate kasutamise olukord meil paraneb, on ees palju tööd, sh seadusandluse täiustamise, kaadri ettevalmistamise ja teaduslik-tehniliste uuringute finantseerimise alal. On põhjust arvata, et taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutuselevõtt energeetikas lähemate aastakümnete jooksul on teadaolevalt ainus tee, mis kindlustab ühiskonna pikaajalise arengu normaalses keskkonnas. Eestil on selleks head looduslikud eeldused mahus, mis põhimõtteliselt rahuldab meie energiatarbe. See suund on kooskõlas energeetika arengutrendiga nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Kuid taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine vajab aktiivset, sihikindlat tegutsemist. Öeldust lähtudes peetakse oluliseks järgmisi tegevusi. • Uue, säästva arengu põhimõtetega kooskõlas oleva Eesti energeetika pikaajalise arengukava koostamine, mis käsitleb põlevkivi, mitmesuguse biomassi, tuule, päikese, veejõu ja jäätmete kasutamist elektri- ning soojusenergia tootmiseks tervikliku süsteemina. Selle eesmärgi saavutmiseks on juba palju tehtud või teoksil. Loodava kava realiseerimine vajab riiklikku koordineerimist. • Uute energeetikaseadmete (suured tuulikud ja nendega koos töötama sobivad kiiresti reguleeritavad soojuse ning elektri tootjad) ehitamine kasutajate lähedale. See suurendab energiavarustuse stabiilsust ja vähendab energiakandjate transpordi kulusid, sest nii taastuvad energiaallikad kui ka tarbijad on hajutatud. • Eesti tööstuse parem rakendamine seadmete (sh suurte megavatt-klassi tuulikute) valmistamiseks taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks nii kodumaisel kui ka kiiresti areneval rahvusvahelisel turul. • Taastuvaid energiaallikaid kasutavate süsteemide omanikeringi kujundamine. Kuivõrd taastuvad ressursid kas kasvavad maal või on seotud maaomandiga (sh ka üle põllu, metsa või vee puhuv tuul või sinna langev päikesekiirgus), siis tuleb pidada mõistlikuks ka seda, et neid kasutavad seadmed kuuluvad olulisel määral kohalikele elanikele, omavalitsustele ja riigile. Siis aitab taastuvate energiaallikate otstarbekas kasutamine kõige paremini kaasa ühiskonna majanduslikule arengule. Valdur Tiit, Eesti PõllumajandusülikoolKirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kuuenda konverentsi kogumik : [2004 : Tartu](OÜ Halo Kirjastus, 2005) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)TAASTUVENERGEETIKA AITAB HOIDA ELUKESKKONDA. Kuues taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK–VI toimus 11. novembril 2004. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas, nagu ka kõik eelmised. Osavõtjaid oli üle 160 paljudest Eesti piirkondadest. Seetõttu jõudis värske informatsioon tänuliku arvuka kuulajaskonnani ja realiseerus ilusasti ka nõupidamiste teine oluline eesmärk – võimaldada isiklikke kontakte ja silmast silma arutleda huvipakkuvate probleemide üle. TEUK-konverentside temaatika on välja kujunenud nende tööde alusel, mis tehakse Eestis. Samas on esinejad teavitanud kuulajaid ka arengutest teistes riikides toimuvast, sest taastuvenergeetika arendamine on ülemaailmne vajadus. Konverentsil TEUK-VI esitati 26 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Ettekanded käsitlesid päikesekiirguse uuringuid, tuule- ja veejõu kasutamist, looduskaitset, puukoore tarbimise uusi võimalusi, elanikkonna informeerimist, biomassi põletamise seadmeid, soojuspumpade tööd, taastuvate energiaallikate rakendamist Rõuges ja mõningaid majandusküsimusi. Seda tehti Eesti energeetika kui terviku kavandamise ja ühiskonna säästva, jätkusuutliku arengu vajadusi silmas pidades. Seni toimunud TEUK-konverentsid on järjest selgemini teadvustanud, et Eesti taastuvate energiaressursside (tuuleenergia, päikesekiirgus, biomass, veejõud) varud on suured ja põhimõtteliselt võivad katta kogu meie energiatarbe. Seda teades on võimalik alustada jätkusuutliku keskkonnasõbraliku energeetika kavandamist ja ehitamist, et järk-järgult minna taastumatute varude (põlevkivi, naftatooted) kasutamiselt üle loodusesõbralikele meetoditele ning taastuvate allikate ulatuslikule rakendamisele. See on pikk ja keeruline tee, kuid juba praeguste teadmiste ning tehnika arengutaseme tõttu võimalik. Elukeskkonna säilitamise seisukohalt on taoline arengutee praeguste laialdaselt levinud arusaamade kohaselt äärmiselt vajalik või isegi ainuvõimalik. Majandusliku otstarbekuse selgitamise juures peab ka Eestis arvestama fossiilsete energiakandjate (eriti põlevkivi) tegelikku hinda ja nende varude ammendumist. Samuti on oluline hinnata energeetikaseadmete kodumaise tootmise mõju nende abil ehitatud komplekside maksumusele ja ühiskonnale üldisemalt. See probleem puudutab tööhõivet ja rahavoogude liikumise kaudu ühiskonna üldist majanduslikku edenemist. Et võita ühiskonna toetus taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks, tuleb kaasata seadmete omanikeringi kohalikud elanikud ja valida sobiv finantseerimisskeem. Valdkonna arendamiseks tuleb arvukamalt ette valmistada selle profiiliga spetsialiste, avardada uuringuid, elavdada rahvusvahelist koostööd, teostada pilootprojekte ja levitada õiget informatsiooni. Selleks on esmajoones vajalik riiklik poliitiline tahe, senisest suurem materiaalne toetus õppe- ja teadusasutustele, informatsioonivahetus ning koostöö. Valdur Tiit, Eesti PõllumajandusülikoolKirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : neljanda konverentsi kogumik : [2002 : Tartu](OÜ Halo Kirjastus, 2003) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)SAMM EDASI TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISEL. Neljas taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents, TEUK–IV, toimus 7. novembril 2002. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa 185 inimest üle kogu Eesti. Konverentsil esitati 31 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Konverents andis hea ülevaate töödest, mida Eestis on tehtud ja tehakse tuule- ning vee-energia rakendamisel elektrienergia saamiseks. Samuti käsitleti biomassi ja jäätmete energeetilise kasutamise võimalusi. Huvitav oli ka ettekanne päikeseenergia kasutamisest elamu kütmisel. Konverentsil rõhutati, et Eestis on vaja pöörata enam tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele ja teha sel eesmärgil mitmekülgseid uuringuid ning pilootprojekte. Arvestades suurte looduslike taastuvate ressursside olemasolu ning üldisi suundumusi Euroopa energeetikas, oleks loomulik, et see valdkond tunnistataks Eesti teadus- ja arendustegevuses üheks prioriteediks. Paljude inimeste ja asutuste eelnenud tubli tööga on selleks loodud hea alus. Konverentsil põhjendati vajadust püüda vaadata energeetika arendamisel kaugele ette, aastakümnete ja isegi sajandi kaugusele. Sellisel moel saaks lühemaajalised konkreetsed kavad harmoniseerida hästi läbimõeldud pikaajalise tegevusplaaniga. Samas tunnistati, et teatud määral on ka Eestis taoline tegevus toimumas ja seetõttu võib lootusrikkalt vaadata tulevikku. Kahjuks tuli ka nentida, et võrreldes mitmete teiste riikidega pole meie saavutused taastuvate energiaallikate kasutamisel eriti suured. Meil tuleks agaramalt kasutada teiste kogemusi sel alal ja arendada intensiivsemalt nii uuringuid kui ka vajalike seadmete tootmist. Nii vähenevad ka kartused taastuvate energiaallikate kasutamiseks vajalike seadmete väidetavalt suurest maksumusest, sest muutub rahavoogude iseloom. Olemasolev oskusteave, tehnilised võimalused ja arenev rahvusvaheline koostöö loob head eeldused uute seadmete väljatöötamiseks ning valmistamiseks ka Eestis. Konverentsil tõdeti, et kiire edenemise saavutamiseks on riigi aktiivne osalemine ala arendamisel väga vajalik. Taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine nii, et lisaks üldisele kasule loodushoiul võidaks sellest majanduslikult ka kohalik elanikkond, vajab aktiivset, sihikindlat, riiklikul tasemel reguleeritud tegutsemist, milles on ka erainitsiatiivil oluline osa. Vajame energeetika terviklikku pikaajalist arengukava, mis peaks olema Eesti tulevikustrateegia üks olulisemaid dokumente. Arengukava peaks käsitlema põlevkivi jt fossiilsete kütuste ja biomassi, tuule, päikese, veejõu ning jäätmete kasutamist elektri- ja soojusenergia (osalt ka mootorikütuse) tootmiseks tervikliku süsteemina. Terviklik kava on vajalik, et läbimõeldud tegevusega loodusliku, pidevalt uueneva ressursi kasutamisega suurendada rahva rikkust. Valdur Tiit, Eesti PõllumajandusülikoolKirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : teise konverentsi kogumik : [2000: Tartu](Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2001) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)EDU TAASTUVENERGEETIKA ARENGULE EESTIS. Teine konverents TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE toimus edukalt 2. novembril 2000. a. Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas ja temast võttis osa arvukalt huvilisi. Eestil on head looduslikud võimalused taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks energeetikas. Meil on õigus need võimalused loodusesõbralikul ja otstarbekal moel realiseerida. Samuti on Eestil oma elanike ja ülejäänud maailma ees kohustus järgnevate aastakümnete jooksul üles ehitada stabiilne keskkonda säästev energiamajandus. Käesolevas raamatus jõuavad lugejateni konverentsil peetud ettekanded. Loodetavasti annavad siin kirjasõnas toodud ja varem konverentsil TEUK – II esitatud mõtted oma panuse taastuvenergeetika arenguks Eestis. Tahet, oskust ja jõudu kõigile edukaks tööks selles valdkonnas ning soovi järgmiste konverentside edukaks korraldamiseks! Valdur Tiit, Eesti PõllumajandusülikoolKirje Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : viienda konverentsi kogumik : [2003 : Tartu](OÜ Halo Kirjastus, 2004) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja)TULEVIK KUULUB TAASTUVATELE ENERGIAALLIKATELE. Viies taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK-V toimus 6. novembril 2003. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa ligemale 200 inimest üle kogu Eesti. Konverentsil esitati 23 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Siin on esitatud töid biomassi kasutamisest ja võimalustest seda toota energeetika tarbeks, samuti edusammudest päikese- ning tuuleenergeetika arengus. Viiel TEUK-konverentsil esitatud ettekanded ja nende põhjal koostatud kogumikud on kindlasti aidanud Eestis levitada teadmisi taastuvate energiaallikate olemuse, ressursside ning kasutamisvõimaluste kohta. Kokku on viiel konverentsil esitatud 128 ettekannet, millest enamik on koos ingliskeelse resümeega kogumikes publitseeritud. Konverentsil toimunud arutelud on aidanud kaasa uute kontaktide ja ideede tekkimisele ning innustanud inimesi selles valdkonnas edasi töötama. Konverentsidel on selgunud taastuvate energiaallikate kasutamisega seotud edusammud ja vajakajäämised Eestis. Hea meel on märkida biopõhiste energiakandjate kasvatamise ja kasutamise jätkuvat arengut, sh ettevalmistusi biodiislikütuse ulatuslikuks tootmiseks. Jätkub edukas tegevus jõgede vee-energia kasutamisel elektri tootmiseks. Selle valdkonna tippsündmus oli Eesti suurima, 1,1 MW võimsusega Linnamäe HEJ uuesti käikulaskmine 2002. a detsembris. Hea algatus oli MTÜ Eesti Veskivaramu asutamine, et aidata kaasa vanade veskikohtade taastamisele ja korrashoiule. Ajalooliselt tähtsate objektidena on neil lisaks lokaalsele elektrienergia tootmisele jätkuvalt suur väärtus ka kui inimese kujundatud looduselementidel ja turismiobjektidel. Tuuleenergeetika jaoks oli suursündmus Eesti esimese kaasaegse 1,8 MW võimsusega kolme tuulikuga tuulepargi avamine 2002. a oktoobris. Märkimisväärne on seejuures Eesti Energia AS-i, kes on praegu suurim nn rohelise energia tootja Eestis, osaluse kasv tuule- ja veejõu kasutuselevõtul. Vaatamata positiivsetele tulemustele, millest on siin nimetatud vaid mõned, peaks energeetikaga seonduvad küsimused ja sh taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutuselevõtt jääma nii riigi kui kogu ühiskonna tähelepanu keskpunkti. Oluliselt rohkem on vaja anda sellealast haridust, teostada uuringuid ja arendada kohalikku tootmist. Eestil on suurepärased looduslikud eeldused katta tulevikus kogu oma energiatarve taastuvate varude abil. Seda arvestades püstitas taastuvenergeetika nõukogu aastal 2001 eesmärgi toota aastal 2050 vähemalt 75 protsenti soojus- ja elektrienergiast taastuvate energiaallikate abil. Soovi ja sihikindla töö tulemusena on võimalik kogu Eesti energiatarbimine viia selle sajandi jooksul otstarbekalt üle taastuvate energiaallikate kasutamisele. See on väärikas eesmärk, mille saavutamisele aitavad kaasa TEUK-konverentsid. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool