Andmebaasi logo

PKI publikatsioonid

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3348

Sirvi

Sirvi PKI publikatsioonid Autor "Alaru, Maarika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Rohtsete energiakultuuride uuringud
    (Eesti Maaülikool, 2007) Noormets, Merrit; Raave, Henn; Viiralt, Rein; Kuusemets, Valdo; Alaru, Maarika; Kuht, Jaan; Talgre, Liina; Makke, Arvo; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Senised uurimistööd nii Euroopas kui USA-s on olnud suunatud potentsiaalsete energia tootmiseks sobilike heintaimede väljaselgitamisele. Valiku tegemisel on lähtutud eelkõige liikide produktiivsusest. Uurimistööde tulemusena on USA-s valitud välja 35 ja Euroopas 20 liiki , mis võiksid energiaheina tootmisel omada potentsiaali. Valitud liikide hulgast otsustati pöörata edaspidises uurimistöös rohkem tähelepanu vitshirsile (Panicum virgatum), päideroole (Phalaris arundenacea), harilikule hiidroole (Arundo donax) ja siidpöörisele (Miscanthus spp.)(Lewandowski et. al. 2003). Neist neljast, võiksid Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobida, tänu nende C3 fotosünteesi rajale, päideroog ja harilik hiidroog. Viimati nimetatud liik on seni Eestis vähetuntud ja selle kasvatamise kohta siin puuduvad andmed. Päideroogu on Eestis seni uuritud peamiselt sööda tootmise eesmärgil.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimekasvatus : õpik kõrgkoolidele
    (Eesti Maaülikool, 2021) Alaru, Maarika; Annuk, Tiiu; Bender, Ingrid; Keres, Indrek; Korge, Mailiis; Lauringson, Enn; Lillak, Rein; Loit, Evelin; Mäeorg, Erkki; Narits, Lea; Talgre, Liina; Loit, Evelin (koostaja); Keres, Indrek (koostaja)
    Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses. Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes. Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne. Me oleme pannud kokku kaasaegse taimekasvatuse õpiku, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates. Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal. Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust. Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Suur tänu kõigile autoritele ja nõuandjatele! Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.