VLI publikatsioonid
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3354
Sirvi
Sirvi VLI publikatsioonid Autor "Arney, David" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2019) Piirsalu, Peep; Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ots, Meelis; Tölp, SilviLammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust tootmise erinevates tingimustes. Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (< 10 °C) ja kõrge õhuniiskus (>90%). Tuule puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses. Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest. Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes. Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused.Kirje Loomade heaolu : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2018) Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ariko, Tiia; Tummeleht, Lea; Õkva, Kai; Kiiroja, Laura; Maran, Tiit; Randveer, Tiit; Päkk, Priit; Zõbin, Tiina; Jalakas, SirjeKui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konkreetne ja pärsiks kõigele lisaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Mäletan, et aretusühistu juht kutsus mind kõrvale ja ütles: „David, see kõik on väga kena, kuid meie maal püsib põllumajandussektor vaevu elus, meil ei ole rahalisi vahendeid loomade heaolu pärast muretsemiseks.“ Minu vastulause, et põllumajandusloomade heaoluga arvestamine ei pea ilmtingimata kasumlikkust vähendama, kõlas selles kontekstis üsna haledalt. Tollest ajast saadik on palju muutunud ja ajal, kui ma seda kõike siin kirjutan (jaanuarikuus 2018), ilmus Kanada teadlase Marianne Villettaz Robichaud’ ja tema kolleegide aruanne, milles näidati, et parimate heaolunäitajatega piimafarmid pole vähem tootlikud ega vähem kasumlikud. Paljud meie farmerid on nüüdsel ajal huvitatud nii oma loomade heaolu hindamisest kui ka parandamisest. Osalt on see muidugi õiguslike meetmete ja kontrolli teene, kuid samas on kasvanud veendumus, et meie hoole all olevate loomade heaolu parandamine on tähtis. Veterinaaria ja loomakasvatuse õppekavad peavad nüüd kaasama loomade heaolu õppe ning igaüks, kes soovib töötada loomadega ükskõik millises Euroopa nurgas, peab näitama, et tal on baasteadmised loomade heaolu kohta. See nõue hõlmab nii loomakasvatajaid, lihunikke ja loomaaia töötajaid kui ka laboris katseloomadega eksperimenteerijaid. Töötades Eesti Maaülikooli tudengitega ja külastades Eesti koole, selgub, et noored inimesed peavad loomade heaolu tähtsaks. Praegused noored on meie tulevik. Sageli öeldakse, et kuivõrd tavainimestel ei ole loomapidamise kohta eriti palju teadmisi, on ootused loomade heaolu saavutamiseks ebarealistlikud. See raamat käsitleb mainitud teemasid – arutletakse spetsiifiliste probleemide ja loomade hooldamise praktika hetkeseisu üle. 1990. aastate algusest saadik on ka minu enda huvidering laienenud. See hõlmab nüüd eetikat ning peale põllumajandusloomade ka laboriloomade, lemmikloomade, metsloomade ning spordis ja meelelahutuses kasutatavate loomade heaolu. Ka käesolev raamat käsitleb loomade heaolu väga erinevas kontekstis, sealhulgas kalade heaolu, mille üle olen eriti rõõmus, sest viimatinimetatu on tihtipeale heaolu käsitlevates raamatutes kõrvale jäetud. Samuti lisasime peatüki Eestis 6 I Loomade heaolu kehtivast loomade heaolu valdkonna seadusandlusest. Seadusandlus on jällegi ala, mida kiputakse välja jätma. Raamat on esimene omataoline eesti keeles, see tutvustab meile loomade kasutamise maailma eestlase vaatenurgast. Koostasime ja kirjutasime raamatu, mis on sama hästi huvitav nii tavalisele lugejale kui ka kasutatav õpikuna koolides ja ülikoolides. Eessõna alguses kirjutasin, et ajad on 1993. aastast saadik muutunud. Kõigele vaatamata kohtame siiski nii Eestis kui ka mujal neid, kes põllumajanduses ja muudes loomadega seotud valdkondades töötades leiavad, et loomade heaolu arvestamine pärsib kasumlikkust. Raamatu kaasautorid, toimetajad, toetajad ja ma ise loodame, et see raamat aitab meil ühiskonnana paremini arvesse võtta meie hoole all olevate loomade vajadusi ning näidata nende suhtes üles suuremat lugupidamist. David Arney, PhD Eesti Maaülikooli loomade heaolu professorKirje Lõpparuanne : karusloomakasvatuse uuring(Eesti Maaülikool, 2016) Piirsalu, Peep; Mõtte, Mati; Arney, David; Nutt, Irje; Taaler, Liia; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutEestis on karusloomakasvatusega tegeldud alates 1924. aastast, mil loodi esimene hõberebasefarm Harjumaale Mustjõele. Esimesed sinirebased ja mingid (ameerika naarits) toodi Eestisse 1936. aastal, kui alustati nende kasvatamisega karusloomafarmides. Nõukogude perioodil karusloomakasvatuse mahud kasvasid jõudsasti, sest oluline oli toota võimalikult palju karusnahku, kuid karusnahkade kvaliteedil ei olnud suurt tähtsust. Koos Eesti iseseisvumisega toimusid karusloomakasvatuses suured muutused, sest toodetud karusnahkade kvaliteet ei vastanud uute turgude nõudmistele ning turunõuete rahuldamiseks pidid karusloomafarmid vahetama oma sugukarja uute loomade vastu, mis nõudis suuri kapitalimahutusi. Euroopa Karusloomakasvatuse Assotsiatsiooni (EFBA) poolt võeti 1999. aastal vastu nõuded rebaste, minkide ja puurituhkrute puuri mõõtmete kohta, mis nõudsid karusloomade pidamist suuremates puurides ja tingimused peavad olema täidetud 2017. aastaks. Ülaltoodud põhjustel lõpetasid tegevuse enamik kiskjalisi karusloomi pidavatest ettevõtetest, kus peeti hõberebaseid, sinirebaseid, minke ja kährikuid. Tänaseni on säilinud kiskjalisi karusloomi kasvatavatest suurettevõtetest vaid AS Balti Karusnahk. Väikeses mahus peetakse minke ka teises ettevõttes. Alustanud on kaks ettevõtet rebaste kasvatamisega. Suurtootja AS Balti Karusnahk asub Keila lähedal Karjakülas, kus on karusloomi peetud alates 1936. aastast. Nõukogude perioodil oli seal Karjaküla sovhoos, hiljem Raku sovhoos. Peale Raku sovhoosi likvideerumist loodi väliskapitali toel uus ettevõte AS Balti Karusnahk, mis alustas imporditud sugukarjaga ja nende toodetud karusnahad saavutasid kõrge kvaliteedi ning ettevõte on pikas perspektiivis aasta-aastalt nahkade tootmist suurendanud tänaseni. Närilistest karusloomadest on Eestis kasvatatud Nõukogude perioodil peamiselt nutriaid, keda tänapäeval praktiliselt ei kasvatata. Kuid peale Eesti taasiseseisvumist imporditi Eestisse esimesed tšintšiljad, keda hakati kasvatama peamiselt väikefarmides (FIEde poolt) ja mõnedes väikeettevõtetes (OÜ-des). Aastal 2002 moodustati Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing eesmärgiga koondada karusloomakasvatajaid, kellega on tänaseks liitunud 15 tšintšilja-, rebasening mingikasvatajat. Karusloomakasvatuse perspektiiv on kahtluse alla seatud järjest tugevneva surve tõttu loomakaitse- ja loomaõiguslusorganisatsioonide poolt, mis on aasta-aastalt tugevnenud. Karusloomakasvatuse kohta autentse informatsiooni saamine on raskendatud, sest igasugune riiklikul tasandil informatsiooni kogumine aruandluste, ülevaadete jm osas on killustatud, lünklik ja puudulik, mistõttu sektoris puudub ülevaade farmide arvu, loomade arvu jm kohta. Sektori kohta ülevaate saamiseks tuleb lähtuda eelkõige ettevõtete, kasvatajate poolt laekunud informatsioonist, sest riiklikud andmebaasid karusloomi kasvatavate farmide, kasvatatavate loomaliikide ja nende arvukuse kohta puuduvad. Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia uuring karusloomakasvatuse sektori struktuuri ja majandusliku olukorra välja selgitamiseks aastatel 2000–2014. Samuti koostada arenguperspektiivide ja investeeringuvajaduse kaardistamine 10-aastase perspektiiviga. 6 Projekti objektiks on kvantitatiivne uuring, mis hõlmas karusloomakasvatajate andmete kogumist ja analüüsimist. Arenguperspektiivide ja investeeringuvajaduse osas kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Lisaks koostati kaks ülevaadet võimalike arengustsenaariumite (stsenaariumanalüüs) kohta, mille kaudu hinnati potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju karusloomakasvatuse võimalikust keelustamisest või kasvatamise nõuete täitmisest tulenevalt. Uuringu aruanne koosneb üheteistkümnest peatükist. Esimese kolme peatükiga antakse ülevaade uuringu metoodikast, karusloomakasvatuse dünaamikast ja karusnahkade turustamisest. Neljas ja viies peatükk sisaldab ülevaadet ettevõtjate ressurssidest ja jätkusuutlikkuse näitajatest. Kuuendas peatükis käsitletakse küsitluse peamisi tulemusi ja seitsmenda peatüki kaudu arutletakse loomade heaolu ja eetiliste vaadete üle. Viimaste peatükkidega võetakse kokku karusloomakasvatuse erinevaid aspekte, koondatakse tulemused arengustsenaariumite kohta ning esitatakse fookusgrupi arutelu tulemused. Aruande juurde kuuluvad kokkuvõte ja lisad.Kirje Supplementary materials : The effect of climate parameters on sheep preferences for outdoors or indoors at low ambient temperatures(2020) Piirsalu, Peep; Kaart, Tanel; Nutt, Irje; Marcone, Giovanni; Arney, DavidSupplementary Materials: Figure S1: Percentage of ewes outdoors dependent on ambient temperature. One point corresponds to one photograph, black lines denote the linear relationship (corresponding correlation coefficients with p-values are presented in the lower right corner of the figures) and the red lines indicate the potential non-linear relationship fitted with a LOWESS curve (locally weighted scatterplot smoothing); Figure S2: The wind chill values depending on the percentage of ewes outdoors. For each group of observations the empirical distribution of wind chill values is presented (solid black line), grey boxes mark the area with the middle 50% of values (inter quartile range), black bold lines denote the wind chill medians by groups and dotted horizontal lines indicate the overall mean; small horizontal lines denote single observations; Figure S3: Presence of humidity and wind chill values depending on the percentage of ewes outside. The two columns of graphs correspond to the observations made on the separate farms and the four rows of figures show the climate conditions when ≤70%, 71–80%, 81–90% or 91–100% of the ewes were outside; larger red dots denote the average wind chill and humidity values; Figure S4: Left-hand drawings: Percentage of ewes outdoors dependent on the direction of the wind. One point corresponds to one photograph and the red lines indicate the mean percentage of ewes outside, estimated with the LOWESS algorithm (locally weighted scatterplot smoothing). Right-hand pictures: location of paddocks in the terrain and their exposure to winds (Land Board, Web Map Application, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=2&WIDTH=1060&HEIGHT=918&zlevel=0,552500,6505000; https://xgis. maaamet.ee/ maps/XGis?app_id=UU82A &user_id=at&LANG=2&WIDTH=1060&HEIGHT=918&zlevel= 10,600339.625,6456813.28); Table S1: Data of observational studies and climate parameters.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" postrid(Eesti Maaülikool, 2013) Viiard, Ene; Mihhalevski, Anna; Sannik, Urmas; Poikalainen, Väino; Lepasalu, Lembit; Mootse, Hannes; Muiste, Peeter; Kurvits, Vahur; Kask, Regino; Pisponen, Anna; Sats, Andres; Kalle, Raivo; Aasmäe, Birgit; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kuusik, Sirje; Raudsepp, Piret; Laikoja, Katrin; Elias, Priit; Püssa, Tõnu; Järvis, Toivo; Mägi, Erika; Lassen, Brian; Pajumägi, Sirje; Tatar, Vilma ; Praks, Jaan; Veermäe, Imbi; Karus, Avo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Veri, Kristiina; Puolanne, Eero; Kass, Marko; Ariko, Tiia; Ots, Meelis; Kärt, Olav; Arney, David; Nõmm, Monika; Pärn, Pille; Jaakma, Ülle; Kõks, Sulev; Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Polikarpus, Annemari; Grasso, Fernando; Pacelli, Corrado; Napolitano, Fabio; De Rosa, GiuseppeEne Viiard, Anna Mihhalevski, Urmas Sannik, Väino Poikalainen, Lembit Lepasalu. Juuretise koostis ja selle mõju happesuse ja suhkrusisaldusele traditsioonilise rukkileiva tehnoloogias.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid(Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, HeliDea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2015" postrid (Eesti Maaülikool, 2015) Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Kokk, Kristiina; Olt, Andres; Ots, Meelis; Songisepp, Epp; Lindenberg, Kristiina; Roasto, Mati; Kramarenko, Toomas; Põldma, Siiri; Elias, Priit; Polikarpus, Annemari; Napolitano, Fabio; Grasso, Fernando; Di Palo, Rossella; Zicarelli, Fabio; Arney, David; De Rosa, Giuseppe; Raudsepp, Piret; Toomik, Peeter; Sabre, Dorel; Värv, Sirje; Kaart, Tanel; Viinalass, Haldja; Soonberg, Maria; Tänavots, Alo; Kiiman, Heli; Pärna, Elli; Pretto, Denis; Liiva, M.Dea Anton, Tõnu Püssa. Fenoolsed ühendid tomatis ja nende tähtsus meie toidus.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2019" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2019) Jõudu, Ivi; Pääso, Piia; Kuldjärv, Rain; Bljahhina, Anastassia; Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu; Sats, Andres; Laikoja, Katrin; Rünk, Katrin; Soidla, Riina; Kerner, Kristi; Tepper, Marek; Kaart, Tanel; Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Karis, Priit; Henno, Merike; Ariko, Tiia; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Kass, Marko; Nahkur, Esta; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Songisepp, Epp; Soonberg, Maria; Barraclough, Rosie; Haskell, Marie; Arney, DavidIvi Jõudu, Piia Pääso. Eesti Maaülikooli Toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetool (VALORTECH).Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" posterettekanded(Eesti Maaülikool, 2023) Tänavots, Alo; Aland, Andres; Kokin, Eugen; Vilem, Annika; Nurmoja, Imbi; Tummeleht, Lea; Viltrop, Arvo; Malenica, Dunja; Kass, Marko; Bhat, Rajeev; Somelar, Eveli; Arney, David; Moreira Da Silva, Joaquim Fernando; Prasadani, Madhusha; Jaakson, Hanno; Volke, Vallo; Andronowska, Aneta; Kodithuwakku, Suranga; Fazeli, Alireza; Henno, Merike; Ots, Meelis; Ilves, Kaivo; Pentjärv, Aire; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Kuznetsov, ArturAlo Tänavots, Andres Aland, Eugen Kokin. Livestocksense – Täppispidamise kasutamine Eesti seakasvatussektoris: suhtumine ja rakendamist takistavad tegurid.