Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Abel, Age" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    OÜ United Estover Group tegevustulemuse hindamine majandusliku lisandväärtuse (EVA) meetodi puhul
    (2015) Abel, Age; Lemsalu, Katrin
    Käesoleva magistritöö eesmärk on majandusliku lisandväärtuse (economic value added –EVA) meetodit kasutades välja selgitada kõige enam majanduslikku lisandväärtust teeniv OÜ United Estover Group kontserni kuuluv ettevõte. See on vajalik selleks, et juhtkond näeks, kas ja millistesse üksustesse paigutatud vara toodab rohkem lisandväärtust kui on kulutatud ressursi hind. See annab juhtkonnale informatsiooni kui palju ja kui efektiivselt konkreetne üksus kapitali kasutab. Vaatluse alla on võetud kontserni kolm suurimat ettevõtet, milleks on Estover OÜ, Hiirte Juust OÜ ning Estover Piimatööstus OÜ. Andmete kogumise ja analüüsi meetoditeks on dokumendivaatlus ja intervjuu. Intervjuu viiakse läbi United Estover Group´i tegevjuhiga saamaks vaadeldavate ettevõtete kohta iseloomustavat infot. Dokumendivaatluse käigus uuritakse ettevõtete majandusaasta aruandeid. Analüüsi perioodiks on võetud aastad 2008-2013. OÜ United Estover Group kontserni kolme suurima ettevõtte EVA väärtus oli vaadeldaval perioodil positiivne, mis tähendab, et ärikasum (NOPAT) oli suurem kui kapitalikulud. Majanduslik lisandväärtus jäi antud perioodil 540 026−1 334 233 euro vahele, kõige kõrgem oli näitaja 2010. aastal ning kõige madalam 2011. aastal. 2013. aastal loodi kontserni kolme kõige suurema mahuga ettevõtette poolt majanduslikku lisandväärtust kokku 607 436 euro ulatuses. Vaadeldavatest ettevõtetest on kõige paremini toime tulnud Estover Piimatööstus OÜ, luues analüüsitava perioodi ajal kõige enam majanduslikku lisandväärtust. Kõige kõrgem oli EVA väärtus 2008. aastal, mil majandusliku lisandväärtuse näitaja oli 1 323 407 €.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ricotta kui vähetuntud toote turundusprobleemid (Estover OÜ näitel)
    (2012) Abel, Age; Ohvril, Tiiu
    Vadak ehk juustuvesi on juustu ja kohupiima valmistamise kõrvalsaadus. Vadakust valmistatakse ricotta kohupiima. Ricotta on Itaalia päritoluga valmimata juust. Termin „ricotta“ tuleneb itaalia keelest kui uuesti kuumutatud, mis väljendab ricotta saamise protsessi küllaltki täpselt. Kuigi tekstuurilt on ricotta üsna sarnane Eestis rohkem tuntud kohupiimale, siis ricotta on läbinud laapimise ja lühikese fermentatsiooni. Ricotta kohupiima võiks soovitada kõikidele, kes peavad lugu piimast ja piimavalgutoodetest ning eriti tervislikust toitumisest. Ricottat on Eestis toodetud alates 2006. aastast. Ometi on see tarbijate jaoks veel üsna vähetuntud toode. Vähetuntud või uue toote puhul on turunduskommunikasioonil väga suur roll tarbijate jaoks. Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks ning kasutama selleks ka turunduskommunikatsiooni, et tarbijatele uut toodet tutvustada. Uute toodetena saab käsitleda nii täiesti uusi tooteid kui ka olemasolevate toodete modifikatsioone ja edasiarendusi. Estover OÜ on United Estover Group (UEG) vanim ettevõte, mis tegutseb juustutoodete alal alates 1992. Tänaseks on tegu müügiettevõttega, mis koordineerib grupi turundustegevust ja tootearendust, tegeleb juustutoodete impordi ning ekspordiga ning tegeleb UEG kuuluvate juustutootmisettevõtete toodangu realiseerimisega. Antud uurimustöö üheks olulisemaiks ülesandeks oli uurida ricotta tuntust tarbijate seas, koostades selleks ankeetküsitluse. Küsitlus viidi läbi elektroonilisel teel. Küsimustikule said vastata kõik soovijad nelja nädala jooksul. Uuringus osalemine oli suhteliselt aktiivne. Ankeedile vastas 270 inimest. Analüüsides küsimustiku vastuseid, selgus, et 68% vastanutest on ricottast kuulnud ning 59% vastanutest on seda ka kasutanud, kuid suhteliselt harva. Samuti ei olnud hästi teadvustatud ricotta erilised ja olulised omadused. Autoripoolsed ettepanekud, kuidas ricotta kohupiima turundustegevust paremustada, on järgmised: · Ettevõte peaks rohkem rõhku panema turunduskommunikatsioonile, mis levitaks nii üldist informatsiooni firma kohta kui ka detailsemat infot toote omadustest. · Mõistlik oleks suurendada kauplustes läbiviidavate degustatsioonide arvu. · Suurendama peaks reklaamimahtu ja PR publikatsioonide hulka ricotta tutvustamiseks, keskendudes senisest enam tervislikkuse aspekti tutvustamisele. · Keskkonnateadlikele tarbijatele tasuks suunata senisest enam infot vadaku utiliseerimise kasust, mis ricotta tootmisest tekib. Töö autor on arvamusel, et kui tarbijad oleksid kursis rohkem ricotta tervislikkusest, madalast hinnast ning tema tootmise positiivsetest külgedest, oleks ricotta tarbijate hulk suurem.