Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aavik, Kusti" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Mineraalse lägalisandi NovaOptimizeri mõju veiseläga kvaliteedile
    (Eesti Maaülikool, 2020) Aavik, Kusti; Selge, Are; Keres, Indrek
    Orienteeruvalt 90% kogu ammoniaagi emissioonist Euroopas pärineb põllumajandusest. Tegu on probleemiga, kuna lämmastiku lendumise tulemusena tekitad anorgaanilised osakesed, mis on kahjulikud inimeste tervisele. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida lägalisandi NovaOptimizeri mõju veiseläga kvaliteedile. Uurimustöö jaoks võeti 5 erinevat katsetünni veiselägaga millest igaüks sai erineva sisu, vastavalt kontroll, lägakivi Gülle-Bombe ning erinevate normidega lägalisand NovaOptimizer. Pärast tünnikatse lõppu uuriti läga mõju kultuurrohumaa põldkatsel. Tulemustest selgus, et NovaOptimizer omab normipiires kasutamisel 100% mõju ammoniaagi emissiooni vähenemisele. Veidi vähemal määral aga siiski oli täiesti toimiv ka poole normiga kasutus, mille puhul esines võrreldes kontrollivariandiga kerge emissioon. Vastupidine efekt tekkis NovaOptimizeri 250 kordse normiga kasutuse puhul, kus ammoniaagi eritumine hoopis suurenes, võrreldes kontrolliga tervelt 2,5 korda. Rohumaa põldkatsel suuri saagivahesid lisandite kasutamise vahel ei esinenud. Põuase aasta tõttu ei õnnestunud rohumaal läbiviidud katse loodetud määral. Edaspidi tuleks uurida lägalisandite kasutuse majandusliku poolt.
  • Pisipilt
    Kirje
    Tatra taimes ja seemnetes esinevate mükotoksiine produtseerivate seente arvukus Eestis ja mükotoksiinidega saastumise risk
    (Eesti Maaülikool, 2022) Aavik, Kusti; Loit, Kaire; Puidet, Britt
    Tatra kasvupind Eestis on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 13 korda. 2017. aasta seisuga on kogu tatra pinnast 72% mahetootmises, kus ei tohi kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid tõrjumaks võimalikke patogeene. Paraku puudub tatral täna lävend tooraine turule saatmisel inimorganismile ohtlike mükotoksiinide sisalduse suhtes. Töö eesmärgiks oli koguda erinevad tatra seemnepartiid ning määrata neis esinevad mükotoksiine tootvad seened ning nende arvukus. Töös uuriti 8 erinevat partiid 7 erinevalt tootjalt. Nendest kasvatati välja puhaskultuurid, eraldati DNA ning seente universaalpraimerite abil teostati PCR analüüs. Saadud produktid sekveneeriti ning järjestuse võrdluses andmebaasidega tuvastati seente taksonoomiline kuuluvus. Fusarium spp. tuvastamiseks teostati perekonnaspetsiifilise praimeriga PCR analüüs. Töö tulemusena tuvastati partiidest 29 erinevat seeneliiki või perekonda, nendest potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid oli 14, ehk 48%, kuulusid need Alternaria, Fusarium, Cladosporium, Aspergillus ja Penicillium perekondadesse. Fusarium spp. proov oli positiivne kõigil Eesti päritolu partiidel, ainsana oli Fusariumi suhtes negatiivne Leedust pärit Rimi seemnepartii. Tulemused näitavad, et Eestis turustatavatel tatra partiidel esineb potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid seeneliike. Edasi tuleks laiendada analüüsitavate partiide hulka, et saada ette laiem pilt olukorrast.