Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466
Sirvi
Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aavik, Argo" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti elektrienergia suurtarbijate riskijuhtimine elektrienergia hankel vabaturult(2012) Aavik, Argo; Ohvril, TiiuAlates 01.04.2010.a on Eesti elektriturg osaliselt avatud st elektrienergia suurtarbijad, kelle aastane elektrienergia tarbimine on suurem, kui 2 GWh on olnud sunnitud hankima vajaliku elektrienergia vabaturu tingimustes. Elektrienergia vabaturu tekkimisega loodi eeldus konkurentsi tekkeks ning kontsentratsiooni vähendamiseks, mille tulemusena peaks hind langema. Kahjuks on Eestis elektrienergia vabaturg viinud suurtarbijad olukorda, kus elektri hinnad on hoopis tõusnud ja vabaturule sattumine on ettevõtetele uus olukord, millega kohanemine võtab aega ja nõuab teatud kompetentsi ja analüüsi. Vabaturul on teatud riskid ettevõtetele, millega tuleb arvestada ja leida moodused riskide juhtimiseks, et elektrienergia vabaturust ei saaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet vähendav tegur. Magistritöö põhilised uurimisprobleemid võib kokku võtta järgnevalt: 1. kaardistada elektrienergia vabaturuga seotud riskid suurtarbijatele; 2. uurida ettevõtete teadlikkust võimalikest riskidest; 3. pakkuda soovitusi nende riskide maandamiseks. Lisaks seadis autor endale eesmärgi anda magistritöös ülevaade elektriturust, nii et magistritöö võiks olla õppematerjaliks elektrihanke strateegia väljakujundamisel ettevõtetes. Antud teemavalik on kindlasti aktuaalne ja vajalik kuna olemasolevad uurimused ja eestikeelne kirjandus elektrihanke riske ja riskijuhtimist ei kajasta. Koostatud materjal on kasutatav juhisena ja õppematerjalina ka kõigis, alla 2 GWh aastatarbimisega ettevõtetes, kellest saavad elektrienergia vabaturu kliendid alates 01.01.2013 seoses elektrituru täieliku avamisega. Eesmärgist kantuna käsitles autor töö esimese peatükis elektrituru korralduse põhimõtteid, andis ülevaate energiapoliitikast, Eesti elektriturust ja turuosalistest ning kirjeldas elektri hinna kujunemist vabaturul. Teises peatükis tutvustas autor riskijuhtimise põhimõtteid, kaardistas erinevaid riskid elektrienergia hankel vabaturult. Käesoleva uurimistöö raames viis autor läbi ankeetküsitluse suurtarbijatega ja suhtles paljude elektrimüüjate ning elektriala inimestega, eesmärgiga välja selgitada turu avamise mõju suurtarbijate elektrienergia hankele ning saada teada elektrihankest tulenevad riskid ja riskide maandamise võimalused. Lähtudes ankeetküsitluse tulemustest, nii rahvusvahelistest kui ka eestikeelsetest kirjandusallikatest, ekspertarvamustest elektrialainimestega ning autori isiklikest kogemustest elektrienergia hanke korraldamisel suurtarbija ArcelorMittal Tallinn OÜ-s, koostas autor omapoolsed soovitused suurtarbijatele (miks mitte ka kõigile äritarbijatele) riskijuhtimisstrateegia kujundamiseks elektrienergia hankel. Uuringu tulemusena tuleb autoril tõdeda, et turu avamine on põhjustanud olukorra, kus suurtarbijate elektriturualane informeeritus on erineval tasemel, kuid vastavalt uuringutulemustele hindavad suurtarbijad oma informeeritust aastal 2012 heaks. Suurtarbijate intervjuudest lähtuvalt võib väita, et tarbijad tundsid end turu avamisel olevat sundolukorras, kus infot ja kogemust oli vähe, mille tõttu algselt langetati otsus fikseeritud hinnaga avatud tarne kasuks. Eeskätt tingituna vähesest kogemusest ja teadmatusest elektri hindade kujunemisel ning vajadusest ning harjumusest fikseerida hind. Muutusi suurtarbijate käitumises võib märgata kevadel 2012, kus seoses viimase talve (odavast hüdroenergiast tingitud) madalale elektrihinnale, eelistavad suurtarbijad pigem fikseeritud hinnaga ja kogusega baasenergia lahendust, millele lisandub börsihinnaga elektriost. Huvitavaks loeb autor asjaolu, et paljud suurtarbijad usaldavad elektrimüüjat, kui üht parimat infoallikat ja leiavad, et elektrituru riskide maandamiseks on oluline vähendada tootmise energiamahukust, jättes samas kõrvale ise elektritootmise võimaluste analüüsi. Suurtarbijate elektrisäästuga tegelemine on igati loogiline, kuna nii elektri hind turult, võrguteenus ja maksude osa on tarbimispõhine, s.t mida vähem elektrit tarbida, seda väiksem on ka elektriarve. Paljud suurtarbijad mainisid küsitluse vastustes, et peavad oluliseks tegeleda igapäevaselt elektrituru analüüsiga ja temaatika koondamist konkreetse ametipositsiooni kätte, millest võib järeldada, et elektrituru spetsialisti ametikoht muutub peagi populaarsemaks ning ka elektriostuga seonduvad riskid saavad tulevikus rohkem tähelepanu. Tuginedes magistritöö koostamisel omandatud teadmistele, on autor veendunud, et elektrituru täielik avamine 01.01.2013.a saab olema veelgi keerulisem kui osaline avamine, kuna ilmselt on väike- ja keskmisesuurusega ettevõtted informeerituselt halvemas seisus, kui suurtarbijad (aastal 2010) ning lisaks puudub neil nö läbirääkimisjõud elektrimüüjatega. Autor peab oluliseks ja vajalikuks, et Eestis tuleb luua seltsinguid ja ühistulisel tegutsemisvormil põhinevaid ettevõtteid (sarnaselt Elektrienergia Suurtarbijate Liidule), mis tegeleks elektrituru põhimõtete tutvustamisega, elektritarbijate huvide kaitsmisega ja miks mitte ka elektrienergia ühisostuga. Vaadeldes pikaajaliselt elektri hinda kujundavaid komponente on autor veendunud, et elektri hind saab ainult tõusta ja seega muutuvad ka riskid ettevõtete konkurentsivõimele suuremaks. Lähtudes eelmainitust soovitab autor kaaluda suurtarbijatel või elektritarbijate ühendustel enesetarbeks elektrienergia tootmist ja miks mitte ka müüki. Autori arvates on suurtarbijad teadlikud elektrihanke riskidest ja suurima riskina käsitletakse enamasti elektrihinnaga seotud riske. Elektri hinda on keeruline prognoosida ning see mõjutab otseselt suurtarbijate kulubaasi ja seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet. Siinkohal ongi oluline tegeleda riskijuhtimisega elektrihankel. Olles tegev vabaturul, on võimalik ettevõtetel nii võita kui kaotada ja autor väidab, et ei ole olemas ainuõiget lahendust, kuidas elektrienergiast tulenevaid riske maandada. Riskijuhtimine on pigem meetod või lähenemine, mis aitab leida võimalikud riskid, need hinnata ja leida lahendused riskide haldamiseks. Elektrienergia hankest tulenevate riskide maandamiseks, soovitab autor kasutada järgnevat mudelit: 1. elektrituru analüüs (minevik, tulevik, poliitikad, seadusandlus jms); 2. ettevõtte analüüs (strateegilised plaanid, tarbimine minevikus ja tulevikus jms); 3. tarbimisprognoosi koostamine; 4. riskipoliitika kujundamine elektriturul toimimiseks (riskid, riskitaluvus, hinna mõju konkurentsivõimele jms); 5. elektriga kauplemise korralduse kujundamine ettevõttes (ostu viis, leping, lisateenused jms); 6. pidev analüüs (turg, tarbimine, välis- ja sisekeskkond); 7. riskifaktoritega tegelemine ettevõttes (energiasõltuvuse vähendamine, ühisost, mitu pakkujat, finantsinstrumendid alates 2013.a). Antud soovitused on graafiliselt kujutatud joonisel 24, millest lähtub, et protsess arvestab jätkuva parendamise põhimõtteid st on spiraalne ehk algab tsükli lõppedes uuesti otsast. Üldistavalt jälgib kogu protsess William Edwards Deming’i põhimõtteid ja seda võib kirjeldada, kui: koolita (arenda) – planeeri - rakenda – kontrolli – tegutse tsüklit. Suurtarbijate riskijuhtimisel soovitab autor arvestada ka energiapoliitiliste arengutega ja pidada silmas eelkõige põlevkivienergeetika jätkusuutlikust ning peatset konkurentsi põlevkiviõli tootmisega. Arvestades hinnariske soovitab autor jälgida, milliseks kujuneb CO2 kauplemissüsteem ning CO2 hind tulevikus. Lisaks on Baltikumi kui ka Eesti turu toimimiseks on esmatähtsad ühendused teiste riikidega ning samuti EL-i ühtne seisukoht Venemaalt pärineva elektri impordi osas. EL välise tootjana on Venemaal oluline konkurentsieelis meie elektriturul seoses leebemate keskkonnanõuetega. Lisaks eelmainitule soovib autor rõhutada, et antud magistritöö koostamisel on olnud otsene mõju suurtarbija ArcelorMittal Tallinn OÜ elektrienergia hankestrateegia ja protseduuride väljakujundamisel. Ettevõttes on loodud elektriala töögrupp ja määratud spetsialist, kes igapäevaselt tegeleb elektrituruga seonduvate küsimustega. Ettevõte tegeleb kvartalipõhise elektrienergia hinnaprognoosimisega, hiljuti on muudetud elektriostu lepingut ning tarbimise igapäevase jälgimisega on saavutatud elektritarbimise kokkuhoidu suurusjärgus 5% võrreldes 2011.a andmetega. Antud töö koostamine avardas oluliselt autori teadmisi ja silmaringi elektriturust ja energeetika tulevikust üldisemalt. Autor on veendunud kogutud „teadmistepagas“ on edukalt kasutatav autori igapäevatöös. Samuti on käesoleva magistritöö näol tegemist kokkuvõtliku ülevaatega elektriturust, mis peaks teemaga igapäevaselt elektrituruga mitteseotud isikutele andma hea ülevaate elektriturust ja elektrienergia hanke võimalustest ning ohtudest.