Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aav, Sandra" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Tallamise mõju puhmarindele Kullisoo raba tallamiskatse näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aav, Sandra; Kose, Marika (juhendaja)
    Kasvava inimtegevuse tõttu looduslikel aladel on tallamise mõju ökoloogias oluline uurimisteema. Antud töö põhineb bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookoosluses Kullisoo näitel’’ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimisel. Töö eesmärgiks oli uurida tallamisjärgset mõju rabakoosluse puhmarindele erineva tallamisviisi ja tallamiskoormuse korral ning analüüsida ka seitsme puhmarinde taimeliigi muutusi katsealal. Töö käigus koguti andmeid 2023. aastal Kullisoo rabas olevalt katsealalt ning kasutati varasemate aastate jooksul kogutud andmeid. Analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamise mõju taimkatte katvusele ja taastumisele puis-mättaraba, puispeenra-älveraba ja peenra-älveraba kooslustes, erinevatel tallamiskoormustel (80, 160, 320 tallamiskorda). Bakalaureusetöö tulemustest selgus, et ehkki tallamine nii räätsadega kui jalgsi mõjutab oluliselt rabakoosluste puhmarinnet, ei ole erineval viisil tallamisel olulist erinevust, mis sarnaneb ka Tammiste (Tammiste 2021) magistritöös toodud tulemustele sammaltaimede katvuse kohta. Tallamise mõjul suurenes tallamisele järgnevatel aastatel puhmarinde üldkatvus olenemata tallamisviisist või koormusest. Kuigi katseruutudes puhmarinde üldkatvus suurenes, leidus katsealal nii liike (harilik kukemari), millel tallamise negatiivne mõju ilmnes alles aastatega, kui ka liike, mille kahjustused olid koheselt ulatuslikumad (sinikas, rabamurakas) ning aastatega hävisid täielikult. Leidus ka liike (harilik küüvits), mis said tallamisest kasu ning muutus oli positiivne. Ilmnes, et olenemata tallamisviisist või tallamiskoormusest taastusid puis-mättaraba koosluses seitsme aasta jooksul kõik puhmarinde taimeliigid. Kuna muutusi, mida omavahel eri meetoditega analüüsida on Kullisoo rabas rohkem, kui antud bakalaureusetöö maht analüüsida võimaldab, on olemas edasi uurimise võimalus.