Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466
Sirvi
Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aav, Alice" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kartuli-lehemädanikutekitaja Phytophthora infestans suguline paljunemine – epidemioloogilised tagajärjed(2013) Laane, Liis; Aav, Alice; Runno-Paurson, EveTomati- ja kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans, on mikroobne patogeen, kes kahjustab peremeestaimi nii kogu maailmas kui ka Eestis. Heades kasvutingimustes (niiske ja jahe) võib lehemädanik hävitada kõik kartulipealsed ja tekitada märkimisväärset saagikadu. Viimastel sajanditel on saanud lisaks vegetatiivsele paljunemisele ka võimalikuks patogeeni suguline paljunemine, mis võimaldab haigustekitajal varasemast veelgi laiaulatuslikumalt levida ja seetõttu pööratakse antud töös suurt tähelepanu sugulisele paljunemisele. Uurimistöö eesmärkideks oli anda põhjalik ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest, sugulise paljunemise esinemisest Euroopas ja selle mõjust haigusetekitaja epidemioloogiale ning hinnati võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Käesolevas töös kasutati varasemalt ilmunud võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid ja valiti välja nii hiljuti ilmunud, kui ka vanemaid artikleid, mille andmeid omavahel oleks võimalik võrrelda. Käesolevas töös anti ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest. Toodi välja paarumistüüpide proportsiooni muutused Euroopas, kus selgus, et kui 1997. aastal korjatud isolaatide hulgas esines A2 paarumitüüpi vähesel määral ( ei esinenud näiteks Prantsumaal), siis 2007. aastaks esines see juba kõigil katses uuritud kartulipõldudel. Euroopas on täheldatud, et patogeeni populatsioonid muutuvad järjest laiaulatuslikumaks. Antud töös jõuti järeldusele, et patogeeni elutsüklis mängib kliima üsna suurt rolli ja erinevused patogeeni populatsioonide levikul Põhjamaades ning Euroopa soojemates maades on suured. Patogeen levib hästi 15-20 ˚C juures, kuid liiga kõrged temperatuurid >28 ˚C, pärsivad paljunemist. Autor hindas teoorias ka võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Toodi välja sertifitseeritud seemne kasutamine, sisse ostetud mugulate kontrollimine, fungitsiidide kasutamine õigeaegselt ja haiguskindlamate sortide kasutamine. Sugulist paljunemist on teadusartiklites palju käsitletud, kuid kuna patogeen iga aastaga järjest agressiivsemalt levib, siis vajadus sellele tähelepanu pöörata kasvab iga aastaga. Tehtud bakalaureusetööd saab kasutada Phytophthora infestansʼi, kui ühe suurimaid saagikaudsid põhjustava mikroobse patogeeniga tutvumiseks ja autor annab ka soovitusi, kuidas peaks tegutsema, et vältida patogeeni suuremat levikut ja nakkust ennetada.Kirje Phenotypic characterisation of potato late blight pathogen Phytophthora infestans in Baltic countries(Eesti Maaülikool, 2016) Aav, Alice; Runno-Paurson, Eve; Mänd, Marika; Hannukkala, Asko O.; Karise, ReetPotato late-blight is one of the most destructive diseases of potato (Solanum tuberosum L.) worldwide; it is caused by the oomycete Phytophthora infestans (Mont.) de Bary. The disease is also a serious problem for potato growers in the Baltic countries, where the average losses are 15-30% and if the weather during the vegetation period is favourable for P. infestans, then the loss of yield can go up to 50%. P. infestans populations in Estonia have been studied since 1966, still due to the consequence of sexual reproduction, there is an ongoing change in genotypes and continuous diversification occurring in the Estonian P. infestans population, which should be studied continually. In Latvia and Lithuania, data on P. infestans population characteristics is insufficient and out of date, therefore, the novelty of this study was to fill the information gaps about the phenotypic characteristics in the populations of P. infestans in Latvia and Lithuania as one part of Eastern Europe. The main aims of the this study were to determine the general characteristics of the populations of P. infestans in the Baltic countries, in terms of mating type, reaction to metalaxyl and pathotypic diversity. The results revealed that the mating type ratio in Estonian, Latvian and Lithuanian populations of P. infestans, was close to 1:1 throughout the studied years, furthermore, mating types A1 and A2 were present in the same fields at the same time, indicating possible sexual reproduction in these pathogen populations. Also the results in Estonian, Latvian and Lithuanian populations of the pathogen, concerning the metalaxyl-resistance, during 2010-2013 were quite similar with domination by metalaxyl-sensitive isolates. All known virulence factors were found from all studied countries, the most common virulence factors were R1, R2, R3, R4, R6, R7, R10, R11. The rarest virulence factors in all Baltic countries were R5, R8 and R9. In general, the populations of P. infestans are similar in Estonia, Latvia and Lithuania. Minor differences can be considered normal as the populations are highly diverse and the pathogen is continuously changing.