Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aamisepp, Marju" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses
    (2016) Värnik, Rando; Aamisepp, Marju; Lemsalu, Katrin; Mõtte, Mati; Viira, Ants-Hannes; Matveev, Eduard; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
    Käesoleva uurimuse eesmärk on anda otsustajatele ülevaade Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsikeskkonnast, rõhuasetusega toetuste võrdlemisele valitud lähiriikidega (Läti, Leedu, Poola). Konkurentsikeskkond on väga lai mõiste ja sellega iseloomustatakse laiemalt ettevõtluse keskkonda ning see hõlmab mitmeid olulisi tegureid. Antud töö mahtu arvestades keskendutakse eelkõige toetustele, kui ettevõtjate sissetulekute kassavoogu enam mõjutavale komponendile. Kui ettevõtja põhisissetulek tekib turul toodete müügist, siis põllumajanduses on kujunenud toetused väga oluliseks osaks sissetulekutes ja aitavad oluliselt leevendada madalast turukonjunktuurist tekkida võivaid tulupuudujääke. Antud uurimuses ei hinnata toetuste mõju ettevõtjate konkurentsivõimele kuid analüüsitakse ettevõtete suurusgruppide keskmistena sissetulekute struktuuri ja toetuste osa selles ning olulisemate sisendite kasutust. Teema aktuaalsus seisneb argumenteeritud võrdluse tekkimises vaadeldavate riikide toetustasemetest ja Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete rakendamisest. Võrdlemise lihtsustamiseks on analüüsis näitajad viidud võrreldavale ühikule (hektar, loomühik, piimalehm, toodetud piima kilogramm). Kui EL-s on kokkulepitud ühise põllumajanduspoliitika alused ning võimalused toetada oma riigi põllumajandustootjaid, siis sellega saame luua konkurentsikeskkonna. Seega muutub oluliseks milliseid toetusi vaadeldaval perioodil (aastatel 2010–2015) võrreldavates riikides on nii piima kui ka sealihatootjatele võimaldatud ja makstud. Kuivõrd EL Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ka viimase viie aasta jooksul läbi teinud mitmeid muudatusi siis vajalik on ka terminoloogiline täpsus toetuste käsitlemisel. Ebaselgus terminites võib raskendada tulemustest arusaamist.