Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466
Sirvi
Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aalja, Merli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Lämmastiku lendumine sõltuvalt mulla ja mulda lisatud taimejäätmete keemilistest omadustest(2012) Aalja, Merli; Kauer, KarinN2O on üks neist gaasidest, millel on märkimisväärne roll kliima soojenemises ja osoonikihi hõrenemises. Põllumajanduses kasutusel olevad mullad on aga atmosfääri lenduva N2O märkimisväärseks allikaks. Alternatiivväetistena kasutatavad taimejäätmed (haljasväetised) suurendavad N2O emissiooni veelgi. Töö eesmärk on metaanalüüsi kasutades teha järeldusi selle kohta, mis on N2O lendumisel kadude peamiseks põhjusteks, mis tingimustel lämmastiku emissioon intensiivistub ning kas lämmastiku emissiooni on võimalik ennetada. Lõputöö koostamisel on kasutatud metaanalüüsi meetodit. Metaanalüüs põhines uuringutel, mis on publitseeritud andmebaasis ISI WEB OF KNOWLEDGE aastatel 1990 kuni november 2011. Otsingusse kaasati nii teadus- ja ülevaateartiklid kui ka konverentsiteesid. Metaanalüüsist võis järeldada, et rohkem N2O lendub liivakamatest muldadest, kui suurema savisisaldusega muldadest. N2O lendumisel olid kadude peamiseks põhjuseks kõrge liivaosakeste osakaal ning madalad mulla orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku sisaldused. N2O emissioon sõltus temperatuurist, see oli suurem katses, kus temperatuur oli madalam võrreldes katsega, kus oli kõrgem temperatuur. Taimejäätmetega mulda lisatud mineraalne N-väetis suurendas lämmastiku lendumist. Kirjandusest selgub, et madalama lämmastiku sisaldusega taimejäätmed ei mõjuta N2O emissiooni, aga antud metaanalüüsist järeldub, et rohkem lendub just madalama lämmastiku sisaldusega taimejäätmetest.Kirje Mulla orgaanilise süsiniku sisalduse dünaamika sõltuvalt maakasutusest(2015) Aalja, Merli; Kauer, KarinKäesoleva töö eesmärk oli uurida Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaama pikaajalise katse (rajatud 1964.aastal) mulla orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse ja varu muutumist 50.aasta jooksul sõltuvalt maakasutusest (ühe- ja mitmeaastased taimed; erinevad taimeliigid ja väetised). Mulla Corg sisaldus on üks tähtsamaid mulla viljakuse ja kvaliteedi indikaatoreid, seetõttu on väga oluline jälgida, et muldade Corg varu ajas ei väheneks. Samuti on oluline teada, milliste harimisvõtetega on võimalik mulla Corg varu suurendada. Käesolevas töös võrreldi Corg varu katse rajamisel ja 2014.aastal. Töö eesmärk oli selgitada välja, milline maakasutus ja milliste taimede kasvatamine suurendab Corg varu katses võrreldud variantidest kõige rohkem. Katse tulemused näitasid, et maakasutus avaldas olulist mõju mulla Corg sisaldusele ja varule. Üheaastaste kultuuride nt. odra kasvatamine soodustab sagedase mulla läbikaevamise tõttu Corg sisalduse vähenemist, kuid paremate lagunemistingimuste mõju avaldumine Corg varule sõltub orgaanilise aine sisendi omadustest. Mitmeaastate heintaimede positiivne mõju Corg varule oli suurem, sest heintaimedel oli ka maapealse biomass ja järelikult ka orgaanilise aine sisend mulda suurem. Heintaimede mõju Corg varule sõltub taimiku liigilisest koosseisust- taimikus ristikut kasvatades suurenes Corg oluliselt rohkem, kui ainult kõrrelisi kasvatades. Mineraalsete ja orgaaniliste väetiste lisamine mulda suurendas Corg varu suurenenud maapealse biomassi kaudu. Ainult PK–väetistega väetamine avaldas Corg varule negatiivset mõju, soodustades mulla orgaanilise aine lagunemist, kuid mitte maapealset biomassi, millest tulenevalt oli süsinikubilanss mullas negatiivne.