Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466
Sirvi
Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autor "Aab, Kristiina" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Indutseeritud insektitsiidi resistentsus kirju-ketasjooksikul(Eesti Maaülikool, 2019) Aab, Kristiina; Nurme, Karin; Must, Anne; Merivee, EnnoPõldudel kasutatavate pestitsiididega puutuvad kokku nii putukkahjurid kui ka kasulikud mitte-sihtputukad. Taimekaitsevahendite mõju neile võib-olla, kas letaalne või subletaalne ning aja jooksul võib neil tekkida resistentsus laialdaselt kasutust leidvate pestitsiidide suhtes. Insektitsiidi resistentsust kasurputukate seas pole varem uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli mõõta püretroidse insektitsiidi Fastac 50 EC subletaalsete kontsentratsioonide mõju kirju-ketasjooksiku (Anchomenus dorsalis) lokomotoorsele aktiivsusele pärast esimest ja teist töötlust. Lokomotoorse aktiivsuse põhjal hinnati indutseeritud pestitsiidi resistentsuse tekkimist jooksiklastel. Katsemardikaid töödeldi kaks korda nädalaste vahedega. Esimesel nädalal töödeldi kõiki katseloomi insektitsiidi 0,01 mg/L; 0,1 mg/L ja 1 mg/L toimeaine lahuste kontsentratsioonidega, nädal hiljem 10 mg/L või 1 mg/L kontsentratsioonidega. Töödeldud mardikate käitumist videofilmiti vahetult pärast töötlust ja 24 h hiljem. Katsetulemustest selgus, et vahetult pärast esimest töötlust Fastac 50 EC erinevate subletaalsete toimeaine kontsentratsioonidega (0,01; 0,1 ja 1 mg/L) esines jooksiklastel lokomotoorne hüperaktiivsus. Nädal aega hilisem töötlus püretroidi tugeva kontsentratsiooniga (10 mg/L), põhjustas katsemardikatel hüpoaktiivsust ja indutseeritud resistentsust jooksiklastel ei täheldatud. Teisel töötlusel püretroidi nõrgema kontsentratsiooniga (1 mg/L) ilmnes indutseeritud resistentsus vaid nendel jooksiklastel, keda oli algtöödeldud püretroidi tugevama kontsentratsiooniga (0,1 ja 1 mg/L), ent teiseks päevaks olid resistentsuse ilmingud kadunud. Antud uurimustöö katsetulemused viitavad esimest korda indutseeritud resistentsuse tekkele, seega esimene hüpotees leidis kinnitust. Katsetulemustest selgus, et kokkupuude püretroidse insektitsiidi subletaalsete kontsentratsioonidega põhjustasid muutusi kirju-ketasjooksikute lokomotoorses aktiivsuses, mis on usaldusväärne ja laialt kasutatav kvantitatiivne toksikoloogiline biomarker ja selle abil saab hinnata putukate insektitsiidi indutseeritud resistentsust, seega teine hüpotees leidis samuti kinnitust.Kirje Maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi Herbst.) ja tema kahjustus erinevatel maasika ja vaarika sortidel(Eesti Maaülikool, 2017) Aab, Kristiina; Arus, Liina; AiandusMaasikal ja vaarikal on palju haiguseid ja kahjureid, mis põhjustavad suuri saagikadusid. Antud kultuuride oluline ühine kahjur on maasika-õielõikaja. Maasika-õielõikaja kahjustust on uuritud maasikal ja vaarikal Eestis ka varasemalt, kuid puuduvad andmed taasviljuvate vaarikasortide ja antud töös käsitletavate vaarikaaretiste kahjurikindluse andmed. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida maasika-õielõikaja sordi eelistust ning tema kahjustust erinevatel maasika ja vaarika sortidel. Teoreetilises osas antakse ülevaade maasika ja vaarika kahjuritest, kirjeldatakse maasika-õielõikajat ning tuuakse välja tema kahjustust mõjutavad tegurid ja võimalikud tõrjeviisid. Empiirilises osa kirjeldatakse katse materjali ja metoodikat. Andmed koguti 2016. aastal Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses olevas maasika ja vaarika kollektsioonistandikust. Tulemustest selgus, et maasika-õielõikaja kahjustus sõltub nii maasika kui ka vaarika sordist. Maasika-õielõikajale osutusid vastupidavateks maasikasortideks ’Jonsok’, ’Pegasus’ ja ’Sonata’ ning vastupidavateks vaarikasortideks taasviljuvad ’Polka’, ’Polana’, ’Herakles’ ning suvelviljuvad aretised 14-02-01 ja 11-02- 15. Maasika-õielõikaja eelistab muneda maasikasortidele ’Florence’, ’Honeoye’ ja ’Helean’ ning vaarikasortidele ’Diana’ ja ’Aita’ õienuppudesse.