1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Ariko, Tiia (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Koerte kuivsöötade vastavus söötmisnormidele(2013) Kääramees, Kristiina; Ariko, Tiia (juhendaja)Bakalaureusetöös anti kirjanduse põhjal ülevaade koerte söötade energiatihedusest, toitainete funktsioonidest koera organismis ning sisaldusest söötades. Eksperimentaalses osas võrreldi 19 Eestis müüdavat koerte kuivsööta, mis on müügil toidupoodides, lemmikloomapoodides ja –kliinikutes. Valitud söödad olid mõeldud keskmise suurusega aktiivsetele täiskasvanud koertele. Söötade sobivuse objektiivseks võrdlemiseks kasutati nn. standardkoera mudelit. Uurimistöö käigus selgus, et koerte kuivsöötade pakenditel oli toitainete sisaldust kirjeldav info sageli puudulik: 14 söödal puudus info süsivesikute sisalduse kohta ja niiskuse sisaldust ei olnud välja toodud seitsme sööda pakendil. Toitainete sisaldused varieeruvad koerte kuivsöötades suhteliselt suurel määral. Nendes söötades, milles olid kõrged toorproteiini ja toorrasva sisaldused, oli süsivesikute sisaldus madalam. Objektiivsem on hinnata söötade toitainete sisaldust kuivaines. Toitainete soovituslike normide järgi peaks olema täiskasvanud koera söödas proteiini kuivaines 18-30%, rasva minimaalselt 5,5% ja süsivesikuid minimaalselt 20%. 19-st kuivsöödast vastas nendele normidele 10 sööta. Peamised energiaallikad olid söötades süsivesikud, seejärel toorrasvad ja toorproteiin. Täiskasvanud koera sööda kalorilises jaotuses peaks olema toorproteiini osakaal 26%, toorrasval 38% ja süsivesikutel 36%. Nendele normidele vastas 5 kuivsööta. Söötade hindade võrdlemisel on objektiivsem kasutada ööpäevase söödakoguse hinda. Koerale sobiva kuivsööda valimisel tuleb arvestada koera vanuse, kehamassi ja aktiivsusega ning vastavalt nendele toitainete ja energiavajadusega. Seega on iga koer ainulaadne ja talle ei pruugi kõik kuivsöödad sobida.Kirje Lääne-Siberi Laika Aretuseeskiri(Eesti Maaülikool, 2023) Salk, Pirjo; Ariko, Tiia (juhendaja); Viidu, Dagni-Alice (juhendaja)Lääne-siberi laika on Eestis enim kasvatatav laika tõug. Tõug aretati Venemaal manside ja hantide laikadest 20. sajandil. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade lääne-siberi laika populatsioonist Eestis ning koostada tõuühingutele alusmaterjal ametliku aretusprogrammi koostamiseks ja aretuse erinõuete kehtestamiseks. Hetkel lääne-siberi laikadel Eestis aretuse erinõuded puuduvad. Töö koostamisel kasutati Eesti Kennelliidu tõuregistrit ning Soome ja Rootsi lääne-siberi laikade aretuseeskirjasid. Bakalaureusetöö koostamisel selgus, et aastatel 2016-2022 Eesti Kennelliidu tõuregistri andmetel registreeriti sündinud ja imporditud lääne-siberi laikasid kokku 502, pesakondi sündis 112 ning aretuses kasutati 79 emast ja 66 isast koera. Antud tõu efektiivne populatsioonimaht oli 144 koera. Kahel isasel koeral ületas järglaste arv 5% vaadeldud perioodil sündinud kutsikate arvust. Soome ja Rootsi lääne-siberi laikade tõuühingud on piiranud pesakondade arvu koera kohta ning pööravad rohkem tähelepanu ka nende välimiku, tervise ja jahiomaduste säilitamisele. Eestis oleks soovitatav samuti piirata pesakondade arvu ning nõuda aretuskoertelt näituse hinde olemasolu ja jahikatse edukat sooritust vähemalt ühel pesakonna vanemal. Aretuse erinõuete abil oleks võimalik vähendada sugulusaretuse riski ning säilitada antud tõul välimiku- ja jahiomadused.Kirje Omanike harjumused koerte söötmisel ja selle seos koerte optimaalse kehakonditsiooniga(Eesti Maaülikool, 2021) Toodo, Anette; Ariko, Tiia (juhendaja)Tänapäeval on võimalik koeri sööta nii valmissöödaga, valmistada sööt kodus kui ka kombineerida erinevaid söötmisviise. On oluline, et koer saaks söödaga vajalikud toitained ja sööt kataks koera ööpäevase energiavajaduse. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida omanike harjumusi koerte söötmisel ja selle seost koerte optimaalse kehakonditsiooniga. Andmed koguti sotsiaalmeedia vahendusel levitatud küsimustiku abil ja analüüsiti MS Excel Office programmis. Küsitlusele vastas 1608 omanikku. Tulemustest selgus, et 85,8% protsenti emastest koertest olid omanike arvates optimaalses konditsioonis ja 13,6% ülekaalulised. Isastest koertest 88,0% olid optimaalses kehakonditsioonis ja 10,8% ülekaalulised. Steriliseeritud emastest koertest olid ülekaalulised 23,2% ja kastreeritud isastest koertest 22,7%, mis viitab, et omanikud ei arvesta steriliseerimise ja kastreerimise mõju koera ainevahetusele ning ei korrigeeri koerte söötmist sellele vastavalt. Ainult tööstuslikult valmistatud valmissööta saavatest koertest oli 13,9% omanike hinnangul ülekaalulised. Kodutoitu (sh toortoitu) ja valmissööta saavatest koertest oli ülekaalus 13,0% koertest ja kodutoitu (sh toortoitu) saavatest koertest 11%. Koerte ülekaalulisuse põhjusteks võis olla omanike vähene teadlikkus, kui palju nende koer tegelikult ööpäevas sööta peaks saama või koerale anti juurde suure energiatihedusega maiustusi, millest saadavat lisaenergiat ei arvestatud päevase energiatarbimise hulka. Kodus valmistatud sööda kasutamise populaarsus on tõusnud, kuid omanikud ei ole sageli teadlikud söötade toitefaktorite sisaldustest ning koerte tegelikest vajadustest. Oluline on suurendada koeraomanike teadlikust koerte liigiomasest toitumisest ning söödaratsioonide koostamisest.Kirje Tibude embrüonaalne areng(Eesti Maaülikool, 2024) Mikk, Karmen; Ariko, Tiia (juhendaja)Tänapäeva ühiskonnas on muna ja kanaliha kasvava nõudlusse rahuldamiseks oluline aretustöö, et saada suuremat toodangut. Embrüonaalse arengu mõistmine aitab teha aretuskarja valikuid ja tuvastada embrüo väärarenguid. Bakalaureusetöö eesmärk oli kirjeldada kanatibude embrüonaalset arengut ja anda ülevaade embrüo arengust muna läbi valgustamisel. Kirjanduse ülevaates on kirjeldatud muna ehitust, säilitus–ja inkubeerimistingimusi ning tibude embrüonaalset arengut. Embrüonaalne areng on toodud välja päevade kaupa ja kirjeldab gastrulatsiooni, neurulatsiooni, organogeneesi ning teiste struktuuride teket. Autori läbi viidud inkubeerimisel jälgiti kolme erineva kanatõu (buff leghorn, cream legbar ja marans) embrüo arengut. Arengut jälgiti munade valgustamise teel. Kõige paremini oli areng tuvastatav cream legbar’i tõu munade puhul ja kõige vähem maransi tõu munade puhul. Maransi areng oli raskemini tuvastatav muna tumepruuni värvuse tõttu. Leghorni ja cream legbar’i munade puhul oli näha ka embrüo liikumist. Inkubeerimise järgselt koorumata jäänud munad avati ning analüüsiti embrüote hukkumise põhjuseid. Töö autor julgustab lindude hobipidajaid avama inkubeerimisel koorumata jäänud mune ja embrüote hukkumise põhjuseid välja selgitama. See aitaks valida aretuseks parimaid linde ja tõsta kooruvust.