1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Andresson, Mai" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Narva ja Kunda populatsioonidest pärit lõhe (Salmo Salar L.) noorkalade kasvatamine Põlula Kalakasvatuskeskuses(2012) Andresson, Mai; Saadre, Ene (juhendaja); Kaldre, Katrin (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida võrdlevalt Narva ja Kunda jõest pärit sugukalade kasvu, suurust, viljakust ja suguproduktide kvaliteeti ning noorkalade kasvu ja ellujäämust. Selleks analüüsiti emaskalade viljakuse ja marja kvaliteediga seonduvat andmestikku, et teha järeldusi nende mõjust noorkalade kasvule ja ellujäämusele. Samuti käsitleti töös mõlema populatsiooni noorkalade kasvu ja suremuse erinevusi erinevatel eluetappidel. Töö kirjutamiseks kasutati Põlula Kalakasvatuskeskuse andmebaase, aastaaruandeid ja käsikirjalisi märkmeid ning suulisi küsitlusi. Kahe populatsiooni emaskalade tööviljakusnäitajate võrdlemisel selgus, et Narva jõest pärit sugukalade keskmine tööviljakus oli tunduvalt suurem kui geenipangas olevatel Kunda jõe päritolu sugukaladel. Narva päritolu kaladelt saadi keskmiselt 8600 marjatera ühe emaskala kohta, Kunda jõest pärit sugukaladelt aga 3400 marjatera. Marja kvaliteedi hindamiseks võrreldi marjaterade arvu ühes mahuühikus ja selle sõltuvust kehamassist. Suurema kehamassiga kalade marjaterad on suurema läbimõõduga ja neid mahub ühte mahuühikusse vähem. Narva jõest pärit sugukalade keskmine kehamass oli 12 aasta jooksul 8,03 kilogrammi ja marjaterade arv ühes liitris oli keskmiselt 5600. Kaheksa aasta jooksul, mil Kunda jõest pärit sugukalu on paljudamiseks kasutatud, on emaskalade keskmine kehamass olnud 3,0 kilogrammi ja marjaterade arv 6300 ühes liitris. Töö käigus võrreldi kahe populatsiooni samasuviste, kahesuviste ja kaheaastaste noorkalade kasvukiiruse erinevust. Selgus, et Narva jõest pärit sugukalade järglaskond on kiiremakasvulisem kui Kunda geenipanga lõhede järglaskond. Narva jõe populatsioonist pärit samasuvised noorkalad olid keskmiselt 2,2 korda kiirema kasvuga kui Kunda geenipanga järglased. Kahesuviste noorkalade puhul olid kasvuerinevused küll väiksemad, kuid siiski olid Narva jõest pärit lõhede järglased 1,4 korda suuremad kui Kunda jõest pärit sugukalade järglased. Kunda geenipanga lõhede järglaste kehamass on aastate jooksul järjest vähenenud. See näitab asustuskalade kvaliteedi langust, mis on tõsiseks probleemiks kalade asustamisel - väiksemakasvulised kalad on loodusesse asustamisel vähem elujõulised. Uurides mõlema populatsiooni emaskalade järglaste ellujäämust viljastamisest kuni asustamiseni, selgus, et Kunda geenipangas peetavate emaskalade järglaste suremus on suurem - keskmiselt 44,1%. Narva jõest pärit lõhede järglaste suremus viljastatud marjast asustamiseni moodustas 26,6%, kusjuures aastate lõikes oli see suhteliselt stabiilne. Kunda jõe sugukarja järglaste suremus kõikus aastati märkimisväärselt ( 12,3%-st 2009. a. kuni 84,1%-ni 2008. a.). Bakalaureusetöö eesmärk saavutati – kahe jõe populatsioonidest pärit sugukalade viljakuse ja marja kvaliteedi ning nende järglaste kasvu ja suremuse andmed näitavad erinevust kahe kasvatamisel oleva populatsiooni vastavate näitajate vahel. Võib järeldada, et tehislikes tingimustes kasvatatava Kunda jõest pärit lõhe järglaste mahajäämus kasvus ja suurem surevus võrreldes Narva jõest pärit lõhede järglastega on seotud merekeskkonnas toitumisrändel olevate ja vangistuses peetavate sugukalade keskkonnatingimuste erinevusega, aga ka Kunda jõe väikese lõhepopulatsiooni vähese geneetilise mitmekesisusega. Praegusel hetkel kasvatatakse Põlula Kalakasvatuskeskuses ainult geenipangas peetavate sugukalade järglasi. Töö käigus selgunud tulemuste põhjal võib soovitada kalakasvatuskeskuses peetava sugu- ja asenduskarja kõik isendid identifitseerida perekondade viisi, et viljastamisel saaks vältida sugulusristumist. Ka sugukalade arvu suurendamine vähendaks geneetilist vaesumist ja ebasoodsaid muutusi järglaskonna geneetilises kvaliteedis, mis omakorda võiks tuua kaasa järglaste paremad kasvunäitajad ja ellujäämuse. Kõik eelnimetatud soovitused eeldavad investeeringute tegemist nii rahaliste kui ka inimressursi näol.