1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Andreson, Helena (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 11 11
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aflatoksiinide mõju juustus esinevatele piimhappebakteritele(Eesti Maaülikool, 2021) Luik, Lisbeth; Andreson, Helena (juhendaja)Juust on levinud piimatoode kogu maailmas. Sobilike niiskuse ning temperatuuri parameetrite tõttu, on juust hallitusseente arenemiseks hea keskkond. Mõned hallitusseente hulka kuuluvad Aspergillus perekonna liigid toodavad aflatoksiini, mis omab kantserogeenseid, mutageenseid ja immunosupressiivseid omadusi ning mida on 1990. aastal ilmunud teadusartiklis seostatud juustude hilise paisumisega, olles seni teadaolevalt ainus teadustöö, mis sellist seost kajastab. Kuna juustude paisumine on piimatööstuste jaoks probleemiks ka tänapäeval, väärib antud teema laialdasemat uurimist. Bakalaureusetöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade aflatoksiinidest ja aflatoksiin B1 poolt avaldatavast mõjust juustus esinevatele piimhappebakteritele. Töö raames teostati katsed hilise paisumisega juustudes sisalduvate mikroobide isoleerimiseks, säilitamiseks ja arvukuse määramiseks ning hinnati erineva kontsentratsiooniga aflatoksiini mõju piimhappebakterite referentstüvedele ning juustudest isoleeritud kultuuridele. Leiti, et uuritud juustude mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid üksteisega sarnased ning ei selgitanud hilise paisumise põhjuseid. Aflatoksiini poolt avaldatav mõju esines vaid ühest juustust isoleeritud fakultatiivselt heterofermentatiivse Lactobacillus paracasei puhul, kus nii glükoosi kui galaktoosi kasvusöötmega katsutites ilmnes 5. inkubatsioonipäevaks gaasi tootmine aflatoksiin B1 kontsentratsioonil 10-40 µg/ml. Nimetatud süsivesikutega kasvusöötmete puhul täheldati ka aflatoksiini pärssivat toimet L. paracasei happe tootlikkusele juba toksiini madalatel kontsentratsioonidel vastavalt 10 ja 1 µg/ml. Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki töö ei kinnitanud aflatoksiin B1 mõju homofermentatiivsete piimhappebakterite süsivesikute fermentatsiooniprotsessile ja selle seost juustude hilise paisumisega, väärib teema edasist uurimist suurema hulga juustude isolaatide ja starterkultuuridega, seahulgas piimatööstuse keskkonnas esinevate fakultatiivselt heterofermentatiivsete piimhappebakteritega.Kirje Biokile mikrobioota leivatööstuse seadmetel(Eesti Maaülikool, 2020) Kuzina, Aljona; Andreson, Helena (juhendaja)Toiduga seotud bakterite poolt põhjustatud toiduainete riknemine on alati olnud suurteks probleemiks toiduainete tööstuses. Toidu riknemine on sageli tingitud biokilest, mida moodustavad bakterid toiduga kokkupuutuvatel pindadel, mistõttu seadmete puhtuse jälgimine ning biokile tekkimise vältimine on toiduohutuse tagamiseks väga oluline. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade leivatööstuses juuretistega kokkupuutuvatel seadmetel esinevate biokilede mikroobikoosluste kohta ning teostada mikrobioloogiline ja molekulaarne uuring ühe Eestis tegutseva leivatööstuse seadmetelt kogutud biokileproovidega. Mikrobioloogilise uuringu käigus kirjeldati väljakasvanud mikroobide morfoloogiat, isoleeriti ning säilitati mikroobide puhaskultuurid. Seejärel eraldati uuritavast materjalist DNA ning teostati sellele PCR analüüs Staphylococcus aureus, Bacillus cereus, B. subtilis ja Klebsiella pneumoniae tuvastamiseks. Leiti, et 26% uuritavas materjalis esines B. cereus, B. subtilis ja K. pneumoniae. S. aureus’e DNAd antud proovides ei tuvastatud. Samuti selgus, et ühes biokileproovis võivad esineda mitmed patogeenide liigid korraga, mis tõenäoliselt muudab biokile hävitamisele veelgi resistentsemaks ning millega suureneb leivajuuretise saastumise oht. Kokkuvõtteks võib öelda, et leivatööstuse seadmetel esinevad potentsiaalselt patogeensed bakterid on võimelised moodustama bakteriaalseid kooslusi ning püsima biokiles pika perioodi jooksul. Töö raames isoleeritud mikroobide puhaskultuurid ning biokilest eraldatud DNA säilitatakse edasisteks uuriguteks temperatuuril -80 °C.Kirje Fermenteri tööpõhimõte ja kasutusvõimalused mikrobioloogias(Eesti Maaülikool, 2021) Sahharov, Pavel; Andreson, Helena (juhendaja); Abel, Maarja (juhendaja)Fermentereid ehk bioreaktoreid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas näiteks teaduslaborites mitmesuguste mikrobioloogiliste protsesside uurimiseks. Ka Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli mikrobioloogia laboris on Applikon my-Control 2 L mahutavusega fermenter, millel seni puudus varasem kasutuskogemus, kuid mis omab suurt potentsiaali erinevateks rakendusteks nii mikrobioloogias kui ka toiduteaduses laiemalt. Bakalaureusetöö eesmärk on anda põhjalik ülevaade fermenterite tööpõhimõtetest, kasutusaladest ning eksperimentaalse töö alusel koostada Applikon my-Control fermenteri kasutusjuhend. Eksperimentaalse töö jaoks kasutati fermenteri riist- ja tarkvara kahe pärmikultuuri kasvatamisel, et jälgida fermentatsiooniprotsessi kulgu ja hinnata seadme töö stabiilsust. Eksperimentaalses osas jälgiti fermenteri erinevate seguri kiiruste (100-300 rpm) mõju pärmiliikide Saccharomyces pastorianus ja Saccharomyces bayanus rakkude arvule, kaalule ja kasvusöötme pH väärtusele fermentatsiooniprotsessi käigus. Leiti, et S. pastorianus’e kasvatamiseks sobisid kõik valitud segamiskiirused 100-300 rpm, kuid suurim pärmirakkude arvu muutus registreeriti segamiskiiruse 200 rpm kasutamisel (10,58 ± 0,08 log rakku/L). S. bayanus’e rakkude arvu määramine biomassi anduriga ebaõnnestus pärmi poolt moodustatud biokile tõttu, aga kaalu muutuse põhjal järeldati, et S. bayanus’e kasv toimus samuti kõige aktiivsemalt segamiskiiruse 200 rpm juures. Mõlema pärmi fermentatsiooniprotsessi käigus toimus esialgu kasvusöötme pH langus ning hiljem selle tõus. S. pastorianus kultuuri kasutamisel langes pH kuni 40. tunnini, aga S. bayanus’e fermentatsiooniprotsessi käigus langes pH minimaalseima väärtuseni juba 16 tundi pärast pärmi söötmesse lisamist. S. bayanus’e pH väärtuse muutused olid prominentsemad segamiskiiruse 300 rpm juures. Eksperimentide käigus saadud tulemused tõestasid Applikon my-Control seadme töö stabiilsust. Lisaks koostati katsete läbiviimise käigus Applikon my-Control 2 L fermenteri detailne kasutusjuhend, mis hõlbustab seadme edaspidist kasutamist erinevate katsete läbiviimisel.Kirje Lactiplantibacillus plantarum tüvede võimekus sünteesida ekspolüsahhariide(Eesti Maaülikool, 2025) Pikkel, Naatan; Andreson, Helena (juhendaja); Othman, Sana Ben (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolEksopolüsahhariidide (EPSide) süntees piimhappebakterite, sealhulgas Lactiplantibacillus plantarum, poolt on üha enam tähelepanu pälvinud nende võimalikule rakendusele toidu tekstuuri, viskoossuse, emulsioonide stabiilsuse ja sünereesi vähendamise parendamisel. Samas on mitmes uuringus täheldatud, et LABi poolt in situ toodetud EPSide kogused on sageli väikesed. Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, milline on L. plantarum tüvede (n=11) võimekus sünteesida eksopolüsahhariide. Eksperimentaalse osa käigus kasvatati L. plantarum tüvesid 2% sahharoosi lisandiga MRS söötmes, isoleeriti ja puhastati toodetud EPSid ning kvantifitseeriti need nii gravimeetrilise kui ka fenool-väävelhappe meetodi abil. Tulemused näitasid, et EPSide glükoosiekvivalentne suhkrusisaldus jäi vahemikku 278,3 – 362,8 μg/mg ning tootlikkus 131,4 – 225,2 mg/L. Kõrgeim suhkrusisaldus tuvastati tüvel A44 ning suurim EPSide saagis aga tüvel A37. Statistiliselt olulisi erinevusi ei täheldatud ei suhkrusisalduse ega saagise osas, ei üksiktüvede ega genotüüpide lõikes (p>0,05). Küll aga ilmnesid erinevused lüofiliseeritud EPSide kuivmassis: G5 genotüüpi kuuluvate L. plantarum isolaatide A52 ja A45 puhul oli kuivmass statistiliselt oluliselt madalam võrreldes teiste genotüüpidega (p<0,05), välja arvatud G6-ga (isolaadid A51 ja A44), mille puhul erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Samuti ei tuvastatud lineaarset korrelatsiooni suhkrusisalduse ja kuivmassi vahel (R² = 0,0177). Kokkuvõttes näitasid kõik uuritud L. plantarum tüved võimet sünteesida EPSe märkimisväärsel tasemel. Edasised uuringud võiksid keskenduda L. plantarum tüvede kasvutingimuste (nt söötme koostis, pH, temperatuur, inkubatsiooniaeg ja lisandid) optimeerimisele, et suurendada EPSide tootlikkust ja võimaldada nende rakendamist toidutehnoloogilistes ja funktsionaalsetes toodetes.Kirje Mikrobioloogiline mitmekesisus ning MRSA esinemine parmesan tüüpi juustu soolvees(Eesti Maaülikool, 2019) Tšepelevitš, Vitali; Andreson, Helena (juhendaja)Staphylococcus aureus on levinud inimpatogeen, mis põhjustab toiduga seotud haiguspuhanguid, rakendades selleks mitmesuguseid resistentsusmehhanisme ja virulentsustegureid. Mitmed S. aureus’e tüved produtseerivad erinevaid termotolerantseid enterotoksiine, kujutades endast nii ohtu toiduainetööstusele, sh. juustutööstusele. Juustu, eriti parmesan tüüpi juustu, soolvee mikrobiootast on kirjanduses hetkel veel väga vähe teada. Täielikult puuduvad andmed metitsilliinresistentsete S. aureus (MRSA) tüvede esinemisest soolvees. Bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu anda esmane ülevaade parmesan tüüpi juustu soolvees esineda võivast mikrobiootast, sh uurida MRSA esinemist selles. Eksperimentaalses osas teostati Eestis tegutsevast piimatööstusest kogutud parmesan tüüpi juustu soolveeproovide molekulaarne uuring, mille tulemusel selgus, et kõigis uuritud soolveeproovides S. aureus puudus, mistõttu MRSA esinemist antud proovides ei analüüsitud. Kindlasti vajab teema edasist uurimist ning loodetavasti on käesolev töö kasulikuks materjaliks järgmistele uurijatele.Kirje Õlleraba säilitamise meetodid ja nende mõju mikroobide arvukusele(Eesti Maaülikool, 2022) Koppel, Emeri; Andreson, Helena (juhendaja); Pisponen, Anna (juhendaja)Õlu on maailmas väga populaarne jook, kuid selle tootmisprotsessis tekib suurel hulgal kõrvalsaadust, mida nimetatakse õllerabaks. Enamasti suunatase õlle tegemisel tekkiv õlleraba loomasöödaks või visatakse ära. Kuid oma toiteväärtuse tõttu on õlleraba siiski väga huvipakkuv toore, millega saaks rikastada ka inimestele mõeldud toite. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade õlleraba mikrobioloogilisest koostisest ja selgitada, millised tegurid seda mõjutada võivad ning kuidas säilib õlleraba värskelt, kuivatatult ning sügavkülmutatult. Töö käigus määrati bakterite üldarv värskes õllerabas ning selle säilitamisel 2 ja 4 tundi temperatuuridel 5 °C, 20 °C ja 30 °C. Lisaks säilitati õlleraba kuni 28 päeva kuivatatult ja sügavkülmutatult ning määrati bakterite üldarv iga 7 päeva järel. Töö käigus määrati ka kuivaine kogus värskes õllerabas ning kuivatatud õlleraba kuivainest analüüsiti selle keemilist koostist (toorproteiin, -kuid, -rasv ja suhkrute sisaldus). Käesolevas bakalaureusetöös jäi värskes õllerabas bakterite üldarv vahemikku 3,7x102 kuni 9,6x103 pmü/g, olles keskmiselt 4,5x10 3 pmü/g. Õlleraba lühiajalisel säilitamisel saadud tulemused näitavad, et värskes õllerabas, mida hoiti temperatuuril 5 °C, toimus esimesel kahel tunnil mikroobide hulgas langus kuid 4 tunni pärast oli mikroobide arvukus pisut tõusnud, ehkki see muutus ei olnud statistiliselt oluline (p>0,05). Õlleraba säilitamisel temperatuuril 20 °C kuni neli tundi, mikroobide hulk oluliselt ei muutunud (p>0,05). Mikroobide kasvu märgatavaim muutus õllerabas esines kahe tunni möödudes, mida hoiti temperatuuril 30 °C – 3,9x102 - 1,4x104 pmü/g, kuid statistiliselt polnud selline mikroobide kasvu tõus oluline (p>0,05) ning neli tundi hiljem oli mikroobide üldarv 1,0x103 - 9,1x103 pmü/g. Kuivatatud õllerabas mikroobide hulk 28 päevasel säilitamisel küll kõikus, kuid statistiliselt ei olnud selles suuri erinevusi (p>0,05). Külmutatud õlleraba proovides oli 7. säilitamise päevaks toimunud mikroobide arvukuses järsk ning statistiliselt oluline langus (tasemele 1,3x103 pmü/g, p<0,05), mis metoodikast tulenevalt 14. päevaks statistiliselt oluliselt taas tõusis (1,6x104 pmü/g, p<0,05). Õlleraba kuivatatult versus külmutatult säilitamisel statistiliselt olulisi erinevusi ei tuvastatud (p<0,05). Õlleraba kuivaine, toorproteiini ja toorrasva ning suhkrute sisalduse tulemused sarnanevad kirjanduses esitatud andmetele. Edaspidiselt tuleks uurida, kui pikaajaliselt saaks värsket õlleraba säilitada pruulikoja tingimustes ning kas õlleraba kuivatatult või külmutatult säilitamisel on mõjusid ka selle keemilisele koostisele.Kirje Piimhappebakterite lisamise ja pastöriseerimise mõju kombuchale(Eesti Maaülikool, 2025) Priidel, Melissa; Andreson, Helena (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolKombucha ehk teeseenejook on fermenteeritud jook, mille kvaliteeti mõjutavad mikroobikooslus ja tootmistingimused. Viimastel aastatel on kasvanud huvi piimhappebakterite (LAB) sihipärase lisamise vastu, kuid teadmised nende lisamise ajastusest ja kuumtöötlemise mõjust kombucha omadustele on piiratud. Bakalaureusetöö eesmärk oli teaduskirjanduse ja eksperimentaalse töö põhjal hinnata, kuidas LABide lisamine mõjutab kombucha füüsikalis-keemilisi, mikrobioloogilisi ja sensoorseid näitajaid sõltuvalt lisamise ajast ja pastöriseerimisest. Katsetöö teostati kahes etapis: LAB (Lactiplantibacillus plantarum TAK59) lisati kas 2. kääritamispäeval või pärast seitsmepäevast fermentatsiooni ja sellele järgnenud pastöriseerimist. Analüüsiti pH-d, tiitritavat happesust, lahustunud kuivainete sisaldust (Brix), värvusparameetreid, mikroorganismide arvukust ja viidi läbi sensoorne hindamine; valitud proovides määrati ka orgaanilised happed. Tulemused näitasid, et LAB aitas säilitada äädikhappebakterite eluvõimet ja suurendas LABide arvukust, kuid ei tekitanud mõõdetavat piimhappe kogust. Sensoorne hinnang paranes LABi varajase lisamise korral, viidates potentsiaalile maitseprofiili optimeerimisel. Samas tõi LABi lisamine pärast pastöriseerimist kaasa soovimatu happesuse ja madalama meeldivushinnangu. Töö tulemused toetavad LABide sihipärast rakendamist kombucha tootmises ning loovad aluse edasisteks uuringuteks starterkultuuride ja tootmisparameetrite optimeerimisel.Kirje Staphylococcus aureus parmesan tüüpi juustu soolveevannide biokiles(Eesti Maaülikool, 2019) Stahhovskaja, Katrin; Andreson, Helena (juhendaja)Staphylococcus aureus on tuntud kui toidupatogeen, olles võimeline produtseerima termotolerantseid enterotoksiine, mistõttu toiduainete tööstustes on vajalik jälgida, et selliseid tüvesid tootmiskeskkonnas ei esineks ega moodustaks seadmete pindadele biokilesid. Bakalaureusetöö raames uuriti, kas parmesan tüüpi juustu sooveevannide biokilest on võimalik tuvastada S. aureus’t ning anti ülevaade juustu soolveevannide biokiles esineda võivate mikroobide kohta ning teostati mikrobioloogiline ja molekulaarne uuring S. aureus’e esinemise kohta ühe Eesti piimatööstuse parmesan tüüpi juustude soolveevannide biokileproovides. Kirjanduse andmetel selgus, et S. aureus’t on juustu soolveevannidest varem leitud ning on võimalik, et teda esineb ka soolveevannide biokiles. Uuritud biokileproovidest (n=24) saadi mikrobioloogilise analüüsi käigus esmane ülevaade neis sisalduvate mikroobide kohta ning moodustati proovide valim (n=57) gram- ja katalaas-positiivsetest kobarkokkidest, kes oma rakumorfoloogialt sarnanesid stafülokokkidega. Antud isolaatidest ja otse biokilede proovimaterjalist eraldati DNA ning teostati PCR analüüs S. aureus’e tuvastamiseks. Biokileproovidest eraldatud DNA proovid on saadetud sekveneerimisele Tartu Ülikooli genoomika instituuti. Töö tulemusena leiti, et uuritud biokileproovides S. aureus’t ei esinenud, ehkki võib kirjanduse andmete kohaselt sisaldada stafülokokkide enterotoksiine, mida käesolevas töös ei määratud.Kirje Starterkultuuride mõju kombucha fermentatsioonile(Eesti Maaülikool, 2019) Abel, Maarja; Andreson, Helena (juhendaja); Toiduainete tehnoloogiaTeeseenejoogi ehk kombucha tarvitamine on muutunud viimastel aastatel väga populaarseks nii mujal maailmas kui ka Eestis. Probleemiks on aga see, et nii Eestis kui mujal maailmas on teeseenega seoses läbi viidud väga vähe teaduslikke uurimistöid ning seetõttu on seoses teeseenega kerkinud esile mitmeid küsimusi ja probleeme, mis vajaksid täiendavat uurimist. Bakalaureusetöö eesmärgiks on nii teaduskirjanduse kui eksperimentaalse töö alusel koostada ülevaade teeseenest, teeseenes ja teeseene kasvulahuses (e. teeseenejoogis e. kombuchas) esinevatest mikroobidest ning tuvastada kultuurpärmide mõju kombucha fermentatsioonile. Töö raames viidi läbi katseseeriad, mille käigus mõõdeti teeseente kasvulahuste pH väärtust, suhkrusisaldust, määrati mikroobide üldarvud ja kirjeldati mikroobide morfoloogiat ning isoleeriti ja säilitati mikroobide puhaskultuurid. Viimase katseseeria alguses lisati teeseene lahustesse kultuurpärme ning katseseeria lõpus viidi läbi sensoorne analüüs. Kokkuvõtteks leiti, et teeseente kasvulahuste pH jäi vahemikku 2,66-3,39 ning suhkrusisalduseks oli 8-13,8 0 Bx. Proovid, millele lisati veinipärmi kultuuri, olid kõige madalama pH ja suhkrusisaldusega. Hallitus-ja pärmseente ning bakterite üldarv oli teeseentes suurem kui teeseente kasvulahustes. Teeseentes esines läbi katseseeriate baktereid 1,9 x 105 … 6,4 x 108 PMÜ/g ning hallitus- ja pärmseeni 1,2 x 105 PMÜ/g … 1,1 x 108 PMÜ/g. Kombuchas jäi bakterite hulk vahemikku 3,6 x 103 … 3,5 x 106 PMÜ/ml ning hallitus- ja pärmseente sisaldus oli 4,1 x 103 … 4,7 x 106 PMÜ/ml. Kultuurpärmide lisamine teeseene lahustesse ei avaldanud mikroobide üldarvule statistiliselt olulist mõju, küll aga mõjutasid erinevalt kombucha maitse- ja lõhnaomadusi. Töö raames isoleeritud mikroobide puhaskultuurid säilitatakse tulevaste identifitseerimiskatsete jaoks glütseroolis -80 0 C juures.Kirje Taimsete valgukontsentraatide ja starterkultuuride mõju taimse jogurti-analoogi omadustele(Eesti Maaülikool, 2024) Saage, Christopher; Lutter, Liis (juhendaja); Andreson, Helena (juhendaja)Jogurti-analoogide tootmisel on keerukas saavutada toode, mis reoloogiliste ja sensoorsete omaduste poolest sarnaneks jogurtile. Taimsetel jookidel on madal valgusisaldus ning fermenteerimisel kasutatavad traditsioonilised jogurtibakterid ei suuda taimseid valke metaboliseerida ning tulemuseks on madala viskoossusega toode. Selle probleemi üheks lahenduseks on kasutada taimsetele maatriksitele kohandunud piimhappebakterite tüvesid, millel on kõrge eksopolüsahhariidide tootlikkus. Teine võimalus on lisada jogurti analoogile taimseid valgukontsentraate, mil on mitmeid funktsionaalseid omadusi, nagu geelistumisomadused, veesidumisvõime jne. Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, milline on kahe starterkultuuri ning kanepi- ja päevalillevalkude mõju kaerajoogist valmistatud jogurti-analoogide füüsikalis-keemilistele ja sensoorsetele omadustele. Töö tulemustest selgus, et päevalillevalku sisaldavatel jogurti-analoogidel oli statistiliselt oluliselt (p<0,05) madalam pH ja kõrgem tiitritav happesus võrreldes kanepivalku sisaldavate proovidega. Starterkultuuriga VEGE 022 (sisaldas L. plantarum) valmistatud proovid näitasid oluliselt (p<0,05) kõrgemat tiitritavat happesust kui VEGE 061 (sisaldas L. paracasei) valmistatud proovid. Kõikides proovides tuvastati piim-, äädik- ja propioonhapet. Enim esines piimhapet, mille sisaldus varieerus vahemikus 3,6-11,4 g/kg. Proovide kuivainesisaldus varieerus vahemikus 15,62-17,63%, olles kõrgem 3% valgukontsentraati sisaldavatel proovidel. Lahustunud kuivainesisaldus alanes kaerajookide fermentatsioonil statistiliselt oluliselt (p<0,05), olenemata kasutatud starterkultuurist või valgukontsentraadist. Jogurti-analoogide viskoossuses ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi (p>0,05) päevalillevalgu kontsentraati sisaldavate proovide vahel. Kanepivalgu sisaldusega proovide puhul ilmnes kasutatud starterkultuuride toime selge erinevus, kus viskoossus oli statistiliselt oluliselt kõrgem (p<0,05) VEGE 061 kultuuri sisaldavates proovides. Sensoorsel analüüsil hinnati kanepivalgu kontsentraati sisaldavaid proove konsistentsilt viskoossemaks ja venivamaks kui päevalillevalgu kontsentraati sisaldavaid proove. Kokkuvõtteks näitavad käesoleva bakalaureusetöö tulemused, et valitud starterkultuuride ning kanepi- ja päevalillevalgu kontsentraadi abil on võimalik kaerajoogist valmistada taimne jogurti-analoog, mille sensoorsed ja reoloogilised omadused vajavad veel optimeerimist.Kirje Võist isoleeritud Bacillus spp. identifitseerimine API kit meetodil(Eesti Maaülikool, 2019) Bondareva, Alina; Lutter, Liis (juhendaja); Andreson, Helena (juhendaja)Või on laialt kasutuses olev piimatoode, mis oma kõrge rasvasisalduse (82%) tõttu ei ole mikroorganismidele soodsaks kasvukeskkonnaks. Küll aga võib mikroobe esineda või plasmafaasis, mis sisaldab mikroobidele piisavalt kasvuks vajalikke toitaineid ja vett, seda eriti juhul kui traditsioonilisele võile lisatakse maitselisandeid ja soola, mõjutades nii toote kvaliteeti kui säilivust. Bakalaureusetöö eesmärk oli kirjeldada ja identifitseerida nii traditsioonilisest kui maitselisanditega võist varem isoleeritud potentsiaalselt Bacillus perekonda kuuluvaid liike. Selleks kasutati neljast või tüübist, s.o. traditsioonilisest, soolakristallidega, päikesekuivatatud tomati- ja karulaugulisandiga võist isoleeritud puhaskultuure, mille identifitseerimisel rakendati API kit meetodit, mis põhineb uuritavate mikroobiliikide biokeemiliste omaduste määramisel. Läbiviidud katsete käigus kirjeldati 29 isolaadi pesa- ja rakumorfoloogiat ning tuvastati, et kõik uuritud mikroobid kuulusid perekonda Bacillus. Kokku identifitseeriti kuus liiki: B. pumilus, B. lentus, B. cereus, B. firmus, B. licheniformis ja B. subtilis. B. lentus ja B. cereus esinesid ainult traditsioonilises võis, B. subtilis päikesekuivatatud tomatiga võis ning B. licheniformis päikesekuivatatud tomati- ja karulaugulisandiga võis. Tuvastatud liikide esinemist võis võib seostada nende esinemisega toorpiimas, maitsetaimedes ja vürtsides või ümbritseva keskkonna mikrobiootas. API kit meetodi tulemuste võrdlemisel varasemate MALDI-TOF analüüsi tulemustega, tuvastati erinevused kuue proovi identifitseerimisel. Erinevused võisid tuleneda MALDI-TOF analüsaatori andmebaaside seadetest kliiniliste, toiduga mitteseotud mikroobiliikide tuvastamisele.