Andmebaasi logo

Raamatud

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/6385

Sirvi

Sirvi Raamatud Autor "Paivel, Aleksei (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 4
    (Valgus, 1969) Eichwald, Karl (koostaja); Eilart, Jaan (koostaja); Kalda, Aino (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ IV köites jätkub roosilaadsetest põlvnevate seltside käsitlemine, alates rohkeliigilisest araalialaadsete seltsist ja lõpetades mailaselaadsete seltsi mailaseliste sugukonnaga. Õite ehituses on märgata mitmeid arenemissuundi. Araalialaadsed ja madaralaadsed on kohastunud putuktolmlemisele. Neil on võrdlemisi kompaktseteks õisikuteks koondunud, kahekordse liitlehise õiekattega väikesed, mõnikord nõrgalt sügomorfsed õied. Seltse pöögilaadsed, porsalaadsed ja pähklipuulaadsed iseloomustavad redutseerunud õiekate ja urbadeks koondunud tuultolmlevad õied. Seltsidele õlipuulaadsed, emajuurelaadsed ja mailaselaadsed on jälle iseloomulik putuktolmlemine ning suhteliselt suurte üksikute või hõredateks õisikuteks koondunud liitlehise kattega õite esinemine. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Liikide kahesõnaline nimetamine on rangelt sisse viidud ka eestikeelsetesse taimenimedesse (erandiks on monotüüpsete perekondade esindajad). Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud 1954. a. ja 1959. a. rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti, kuid on arvestatud ka samas lubatud vabadust kasutada mõnede sugukondade ebareeglipärast nime ja jääda isikunimedest tuletatud liigiepiteetide puhul suure algustähe juurde. Käsitletud taksonite valikul on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Kultuurtaimed ja juhuslikud tulnukad on tähistatud vastavate märkidega. Liikide diagnoosid on koostatud valdavalt kohaliku materjali põhjal. Levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile (1. joon.). Levikukaardid on autorite koostatud. Kaartide koostamiseks on kasutatud nii kirjanduses ja herbaariumides leiduvaid andmeid kui ka muid materjale, eriti K. Eichwaldi ja G. Vilbaste vastavaid kartoteeke. Üldleviku iseloomustamisel on harilikult lähtutud „Nõukogude Liidu flooras“ kasutatud floristilistest valdkondadest (2. joon.). Andmed majandusliku tähtsuse kohta põhinevad enamasti kirjandusel. Põhiline töö on autorite vahel jaotatud järgmiselt: araalialised, sarikalised, kontpuulised, kuslapuulised, madaralised, uniohakalised, muskuslillelised, kaselised, emajuurelised ja ubalehelised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; palderjanilised - K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; tobiväädilised, kassitapulised, siniladvalised, vesilehelised, karelehelised ja maavitsalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pöögilised – A. Kalda, bioloogiakandidaat, Tartu Riiklik Ülikool; koerakoolulised - S. Talts ja L. Viljasoo; porsalised ja mailaselised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; pähklipuulised ja õlipuulised - A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; angervarrelised – J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse ja kodu-uurimise kabineti juhendaja. Joonised valmistasid kunstnikud Eevart Arrak, M. Arrak, E. Maaser, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetajaks oli M. Kask.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 8
    (Valgus, 1971) Eichwald, Karl (koostaja); Kalamees, Kuulo (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Krall, Heljo (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Masing, Viktor (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tamm, Ülo (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ VIII köites jätkatakse tulikalaadsetest põlvnevate seltside käsitlemist, alustades naistepunalaadsetest ja lõpetades pajulaadsetega. Et käsitletavaid seltse on kümme: naistepunalaadsed, kanarbikulaadsed, sarratseenialaadsed, linalehikulaadsed, nelgilaadsed, nõgeselaadsed, tatralaadsed, tinajuurelaadsed, nurmenukulaadsed ja pajulaadsed, siis on nende ehituses ka mitmeid erinevaid arengusuundi. Seltsis Ericales leiame peamiselt mükotroofse või saprofüütse toitumisega ja kseromorfsete tunnustega (lehtede taandareng) kääbuspõõsaid ja rohttaimi; esineb sekreedimahuteid (eriti sigimikualune meeketas). Mitmes seltsis (Urticales, Salicales jt.) on valdavad puud ja põõsad. Õied on kõigil käsitletud seltsidel tavaliselt enam või vähem aktinomorfsed, ühe- või mõlemasugulised; õiekate võib olla lihtne, kaheli või taandarenenud. Õied asetsevad üksikult või õisikutena, tipmiselt või lehekaenaldes. Tolmukad on vabad või osaliselt kokku kasvanud. Sigimik on ühe- või mitmepesaline. Vili on mari, kuivvili või vilikond, ühe või paljude seemnetega; taimed on ühe- või kahekojalised. Levinud on nii putuk- kui ka tuultolmlemine. Materjali esitus käesolevas köites on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud viimaste rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti. Kaheksandas köites käsitletud taksonite valik on analoogiline valikuga varasemates köidetes. Liikide diagnoosid on enamasti koostatud kohaliku materjali alusel. Liigi levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile. Üldlevikut on kirjeldatud analoogiliselt eelmiste köidetega, lähtudes „Nõukogude Liidu floora“ floristilis-taimegeograafilistest valdkondadest. Töö autorite vahel oli jagatud järgmiselt: ööõielised, reiarohulised, nelgilised ja portulakilised — S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; naistepunalised, kanepilised ja nõgeselised — M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; uibulehelised (välja arvatud perekond talvik), mustikalised, kanarbikulised, seenlillelised, kukemarjalised ja huulheinalised — V. Masing, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; uibulehelised, perekond talvik — K. Kalamees, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; Iinalehikulised — K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; maltsalised — V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant; rebasheinalised – A. Remmel, endine Tartu Riikliku Ülikooli töötaja; mooruselised ja jalakalised — A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; tatralised, tinajuurelised ja nurmenukulised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pajulised, perekond pappel — Ü. Tamm, bioloogiakandidaat, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; pajulised, perekond paju — H. Krall, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja, ja L. Viljasoo — ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja. Joonised on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, V. Maavara, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetas bioloogiakandidaat H. Rebassoo.