Raamatud
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7089
Sirvi
Sirvi Raamatud Autor "Eesti Maaülikool. Tehnikainstituut" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Puiduenergia : väljaanne metsaomanikule(Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut, 2012) Vilkriste, Lelde; Gustafsson, Marja (konsultant); Uiga, Jaanus (konsultant); Allik, Alo (konsultant); Eesti Maaülikool. TehnikainstituutUued stiimulid metsaomanikele. Puidu kasutamine energiaallikana on Eestis järjest aktuaalsemaks muutumas. Seda tingivad lisaks ELi seatud eesmärkidele ning kliimamuutuste ja CO2 heitkoguste vähendamisega seotud ülesannetele ka püüdlused kasutada Euroopa Liidu toetusmeetmeid, kaasates efektiivsemalt olemasolevaid ressursse. Suurenenud nõudlus on toonud kaasa erametsaomanike ja metsatöötlejate kasvava huvi energia tootmiseks kasutatava puidu (edaspidi energiapuit) tootmise ning tarnimise vastu. Eriti aktuaalseks on nende küsimuste lahendamine kerkinud viimastel aastatel, sest üleilmse majanduskriisi ja möödunud aastate tormide tõttu toimus 2007-2010 erametsasektoris järsk metsatöötlemise mahtude vähenemine. Nüüdseks on olukord jälle stabiliseeruma hakanud ja töötlemine toimub endistes mahtudes. Mitmesuguste uuringute ja arvutuste andmed näitavad, et energiapuidu potentsiaalne kogus on praeguste metsatöötlemise mahtude ja muu metsamajandusliku tegevuse põhjal Eestis 7–9 miljonit tihumeetrit aastas. Arenenud energia-puiduturu olemasolul võib metsaomanik saada oma majandustegevuse tulemusel lisasissetulekut metsatöötlemise jääkide realiseerimisest. Metsamajanduse kiire areng on soodustanud tõhusamate ja keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate kasutamist ning töö tõhususe suurenemist. Skandinaavias pööratakse erilist tähelepanu uurimistulemuste praktilisele kasutamisele, töötajate koolitamisele, üldsuse teavitamisele ja energiaturu osaliste vahelise dialoogi soodustamisele. Käesolevasse brošüüri on kokku kogutud kasulikud uurimistulemused ja soovitused metsaomanikele ja energiapuiduturu osalistele nii majanduslike aspektide, looduskaitseküsimuste kui ka võimalike riskide kohta. Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises oli 2010. aastal 24%. 2020. aastaks on Eesti võtnud kohustuseks suurendada taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises 25 %-ni. Seega on ELi ees võetud kohustused peaaegu täidetud, kuid siiski ei tasu arvata, et taastuvenergia osakaalu edasine suurendamine on ebamõistlik. Euroopa Liidu energia majanduse arengusuundumused on tihedalt seotud energiatõhususe ning taastuvenergia allikate kasutamisega. ELi ja muud fondid pakuvad praegu mitmeid tugiprogramme tehnika soetamiseks ja muuks majandustegevuseks. Ei tohi unustada, et energiapuit on ainult üks bioenergia ressurssidest. Selleks, et suurendada teiste bioenergia tootmisest huvitatute hulgas oma konkurentsivõimet finantstoetuse saamiseks, peavad metsaomanikud olema selles valdkonnas hästi informeeritud ja teadlikud. Eesti Maaülikool ja Erametsakeskus võtsid endale projektiga „Puiduenergia jätkusuutlik areng Läänemere piirkonnas” liitudes üheks peamiseks ülesandeks metsaomanike teavitamise energiapuidu hankimise ja tootmise olulisematest aspektidest, selle kohalikul turul kasutamise ja realiseerimise võimalustest ning samuti selle puiduliigi saamise integreerimise soodustamisest erametsade majandamise ja kavandamise protsessis.Kirje Ruumi tehisvalgustuse mõju tööviljakusele(Eesti Maaülikool, 2017) Sirge, Triinu; Merisalu, Eda; Raimla, Riin; Reinvee, Märt; Teras, Evelin; Eesti Maaülikool. TehnikainstituutNüüdisajal veedab töötaja suurema osa oma ärkveloleku ajast tööl. Sellepärast on oluline suuremat tähelepanu pöörata töötingimustele, et töötaja tervis ei saaks kahjustatud ja tema töövõime näitajad püsiks võimalikult kõrgel tasemel, tagamaks kõrge tööviljakus. Ruumide sisekeskkond peab olema tööülesande täitmiseks sobiv nii suvel kui talvel. Sobiva sisekeskkonna loomisel tuleb arvestada tehnoloogilise protsessi ja täidetava tööülesande laadi, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust ja töötajate arvu ruumis ning töökohtade ergonoomilist kujundust, samuti töövahendite mugavust ning ohutust. Tööruumide valgustus võib vähendada töötajate tööviljakust nii otseselt kui kaudselt. Kuna Eesti tingimustes tuleb ligi kolmveerand aastat kasutada tööruumides tehisvalgust, on oluline töötajate kõrge tööviljakuse säilitamiseks pöörata tähelepanu ruumi tehis-valgustusele. Nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta kasutab oma töös. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest nägemisorgani töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga (KNS), kus toimub info vastuvõtmine ja analüüs ning vastavalt sellele koordineeritud motoorne tegevus. Sobimatu töökoha valgustus põhjustab silmade ja KNSi ülekoormust. Pikaaegne töötamine puudulikult valgustatud ruumis põhjustab silmade väsimist, nägemisteravuse langust, topeltnägemist ning võib põhjustada peavalu ja peapööritust. Silmade kipitus ja KNS kurnatus põhjustab keskendumisraskusi, vähendades töötaja töövõimet ja tööviljakust ning töötaja kasutegur tööandjale langeb. Kahjuks ei taju inimene mitte alati, et viga on valgustuses, vaid hakkab otsima oma ebamugavustunde põhjusi mujalt. Tööruumi valgustuse parendamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Kiire tehnika areng loob järjest juurde kuvariga töökohti, kuhu on vajalik projekteerida ergonoomilisi valgustuslahendusi. Samuti on vajadus olemasolevaid valgustuslahendusi jooksvalt uuendada, kasutades uusi tehnilisi ja innovatiivseid vahendeid. Paljudes asutustes on saamas standardiks mitme kuvariga kujundatud arvutitöökohad. Seetõttu on oluline uurida kuvariga töötajate töökeskkonda ja töötamiskoha valgustatuse tingimusi just tehisvalgustuse kontekstist, sest loomulikku valgust on meie kliimas vähe. Uuringu raames mõõdeti kümnes riigiasutuses (büroo- ja koolihoonete tööruumides) tehisvalgustuse näitajaid. Loomulikku valgustust ja tööviljakust hinnati bürooruumides ja õppeasutustes kuvariga töötajatel, eesmärgiga välja selgitada ruumi tehisvalgustuse mõju inimese tööviljakusele. Ergonoomiliste valgustuslahendusega saab tõsta mitte ainult töötajate tööviljakust (rahuolu ja motivatsiooni taset), vaid ka tagada paremat tervist ja töövõimet ning seeläbi suurendada riigi majanduskasvu ja konkurentsivõimet tööturul. Nooremteadur Triinu Sirge, MSc, Eur.Erg. Prof. Eda Merisalu, PhD Nooremteadur Riin Raimla, MSc Spetsialist Märt Reinvee, MSc Evelin Teras, MSc