Andmebaasi logo

Raamatud

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7089

Sirvi

Sirvi Raamatud Autor "Eesti Dendroloogia Selts" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Dendroloogilised uurimused Eestis. 1
    (Eesti Põllumajandusülikooli Metsanduslik Uurimisinstituut; Eesti Dendroloogia Selts, 1999) Eesti Põllumajandusülikool. Metsanduslik Uurimisinstituut; Eesti Dendroloogia Selts; Sander, Heldur (toimetaja)
    Dendroloogial kui teadusharul on Eestis sügavad traditsioonid. Eelkõige on dendroloogia areng ja Euraasia puittaimede uurimine ning introdutseerimine Eestisse seotud Tartu Ülikooliga aastail 1802–1918 ja seal töötanud silmapaistvate teadlastega. Emakeelse Tartu Ülikooli loomisega 1919. aastast alates leidis dendroloogia oma koha ka ülikooli õppe- ja teadustöös. See keskendus eeskätt ülikooli metsaosakonda ja temaga tihedalt seotud Akadeemilisse Metsaseltsi. Peamiseks uurimistöö baasiks kujunes Tartu Ülikooli Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning selle juurde kuuluvad taimeaiad ja Raadi park Tartus, samuti Kuusnõmme metsandik Saaremaal. Kirjastustegevust ja üliõpilaste dendroloogilist uurimistööd toetas Akadeemiline Metsaselts ka rahaliselt. Avaldati mitmed dendroloogia õppevahendid, tähtsündmuseks sai prof. Andres Mathieseni (1890–1955) poolt 1934. aastal publitseeritud ja siiani kasutamist leidev käsi- ja õpperaamat "Dendroloogia". Ligi 10% aastatel 1924–1944. lõpetanud metsandusüliõpilaste diplomitöödest käsitles rohkem või vähem dendroloogiat. Tartu Ülikooli metsaosakond koolitas uue dendroloogide kaadri, kellest osa pühendus kas kohe või siis hiljem dendroloogilisele uurimistööle (Eduard Viirok, Bernhard Haller, Arthur Rühl, Paul Reim, Harjo Sandur, August Michelson, Endel Laas jt). Seoses puhkenud maailmasõja ja okupatsiooniga elas olulisi kaotusi üle ka dendroloogia. Sõjajärgsel metsandusteaduse arenguperioodil hakati sellele teadusharule taas tähelepanu pöörama. Ilmusid õpikud ja käsiraamatud Endel Laasilt ja Olev Hennolt, eelkõige aga mitmed uurimistööd 1969. aastal rajatud Eesti Metsainstituudi ja tolleaegse Eesti Põllumajanduse Akadeemia teadlaste sulest. Esileküündivaks kujunes 1961. aastal asutatud Tallinna Botaanikaaia tegevus, eelkõige paljude ekspeditsioonide poolt uute puittaimede introdutseerimisel NSV Liidu Euraasia osast, aga ka uurimistöös. Silmpaistvateks dendroloogideks kujunesid Aleksei Paivel (sünd. 1929) ja Jüri Elliku (sünd. 1947). Nende institutsioonide kõrval lõid akadeemilises teadustöös kaasa ka Tartu Riikliku Ülikooli teadlased, eelkõige botaanikud. Seoses Eesti isesesvumisega toimusid suured muudatused ka dendroloogia kui teadusharu arengus ja uute puittaimede introduktsioonis. Üleminekuga TA süsteemist Tallinna linna haldusesse on oma endise teadusliku tähenduse kaotanud Tallinna Botaanikaaed, oma töö on lõpetanud Eesti Metsainstituut ja dendroloogia kui teadusharu on jälle koondumas Eesti Põllumajandusülikooli. Kaasa löövad ka Tallinna Botaanikaaia ja Tartu Ülikooli teadlased. Kodanikualgatuse korras kogub jõudu Eesti Dendroloogiaselts. Samas on tormiliselt kasvanud uute puittaimede introduktsioon Eestisse, kuid mitte ekspeditsioonide tulemusel, vaid puukoolide kaudu. Kahjuks jätab soovida teaduslik uurimistöö dendroloogia vallas, eelkõige uute puittaimede introduktsioonikatsetused. Vanemate dendroloogiliste kollektsioonide kõrval on aktiivsed isikud loonud uusi ja kõigis neis kasvavate puittaimeliikide jälgimine peaks edaspidi andma võimalusi teaduslike järelduste tegemiseks. Käesolev kogumik püüab edasi viia ja mitmekesistada Eestis tehtavate dendroloogiliste uurimistööde avaldamist ja annab mõningase ülevaate siinsetest teadustöödest. Ühtlasi on see kogumik pühendatud Tallinna Botaanikaaia ühe rajaja ja ühe tuntuma pärastsõjaaegse Eesti dendroloogi Aleksei Paiveli 70. sünnipäevale. Toimetaja