3. Doktoritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7081
Sirvi
Sirvi 3. Doktoritööd Autor "Abrudan, Ioan Vasile (opponent)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Monitoring and evaluation of forest ecosystem restoration(Eesti Maaülikool, 2014) Laarmann, Diana; Korjus, Henn; Stanturf, John A.; Abrudan, Ioan Vasile (opponent)Doktoritöö käsitleb metsaökosüsteemide taastamist Eestis, hõlmates nii kaevandamisega rikutud alade taasmetsastamist kui ka loodusmetsade struktuurikomponentide tekitamist madala loodusväärtusega aladele ning aladele, kus loodusliku taastumise protsess on aeglane. Intensiivne metsade majandamine on põhjustanud metsade struktuuri ja liigilise koosseisu lihtsustumist ning muutnud looduslike häiringute dünaamikat. Metsi oskuslikult majandades saab vähendada majandamisvõtete negatiivset mõju elurikkusele ja säilitada metsaökosüsteemide looduslikke funktsioone. Samuti tuleks eelkõige kaitsealustes metsades jälgida ja taastada metsade looduslikku funktsionaalsust. Ökoloogilise taastamise eesmärk on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse. Doktoritöös käsitletakse ja analüüsitakse metsade taastamise erinevaid aspekte ja komponente ning otsesteks eesmärkideks on: a) uurida puistute looduslikkuse indikaatoreid ning hinnata puistute looduslikkust, b) määrata puistus üksikpuu suremist mõjutavad faktorid, c) analüüsida looduslikkuse taastamise võtete mõju puistu dünaamikale ja elurikkusele, d) analüüsida kaevandamisjärgsel taasmetsastamisel tekkinud ökosüsteemi. Püstitatud eesmärkide täitmiseks viidi läbi välitööd kokku 640 püsiproovitükil. Doktoritöös leiti, et surnud puidu kogus, surnud puude ruumiline paiknemine puistus, samuti suremise kiirus ja põhjused on tihedas seoses puistu looduslikkusega. Surnud puidu maht looduslikus seisundis ja majandatud metsas erinevad üksteisest oluliselt. Puude suremise hindamine võimaldab paremini aru saada metsaökosüsteemi struktuurist ja seal toimivatest protsessidest. Puu ellujäämine sõltub puu suhtelisest suurusest puistus ning puude suremise põhjused erinevat tüüpi puistutes on erinevad. Suremise põhjuste mitmekesisus on suurem looduslikus seisundis puistutes ning samuti on surnud puude paiknemine sellises puistus rohkem hajutatud. Töös väljatöötatud indeksid pakuvad võimalusi paremini hinnata puistu looduslikkust ja seejuures eristada puistus toimunud hiljutisi häiringuid. Looduslikkuse taastamise võtted olid läbi viidud ühetaolistes keskealistes okaspuupuistutes, kus peale taastamisvõtete tegemist puistustruktuur mitmekesistus, näiteks surnud puidu maht suurenes lagupuidu tekitamise võtte korral kuni 67 m3 ha-1. Loodusliku uuenduse arvukus oli kõrgeim pindalalt suuremas häilus ning ülepõletatud häilu korral. Taastamisvõtted avaldasid erinevatele liigirühmadele erinevat mõju: rohttaimede mitmekesisus suurenes enim ülepõletatud häilu korral, sammalde mitmekesisus lagupuidu tekitamise korral, samblike mitmekesisus suurenes enim häilu tekitamisel, ülepõletatud häilu korral mitmekesisus aga vähenes. Kontrollaladest eristus kõige rohkem rohttaimede, sammalde ja samblike puhul häilu ülepõletamise võte. Mardikaliste suurenenud arvukus ja liigiline mitmekesisus on puistu valgustingimuste muutuse ning elupaikade lisandumise otsene tulemus. Võrreldes ühe taastamisvõtte rakendamisega suurendab erinevate taastamisvõtete üheaegne kasutamine puistu heterogeensust ja tänu sellele suureneb ka elurikkus. Kaevandamisjärgse taasmetsastamise eesmärk on taastada ökosüsteemide kaevandamiseelne olukord. Üldjuhul on võimatu taastada minevikus olnud seisundit, sest kaevandamisega on kasvupinnast täielikult muudetud ning tihtipeale areneb seal välja hoopis uudne ökosüsteem. Taastamisedukuse hindamine põhineb mullanäitajate dünaamika, liigilise mitmekesisuse, taimkatte struktuuri ja ökoloogiliste protsesside uurimisel. Endise kaevandamisala mullad erinesid tüüpilistest metsamuldadest ja seetõttu on seal taimestiku arenguks tekkinud teistsugused tingimused. Samuti erinesid sealsed taimekooslused tüüpilistest metsas esinevatest kooslustest. Puistu takseernäitajad olid sarnaseimad sinilille kasvukohatüübi puistute takseernäitajatega. Ala looduslikule arengule jätmine võib taastamisel olla oluline alternatiiv metsaistutamisele, eriti juhul, kui rikutud ala on väike ja ümbritsetud loodusliku taimkattega ning kui alale pole määratud soovitavat eesmärki ning taastumise tähtaega.