Konverentsid
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3642
Sirvi
Sirvi Konverentsid Autor "Talgre, Liina (toimetaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2021(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja)Kogumik ilmub konverentsi „Põllumajandus ja keskkond 2021“ raames.Kirje Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2023(Eesti Maaülikool, 2023) Eesti Maaülikool; Lillak, Rein (toimetaja); Toom, Merili (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Globaalne põllumajandus on jõudnud ristteele. Viimastel aastakümnetel on põllumajanduse tootlikkus oluliselt suurenenud. Samas on see avaldanud negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Saagikuse suurendamine on käinud käsikäes intensiivse väetamise, niisutamise ja pestitsiidide kasutamisega. Maailma Looduse Fondi andmetel on pestitsiidide ja väetiste kasutamine põllumajandusettevõtetes viimase 50 aasta jooksul suurenenud 26 korda ning sellel on olnud tõsised tagajärjed keskkonnale. Põllumajanduses kasutatavad keemilised pestitsiidid ja kunstväetised ei jää mitte ainult taimedesse, vaid ringlevad jääkidena ökosüsteemides ning jõuavad pinna- ja põhjavee kaudu meie toidulauale. Mulla degradeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veereostus ja kliimamuutused on vaid mõned väljakutsed, millega seisame silmitsi. Maailma Looduse Fondi väitel on intensiivpõllumajandus ja -maakasutus põhjustanud maailmas peaaegu 60% ulatuses bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja on ühtlasi vastutav 30% kasvuhoonegaaside heitkoguste tootmise eest. Nende ja muude oluliste probleemidega võitlemiseks ja muutuste elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon vastu elurikkuse ja talust taldrikule strateegiad, mis on aluseks Euroopa rohelisele kokkuleppele. Roheleppe raames peaks Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutus aastaks 2030 vähenema 50%. See, kuidas meie toitu toodetakse ja tarbitakse, ei pea hävitama loodust ja elupaiku. Me saame vähendada agrokemikaalide kasutamist, süsinikdioksiidi heitkoguseid, toidu raiskamist ja kadu ning taastada looduse mitmekesisuse. Meie toidusüsteem võib pakkuda jätkusuutlikku, tervislikku ja taskukohast toitu kõigile. Seega tuleks edasi arendada keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid (nt taastavat põllumajandust, mahepõllumajandust, rakendada mitmekesiseid külvikordi, milles on kindel koht talvistel vahekultuuridel) ning mitte soodustada saakide suurendamist mistahes kuluga. Põllumajandussaaduste tootmine peab toimuma kooskõlas loodusega, suurendama mulla süsinikusisaldust, tasakaalustama saagikust, vähendama kliimamuutusi ja soodustama bioloogilist mitmekesisust. See on parim garantii toidujulgeoleku tagamiseks. Tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi pikaajaliste katsetulemuste tutvustamise viia inimesteni arusaam, et toitu on võimalik toota ka keskkonda säästes. Teadlikkust aitaks oluliselt tõsta erinevate seirete laialdane tutvustamine meedias. Käesolevas kogumikus kajastatakse erinevaid katse- ja seiretulemusi, mis on tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks väga olulised.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2022 : Tartu](SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2022) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Eestis hõlmab mahepõllumajandusmaa juba 23% põllumaast. Kuidas aga toota võimalikult loodusega tasakaalus ja mitmekesiselt, tagades kõik maheturu vajadused ning taimetoitainete agroökoloogiliselt tasakaalustatud ringluse, sellele tuleb meie teadustugi pisitasa järele. Uued Euroopa Liidu strateegiad nii „talust taldrikul“ kui „elurikkuse strateegia“ eeldavad aga kogu toidusüsteemi terviklikku käsitlust ja arendamist. Kümme aastat tagasi (2012) alustasime mahekogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele“ väljaandmist, käesolev on selles seerias viies. Põhiliselt on kogumike artiklid hõlmanud toidusüsteemi üksikaspekte, suures osas on välja jäänud mahetoidu turu probleemistik. Heameel on siiski nentida, et igas väljaandes on tutvustatud väga vajalikke uurimustulemusi mullaviljakuse parandamise võimaluste osas: külvikorra mitmekesistamine vahekultuuridega, segukülvide kasutamine, orgaanilised väetised jm, mis on tootjaile ju suhteliselt kergesti juurutatavad. Lugejateni on toodud ka uute keskkonnasäästlike preparaatide kasutamisel saadud tulemusi, tutvustatud uusi tõrjemeetodeid. Teavitatud on uutest kahjuritest ja haigustest Eestimaa aedades ja põldudel. Käesolevas kogumikus on uudsena toodud teave selle kohta, kuidas on võimalik viljapuuaeda uuendada kohalike ressurssidega – vana aia freesitud kändude ja haljasväetiste abil. Nii saab tootja omal jõul rajada uue aia kasutades olemasolevat taimset jääki ja isekasvavat haljasväetist, sõltumata sisse toodavaist välistest sisenditest. Mahe- ja tavakasvatuse võrdluskatsete tulemusi on esitatud nii põllukultuuride kui ka puu- ja köögiviljade kohta. Võrdluskatsete tulemused on toonud esile maheviljeluse positiivse mõju nii saagile kui saagi kvaliteedile. Alati on kogumikes olnud mahukaid artikleid taimehaiguste uuringutest. On leitud, et mitmekesisem viljelusviis külvikorda lisatud vahekultuuride abil pärsib mitmetel kultuuridel haiguste esinemist ja tõstab mullas elurikkust. Elurikkus nii tootmise ümber kui tootja valikul külvikorras (kultuuride/sortide mitmekesisuses) ning kasvatuse kombinatsioonides on aga mahetootmise edasise arengu võtmeküsimus, sest see mängib otsustavat osa nii taime tervise, mullaelustiku kui ka mullaviljakuse tagamisel. Tootjate teadlikkus elurikkuse rolli ning suurendamise võimaluste osas on siiski veel madal. Käesolevas kogumikus esitatud uurimuste tulemustest järeldub, et võrreldes teiste tootmistüüpidega motiveeris mahetootjaid keskkonnasõbralikult majandama enim küll vajadus säilitada looduskeskkond tulevastele põlvedele, kuid ise rakendatakse selleks meetmeid siiski tagasihoidlikult nt. kolmandikul küsimustikule vastajaist puudusid põldudel elurikkuse talitlusteks olulised mitmekesised äärealad. Teadlikkuse tõstmiseks on vaja rohkem kompleksseid mahekatseid, kus tuuakse selgelt esile elurikkuse roll nii saagi kujunemisele kui kvaliteedile ja looduse talitluseks vajalike toiduahelate toimimisele. Tootjate teadlikkuse tõstmise üheks olulisemaks osaks ongi vajadus oma silmaga näha katseid ning veenduda nende tulemustes. Niisugused katsed veenavad ka tarbijaid nii keskkonnahoiu, mahetootmise kui toidu kvaliteedi suhtes. Tarbimise ja tarbija uuringud sh tarbija kasvatus mõjutavad aga tootmise edenemist. Tähtis on kõigini viia arusaam, et kohalik mahetoit on toidu julgeoleku tagatis, sest edendades elurikkust ning kasutades tasakaalustatult kohalikke taastuvaid ressursse, saab meie toidutootmine muutuda sõltumatuks välistest sisse toodavatest sisenditest. Aastate jooksul püüdsime kogumikke avaldades kaasa aidata teadlaste ja põllumeeste vaheliste sidemete tugevdamisele. Kogumikke kokku seadnud ja neid trükivalmis sättinud toimkond sellega lõpetab ning tänab kõiki autoreid. Järgmise kogumiku paneb kokku juba uus meeskond. Soovime neile edu.