Andmebaasi logo

Tere tulemast digitaalarhiivi EMU DSpace!

Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
 

Valdkonnad DSpace's

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hiljutised sisestused

Kirje
Kaubamärgi „Kommipomm“ tuntus Eesti turul ja tootemargi positsiooni tarbijaväärtuse analüüs Estinvait OÜ näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Tarakanova, Kristina; Ohvril, Tiiu (juhendaja)
Kaubamärgid ja brändid on tänapäeval turunduses väga olulised, sest paljudel turgudel on konkurents väga tihe. Kommipomm on Estinvait OÜ-le kuuluv kaubamärk, mida ettevõtte soovib sihiteadlikult arendada brändiks. Uurimistöö eesmärgiks on anda hinnang Kommipommi kaubamärgi tuntuse ja tootemargi positsiooni tarbijaväärtuse kohta ning teha ettepanekuid Kommipommi kaubamärgi tuntuse ja tarbijaväärtuse parandamiseks. Töös rakendati kvantitatiivset uurimismeetodit ja viidi läbi ankeetküsitlus. Selgus, et Kommipommi tuntuse tase on peamiselt aidatud tuntuse tasemel või puudub. Kommipommi toodetest tuntakse kõige rohkem komme ja šokolaade. Kommipommi toodete sagedasemateks ostjateks on naised, 45-54-aastased ning alla 24-aastased tarbijad. Uuringus osalejad hindasid Kommipommi toodete kvaliteeti keskmisel tasemel olevaks. Kommipommi bränd tekitas uuringus osalenute jaoks kõige rohkem assotsiatsioone seoses toodete maitseomadustega. Kommipommi toodetega seondub soodne hind, see seondub meeldivate emotsioonide, lapsepõlve, nostalgia ja tähtpäevadega. Uurimistulemuste põhjal võib soovitada Kommipommi brändil keskenduda turunduses töös välja toodud sihtrühmadele. Brändi tuntuse suurendamiseks tuleks turunduses kasutada rohkem brändi visuaalseid elemente ning luua Kommipommi ja tarbijate vahel tihedamat emotsionaalset sidet. Tuleks rohkem välja tuua Kommipommi brändi tugevusi ning Kommipommi toodetega seonduvaid emotsioone.
Kirje
Tollimaksude ja impordisanktsioonide mõju ettevõtete X ja Y äritegevusele aastatel 2020-2022
(Eesti Maaülikool, 2024) Lanevski, Kristina; Ints, Merike (juhendaja)
Perioodil 2020-2022 on maailmamajandus olnud erakordselt muutlik. COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnevad majanduskriisid, aga ka poliitiliste sündmustega seotud sanktsioonide kehtestamine, on esile kutsunud suured muutused tollimaksude ja impordipoliitikas. Need sanktsioonid mõjutasid mitmeid valdkondi ja ettevõtete äritegevust, samuti avaldasid mõju nendele riikidele, kes sanktsioone kehtestasid. Bakalaureuse töö eesmärgiks on analüüsida tollimaksude ja impordisanktsioonide mõju ettevõtete X ja Y äritegevusele perioodil 2020-2022. Töö teoreetilises osas käsitletakse tollimaksude ja impordisanktsioonide olemust, eesmärke ja kehtestamise põhjusi, samuti äritegevust iseloomustavad näitajaid ja erinevaid ärimudeleid. Empiirilises osas analüüsib autor kuidas tollimaksud ja impordisanktsioonid mõjutasid ettevõtte X ja Y äritegevusele aastatel 2020-2022. Selle välja selgitamiseks valis autor uuringu läbiviimiseks meetodi ja valimi. Intervjuude illustreerimiseks kasutatakse kvantitatiivset analüüsi, mille käigus analüüsitakse majandusaasta aruandest saadud andmeid, võrreldes bilansimahtu, müügikäivet, töötajate arvu ja kasumit nende aastate vahel. Töö koostamiseks kasutati erialaseid raamatuid, Äriregistris olevaid ettevõtete majandusaasta aruandeid ja Maksu- ja Tolliameti veebilehte. Analüüsi käigus Ettevõtte X puhul selgus, et varade ja põhivarade maht kasvas veidi, kuid kohustiste maht vähenes. Müügitulu ja kasum kasvasid, kuid puidu hinna oluline tõus tekitas ettevõttele raskusi. Sanktsioonid ei mõjutanud oluliselt tööjõudu, kuna ettevõte oli hästi automatiseeritud. Ettevõtte Y puhul kasvasid varad ja põhivarad oluliselt, kuid ka kohustiste maht suurenes. Sanktsioonid muutsid kaupade importimise keerukamaks ja mõjutasid logistikateenuseid. Kuigi hind kahekordistus, suutis ettevõte Y jätkuvalt kasumit teenida. Kokkuvõttes võib öelda, et tollimaksude ja sanktsioonide kehtestamine ei mõjutanud ettevõtete äritegevust oluliselt, kuna ettevõtted suutsid leida alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Mõlemad ettevõtted olid jätkusuutlikud ja suutsid oma tegevust säilitada ka rasketes oludes.
Kirje
Ehitustööde mahtude arvutamine ja tulemuste õigsuse kontroll BIM mudeli kasutamisel
(Eesti Maaülikool, 2024) Tammoja, Riivo; Sahk, Kaarel (juhendaja)
Antud magistritöö käsitleb BIM mudelite kasutamist pakkumuseelarve koostamisel ja BIM mudelite täpsust ülejäänud projektdokumentatsiooniga. Töös analüüsitakse teoreetilist informatsiooni antud teema kohta ning paikapidavust võrreldakse praktilise osaga. Sellest tulenevalt on lõputöö eesmärk uurida BIM mudelitele kehtestatud reegleid, mida peab mudeli modelleerimise käigus täitma, võrrelda BIM mudelites saadud tulemusi projektdokumentatsioonis 2D joonistel saadud tulemustega ja leida BIM mudelites probleemsemad kohad. Magistritöö teoreetiline alus määratakse peamiselt valitud kirjanduse läbitöötamisel ja analüüsimisel. Praktilise osa uurimismeetodiks on objektide projektdokumentatsioonides saadud ehitustööde mahtude võrdlemine. Töö tulemusena leiti peamised kohad, kus on BIM mudelid vastuolus projektdokumentatsioonis olevate 2D joonistega ja leiti, et BIM mudelitel puuduvad vajalikud dokumentatsioonid, mis määravad mudelite täpsuse ja usaldatavuse. Antud valdkond vajab edasi uurimist ja sellist lähenemist võiks kasutada õppeaines MI.1740 „Ehitusökonoomika“.
Kirje
Leaf structure-function relationships and responses to plant hormones in non-seed plants
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Wuyun, Tana; Niinemets, Ülo (advisor); Institute of Agricultural and Environmental Sciences; Rinnan, Riikka (opponent)
Non-seed plants are prosperous on Earth, but until now there are many mysteries about them in plant science. In the current thesis, non-seed plants were studied under two conditions: non-stressed and stressed. When under optimum conditions, leaf structural, chemical, and photosynthetic traits of non-seed plant species were studied to reveal the life strategy they chose for living. Compared to the seed plants, these early land plants tend to adopt a more conservative strategy by investing more resources to build up a robust body structure, sacrificing their capabilities to photosynthesize. Leaf density is found to be a fundamental trait (instead of the classical structure trait leaf mass per unit area) that represents structural characteristic of a plant leaf; thus, it helps to uncover trade-offs in a spectrum of interrelationships between different plant functional traits. When under stress (simulated by applying phytohormones), certain defense pathways in non-seed plants are activated. In general, non-seed plants behave similarly to seed plants in terms of both gas exchange characteristics and volatile organic compound emissions. However, there are differences. First, only four fern species out of nine close their stomata upon abscisic acid, showing a species-specific characteristic in this plant lineage; second, upon methyl jasmonate, one of the spikemosses Selaginella martensii emits a should-be time-consuming volatile compound linalool in a faster manner compared to the seed plants. Moreover, this spikemoss utilizes an alternative signaling pathway rather than the classical jasmonate pathway in seed plants.
Kirje
Ehitushangetes kvalifitseerimistingimustega seotud vaidlustused aastatel 2018-2023 ja selle mõju ehituskeskkonnale
(Eesti Maaülikool, 2024) Kondike, Keit; Sahk, Kaarel (juhendaja)
Riigihangete kaudu hangitavatel töödel on suur osakaal ehitussektoris teostatavatest töödest. Olukorras, kus pakkuja tunneb, et tema õigusi on hankemenetluse käigus rikutud, võib ta esitada vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile. Uurimistöö eesmärk on analüüsida riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuseid seoses ehitushangetes kvalifitseerimistingimuste vaidlustamistega ning hinnata antud vaidluste mõju hangete esemete valmimisele ehk ehituskeskkonnale. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks analüüsis lõputöö autor riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuseid, kus on menetletud vaidlustusi, mis on esitatud ehitushangetes kvalifitseerimistingimuste kohta. Lisaks uuris lõputöö autor, kuidas antud vaidlustused mõjutavad ehituskeskkonda, mille jaoks viis töö autor läbi intervjuud hankijatega, kelle hankeid on enim vaidlustatud ning hankijatega, kelle poolt läbiviidud ehitusvaldkonna hankeid reeglina vaidlustatud ei ole. Uurimistöö tulemusel selgus kvalifitseerimistingimustega seotud vaidlustuste praktika, seal hulgas ettevõtted, kelle hankeid on enim vaidlustatud. Kokkuvõtlikult saab väita, et ehitushangete kvalifitseerimistingimuste vaidlustusi saab vältida, kui hankija ja pakkuja tegutsevad lähtuvalt riigihangete seaduse eesmärkidest, st kehtestatud kvalifitseerimistingimused on proportsionaalsed ning läbimõeldud, välistades pakkujatele vajaduse oma õiguseid kaitsta vaidlustuskomisjonis.