Andmebaasi logo

Tere tulemast digitaalarhiivi EMU DSpace!

Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
 

Valdkonnad DSpace's

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hiljutised sisestused

Kirje
On the method for determining residual stresses in hollow spheres : [full text in French]
(VDI-Verlag, 1976) Kõo, Jakub
Known Peiter´s method [1; 2] for experimental determination of residual stresses in homogeneous hollow spheres from the circumferential strain measured on the internal surface at addition or removal of material on the external surface is extended for a radially inhomogeneous sphere.
Kirje
Determination of residual stresses in coatings of rigidly clamped rods and plates by measuring strain: [full text in Russian]
(Институт проблем прочности НАН Украины, 1975) Kõo, Jakub
Residual stresses in clamped rod and plate coatings can be determined by using a known method of deflection measurement, developed further in papers [2-7]. However, the wide application of strain gauges in modern measurement technology justifies in many cases the use of the proposed method. It is based on measurement of the strain arising on the free side of the substrate when the clamped edges becom free after building up the coatings up to required thicknesses. Metrological equations are derived and an example of determi- nation of residual stress for a coating is presented.
Kirje
Põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumise kaardistamine satelliidi Sentinel-2 talvistelt piltidelt
(Eesti Maaülikool, 2024) Šprenk, Rihard; Peterson, Urmas (juhendaja)
Eesti territooriumi kogupindalast moodustab statistilise metsainventuuri (SMI) valikuuringu põhjal tänapäeval 51 % metsamaa ning 27 % põllumaa. Tuginedes Hannes Palangi tehtud doktoritöö tulemustele on 1918 aastast alates põllumaa osakaal vähenenud ning metsade osakaal tõusnud. Mõneks põhjuseks on soode kuivendamine ja kasutuseta jäänud põllumaade metsastumise. Bakalaureusetöö eesmärkideks oli 1) leida talvel lausalise lumikattega oludes pildistatud sateliidipilte töödeldes varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud metsastunud alade kogupindala ning kirjeldada metsana klassifitseeritud kujundite paiknemist 23 x 20 km testalal Valgamaa, Viljandimaa ja Tartumaa kokkupuutealal ja 2) hinnata võimalike vale-positiivsetena klassifitseeritud metsa-kujundite ilmumist tulemustesse ning nende osakaalu metsana klassifitseeritud kujundite seasendisel põllumajandusmaal. Töös kasutati riikliku satelliidiandmete keskuse ESTHub lehe vahendusel vabavarana allalaetud Sentinel-2 skanneri MultiSpectral Instrument (MSI) kahte pilti pildistatuna 18.02.2021.a ja 10.03.2023.a. Lisaks satelliidipiltidele kasutati põllumaal kasvama hakanud metsalappide tuvastamiseks põllumajandusmaa vektorandmestikku Eesti Baaskaardilt, mis esindab 1980- ndate teise poole ja 1990-ndate alguse põllumajandusmaa seisu. Tänapäevase põllumaa situatsiooni arvestamiseks kasutati Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumaa kaarte. Andmetöötluseks kasutati kahte programmipaketti: Idrisi Taiga ja Mapinfo Pro. Satelliidipiltide pikslid klassifitseeriti eristusnivooga klassifitseerimisena kahte klassi: „mets“ ja „mitte-mets“. Leitud metsana klassifitseeritud pikslitest jäeti järeltöötlusel alles vaid need, mis paiknesid 1990-ndate aastate Baaskaardi põllumajandusmaal. Sateliidipildile omastest kujundite hägusatest servadest tulenevate klassifitseerimisvigade hindamiseks loodi põllumaa piirialale naabruses oleva metsaga ühe- ja kahepikslised servavööndid. Töö tulemusena selgus, et endistest Baaskaardil esindatud põllumaadest, testala kogupindalaga 16 910 hektarit, on 2023.a satelliidipildi klassifitseerimistulemusena metsastunud 14 %. Põllumaa servadega on seotud 95 % metsastunud põllumaid, ühe pikslises servavööndis tuvastati 24% kõigist metsastunud lappidest.
Kirje
Lääne-Virumaa kaitsealade dünaamika 2005–2023
(Eesti Maaülikool, 2024) Prutenskaja, Jana; Tuvi, Eva-Liis (juhendaja)
Kaitsealad on läbi aegade kandnud endas erinevaid funktsioone, eesmärke ja tõlgendusi. Kaitsealade esmaseks eesmärgiks oli looduse esteetika säilitamine, mis nüüdseks on laienenud (bioloogilise) mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste säilitamiseni ning kliimamuutuste leevendamiseni. Antud magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade perioodil 2005–2023 toimunud muudatustest Lääne-Virumaa kaitsealadel. Täpsemalt kas on toimunud nii arvulisi muutusi (kaitsealade arv, pindala suurus) kui ka sisulisi muutusi kaitse-eeskirjade kaitseväärtustes ja kaitse-eesmärkides. Eesmärgi saavutamiseks koondati algandmed kolme tabelisse. Kaks esimest tabelit ajaperioodiga 2005–2023 kajastas Lääne-Virumaa kaitsealade jaotust ja arvu eri tüüpide vahel ning teine tabel koondas kaitsealade pindala alade ja aastate lõikes. 2023. aastal kehtivate kaitse-eeskirjadega kaitsealadega koostati kolmas algandmete tabel, kuhu koguti järgmised andmed: kaitseala tüüp (rahvuspark, loodus- ja maastikukaitseala), maakond, esmane looduskaitse alla võtmine, esmane kaitseala, esimene ja hilisemate kaitse-eeskirja(de) (KEK) jõustumise ajad, kehtiva KEK link ning KEKis sõnastatud kaitse-eesmärgid. Kaitse-eesmärgid kodeeriti vastavalt Rootsi kaitsealade uuringule teaduslikeks ja empiirilisteks kriteeriumiteks. Saadud tulemust võrreldi samalaadse analüüsiga, mis tehti Eesti kaitsealade kohta 2004. ja 2016. aastal. Selleks, et uurida aja jooksul toimunud muutusi kaitse-eeskirjades, jagati 2023. aastal kehtivate kaitse-eeskirjadega kaitsealad seitsmeks grupiks. Ennekõike moodustati grupid nendest aladest, kus toimus kaitse-eeskirja muutus just vaadeldaval perioodil ja aladest, kus kaitse-eeskiri kehtis enne looduskaitseseaduse jõustumist ning seda uuendati vaadeldava perioodi jooksul. Nende alade kaitse-eeskirjadele tehti sisuanalüüs ehk seletuskirjade analüüsi puhul uuriti kaitse-eeskirja muutmise vajaduse selgitusi, mis andsid põhjenduse kaitse-eeskirja detailsemaks muutumise osas. Uuringu tulemusena ilmnes, et Lääne-Virumaa kaitsealad on ajavahemikul nii arvuliselt kui ka pindalaliselt kasvanud ning kaitse-eeskirjades on toimunud detailide (loodusväärtused ja funktsioonid) lisandumine, hõlmates objekti looduskaitse alla võtmise eelduseks olevaid nii teaduslikke kui ka empiirilisi kriteeriume. Muutuste taga on mitmed põhjused, sealhulgas Eesti taasiseseisvumine, Euroopa Liiduga liitumine ning rahvusvahelised kokkulepped. Nendega kaasnesid looduskaitselised kohustused ja eesmärgid, eriti seoses bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega, ning tähelepanu pöörati konkreetsete liikide ja elupaikade kaitsele, mida reguleerivad linnu- ja loodusdirektiivid. Kaitsealade kaitse-eeskirju on täiendatud ja täpsustatud, et tagada nende liikide ja elupaikade piisav kaitse.
Kirje
Kestliku arengu eesmärkide käsitlus majutamise ja toitlustamise õppekavarühma kutseõppekavades
(Eesti Maaülikool, 2024) Tõnsing, Riina; Roosipõld, Anne (juhendaja); Mardiste, Peep (juhendaja)
Viimastel aastatel on pööratud tähelepanu säästvat arengut toetavale haridusele erinevatel haridustasemetel ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) käsitlemisele kooli õppekavades. Kestliku arengu eesmärki tagada kõigile kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused (SDG 4) järgivad riigid erinevates strateegiates, arengu- ja tegevuskavades. Samuti võitleb maailm erinevate keskkonna ja jätkusuutlikkuse kriisidega. Haridusel on oluline roll ühiskonna teadlikkuse tõstmises ja käitumise ning hoiakute muutmisel ja kestliku arengu eesmärkidega seotud teemade lõimimine õppekavadesse ning seeläbi ka elukestvasse õppesse vajalik. Õppekavade arendamine lähtuvalt kestliku arengu eesmärkidest ja õppijate roheoskuste omandamine on vajalikud selleks, et arendada ja toetada kestlikku ning ressursisäästlikku ühiskonda, tagada majandussektorites erineva oskustasemega töötajad. Töö eesmärgiks on analüüsida kestliku arengu eesmärkide käsitlust majutamise- ja toitlustus õppekavarühma õppekavades ning teha ettepanekuid nendes õppekavades kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Andmeid koguti dokumentide analüüsi (dokumendiuuring) ja poolstruktureeritud intervjuude kaudu ning andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Töö tulemusena selgus, et kõigis uuritud õppekavades käsitletakse viite kestliku arengu eesmärki: 2, 3, 6, 8 ja 12 (lisa 4). Kuue kestliku arengu eesmärgi: 1, 5, 7, 13, 14 ja 17 (lisa 4) käsitlust õppekavas ei esinenud. Teiste eesmärkide käsitlemine on vähene. Olulisematest teemadest, mis õppekavades kestliku arengu eesmärkidega on seotud, toodi intervjuus välja peamiselt toidu raiskamise vähendamine, jäätmete sorteerimine, jätkusuutlik toidutootmine, tervislik toitumine, uued tehnoloogiaid ja tehnoloogilised protsessid, kõrvalsaaduste väärindamine.