EMU DSpace
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MII)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PKI)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Taimetoitainete muutused mullas uute väetusainete kasutamisel
(Eesti Maaülikool, 2026) Tohvri, Hardi; Tõnutare, Tõnu (juhendaja); Mullateaduse õppetool
Eestis ning ka mujal maailmas on üldlevinud probleemiks muldade hapestumine. Muldade liigne happesus pärsib taimedele oluliste toiteelementide omastatavust. Muldade hapestumine toimub nii looduslikult- kui ka inimtekkeliselt. Selleks, et muldade happelisust vähendada, on tänapäeval laialdaselt kasutusele võetud muldade lupjamine. Lupjamine aitab neutraliseerida mulla happesust ning rikastada mulda oluliste taime toiteelementidega. Käesolevas uurimustöös on kasutatud 5 erinevat mulda Lõuna- Eestist ning 4 erinevat lubiväetist, mis on samuti Eestis hästi kättesaadavad. Tulemuste saamiseks on antud uurimustöös kasutatud nõukatse meetodit, kus mõõdeti muldade pH vahemikku enne katsete tegemist ning. Lisaks analüüsiti ka muldades toiteelementide sisaldusi enne ning pärast. Katsete tulemusi võrreldi omavahel ning sellest tehti järeldused. Järeldustest saame teada, et kõikide muldade peal kasutatud väetised, on tõstnud muldade pH-d. Toiteelementide sisaldused enamasti tõusid positiivses suunas, kuid esines ka tulemusi, kus toitainete bilanss langes. Töös saime teada kasutatavate väetiste kohta rohkem nende efektiivsusest ja mõjust mullale, kuid vaja oleks täiendavalt uurida ka nende majanduslikku tasuvust.
Nisuheina biomassi saak ja söödakvaliteet sõltuvalt niiteajast
(Eesti Maaülikool, 2026) Klais, Mattias; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Tõruvere, Katrin (juhendaja)
Viimastel aastatel on põuaperioodide ja liigniiskuse sagenemine seadnud rohumaakultuuride saagikuse ja söödakvaliteedi üha suurema surve alla, mis on tõstnud esile vajaduse uute ja vastupidavamate söödakultuuride järele. Vahelmine nisuhein on üks selliseid kultuure, mida on Eestis söödataimena seni vähe uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli võrrelda vahelmise nisuheina puhaskülvi ja segukülvi lutserniga ning hinnata vahelmise nisuheina biomassi ja söödakvaliteeti erinevates kasvufaasides kasutades selleks erinevaid esimese niite aegu Eerika katsepõllul 2025. aastal. Tulemused näitasid, et saagikusele avaldas tugevaimat mõju niiteaeg – varase I niite saagikus jäi 2936–2971 kg KA ha⁻¹ juurde, samas kui hilise I niite korral saadi kuni 10 713 kg KA ha⁻¹. Segukülvi mõju I niite saagile ei ilmnenud, kuid ädalasaagis oli lutserni positiivne mõju selgelt näha. Söödakvaliteedi osas oli varane I niide toorproteiinisisaldusega 14,5–14,7%. Tulemused kinnitavad, et nisuheina kasvatamine söödakultuurina on Eesti tingimustes võimalik, kuid kultuuri saagikuse stabiilsuse hindamiseks on oluline jätkata katset järgnevatel aastatel.
Segukülvi mõju odra umbrohtumusele, saagile ja kvaliteedile
(Eesti Maaülikool, 2026) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Talgre, Liina (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)
Euroopa Liidu riikides on järjest suurenenud huvi alternatiivsete viljelusviiside vastu, mille eesmärgiks on vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ning parandada ressursside kasutamise efektiivsust. Üheks võimalikuks lahenduseks peetakse segu– ja allakülve, mis võivad parandada mulla viljakust, vähendada umbrohtumust ning suurendada tootlikkust. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata suviodra puhaskülvi, odra ja hariliku viki segukülvi ning odra ja punase ristiku allakülvi mõju umbrohtumusele, saagikusele, kvaliteedile ning maakasutuse efektiivsusele. Andmed koguti Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllult aastatel 2022–2023.
Tulemused näitasid, et väikseim umbrohtude biomass oli punase ristikuga allakülviga variandis. Kõige nõrgem umbrohtude allasuruja oli oder vikiga variant. Katsevariantide vahel erines umbrohtude liigiline mitmekesisus. Shannon–Weineri mitmekesisusindeksi põhjal esines kõrgeim mitmekesisus oder ristiku variandis ning oder vikiga variandis jäid väärtused madalamaks, põhjuseks liikide ebaühtlane jaotus.
Odra terasaak oli sarnane odra puhaskülvi ja ristikuga allakülvis. Parim kvaliteet ehk kõrgem tuhande tera mass, mahumass ja proteiinisisaldus saadi ristiku allakülviga variandis. Odra ja viki segukülvis jäi odra saagikus kõige madalamaks, mis tulenes umbrohtumisest, ning madalamad olid ka kvaliteedinäitajad. Tulemuste põhjal saab järeldada, et viki aeglasem algareng ja hilisem lämmastikusidumine kombinatsioonis odra domineerimisega ei loonud odrale varases kasvufaasis piisavalt soodsaid kasvutingimusi. Maaekvivalendi suhtarvu analüüs näitas segukülvide paremat maakasutuse efektiivsust. Oder vikiga segukülv võimaldas saavutada sama biomassi ja proteiinisaagi, kastutades põllumajandusmaad vastavalt 28% ja 14% vähem. Tulemuste põhjal saab järeldada, et segukülvide mõju sõltub suurel määral liikide konkurentsivõimest, külvisuhetest ja kasvutingimustest. Kõige efektiivsemaks viljelusvariandiks osutus odra ja punase ristiku allakülv, mis ühendas väiksema umbrohtumuse, kõrgema saagikuse ja paremad kvaliteedinäitajad. Töö pani olulise aluse järgmistele segukülvi katsete uurimisele Eesti tingimustes, et hinnata nende pikaajalist mõju saagikusele, kvaliteedile ja agroökosüsteemi toimimisele.
Vahelmise nisuheina terasaak ja kvaliteet
(Eesti Maaülikool, 2026) Lehemets, Mihkel; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Taimekasvatuse õppetool
Mitmeaastaste teraviljakultuuride kasvatamine on põllumajanduses oluline, sest need võivad vähendada mullaharimise vajadust, toitainete leostumist ja tootmise keskkonnakoormust. Vahelmine nisuhein on perspektiivne mitmeaastane kultuur, kuid selle saagikus ja kvaliteet Eesti tingimustes vajavad veel täpsemat uurimist.
Bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata vahelmise nisuheina terasaaki ja kvaliteeti sõltuvalt lämmastikunormist, külviviisist ja võrrrelda suvinisuga. Töös analüüsiti 2025. aastal Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul kasvatatud nisuheina puhaskülvi ja punase ristikuga segukülvi saaki, proteiinisisaldust, mahukaalu ja langemisarvu erinevate lämmastikväetise normidega.
Tulemused näitasid, et nisuheina kombainiga koristatud terasaak jäi madalaks, ulatudes 97–193 kg/ha. Bioloogiline terasaak oli märgatavalt suurem, jäädes vahemikku 356–859 kg/ha. Keskmiselt moodustas kombainiga koristatud saak vaid 23,3% bioloogilisest saagist. Lämmastikväetamine ei suurendanud usutavalt kombainiga koristatud terasaaki. Lämmastikväetamine suurendas eelkõige proteiinisisaldust, kuid ei parandanud ühtlaselt mahukaalu ega langemisarvu. Segukülv punase ristikuga ei suurendanud nisuheina koristatud terasaaki, kuid parandas mitmeid generatiivseid tunnuseid: pähikute arv peas, terade mass peas, terade arv peas ja pähikus, tuhande tera mass.
Võrreldes suvinisuga olid nisuheinal mahukaal, proteiinisisaldus ja langemisarv madalamad. Samas ei olnud nisuheina väiksem saagikus seotud ainult terade arvuga, vaid eelkõige väiksema tera massi ja keerukama koristatavusega. Edasistes uuringutes tuleks keskenduda nisuheina koristustehnoloogia, varisemiskindluse, terasuuruse ja segukülvide sobivuse täpsemale hindamisele.
Elektrostaatilise välja energia muunduri prototüüp
(Eesti Maaülikool, 2026) Orav, Henri; Ilves, Risto (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Magistritöö eesmärk on projekteerida ja koostada elektrostaatilise välja muunduri
prototüüp ning uurida selle väljundparameetreid. Töös analüüsiti seadme tööpõhimõtet,
koostati lihtsustatud matemaatiline mudel, hinnati konstruktsiooni tööparameetreid ning
valmistati prototüüp katsetamiseks.
Matemaatilise mudeli tulemused näitasid, et muunduri väljundit mõjutavad eelkõige
sisendpinge, rootor–staator kliirens, aktiivne pindala, pöörlemiskiirus ja segmentatsioon.
Arvutusliku mudeli põhjal valiti prototüübile 12 staatori- ja 6 rootorisegmendiga
konfiguratsioon.
Katselise osa tulemusena saadi mõõdetav väljundsignaal ainult ühe ühendusskeemi korral,
mis näitas, et prototüüp vajab edasiseks valideerimiseks ja arendamiseks täpsemat
väljundahelat ning stabiilsemat kõrgepinge katsekeskkonda.