EMU DSpace – Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MMI)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PKI)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Majandusarvestuse spetsialistide kaugtöö ja läbipõlemise seosed
(Eesti Maaülikool, 2025) Vaigurand, Teili; Güldenkoh, Maret (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Majandusarvestuse valdkonnas on kaugtöö tõusnud püsivaks töövormiks, millel on oluline mõju töötajate vaimsele tervisele ja töökoormuse tajumisele. Eelnevad uuringud on käsitlenud tööaja paindlikkuse ja autonoomia positiivset mõju töörahulolule, ent vähem tähelepanu on pööratud nende tegurite mõjule, läbipõlemise riskile ning juhtimiskultuuri ja töökorralduslike tingimuste rollile psühhosotsiaalses heaolus. Magistritöö eesmärk on selgitada välja kaugtöö mõju majandusarvestuse spetsialistide vaimsele tervisele, töökvaliteedile ja läbipõlemise riskidele.
Empiirilises osas kasutati kombineeritud uurimismetoodikat, mis liidab kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise. Andmete kogumiseks viidi läbi struktureeritud veebiküsitlus, milles osales 209 majandusarvestuse spetsialisti. Kogutud andmeid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi abil, tuvastades teooriapõhised konstruktsioonid vastajate subjektiivsetes kogemustes ja hinnangutes.
Uuringu tulemused näitasid, et tööaja paindlikkus ja autonoomia on töötajate jaoks peamised töörahulolu allikad, mis kinnitab Herzbergi motivatsioonifaktorite tähtsust. Samas tõi analüüs esile mitmeid töökorralduslikke puudujääke, mis seostuvad läbipõlemise põhikomponentidega – näiteks emotsionaalne kurnatus, kolleegidega sideme vähenemine ja töö tähenduse vähenemine. Ebapiisav tehniline valmisolek ja vähene juhtimistugi kujunesid kriitilisteks hügieeniteguriteks, mille puudujäägid kahjustasid töötajate keskendumisvõimet ja suurendasid nende emotsionaalset koormust.
Tulemused kinnitasid teoreetiliste mudelite sobivust uuritud kontekstis ning rõhutasid vajadust süsteemse, töötajakeskse ja läbimõeldud kaugtöökorralduse järele. Magistritöö praktiline väärtus seisneb juhtimissoovitustes, mis aitavad organisatsioonidel kujundada töötajate vaimset heaolu ja motivatsiooni toetavat töökeskkonda. Edasised uurimissuunad võiksid keskenduda kaugtööga seotud juhtimispraktikate tõhususe hindamisele erinevates töörollides ja sektorites.
Tehisintellekti kasutuselevõtmise kasutegurid ja kitsaskohad tootmisettevõtte ärianalüütikas
(Eesti Maaülikool, 2025) Vaher, Arthur; Pärl, Ülle (juhendaja)
Tehisintellekti kiire areng on loonud võimalused selle laialdasemaks kasutuselevõtmiseks finantsvaldkonnas. Tehisintellekti kasutuselevõtmine andmete töötlemise, analüüsimise ja tõlgendamise protsessides nende automaatsemaks, tõhusamaks ning kiiremaks muutmiseks on väga kiires arengufaasis. Töö teema valik tuleneb asjaolust, et lähtuvalt üldlevinud arusaamast parandab tehisintellekti kasutuselevõtmine oluliselt ettevõtete kuluefektiivsust ja suurendab konkurentsieelist. Samas on selle kasutuselevõtu, kasutegurite ja kitsaskohtade kohta kättesaadav ülevaatlik teave veel suhteliselt piiratud.
Käesoleva magistritöö eesmärk on tehisintellekti kasutuselevõtmise kasutegurite ja kitsaskohtade väljaselgitamine ärianalüütika protsessides, et tuvastada, millised neist seostuvad tehisintellekti kasutuselevõtmist ette valmistavas Eesti tootmisettevõttes tegelikkuses käsitletavatega. Töö koostamisel on kasutatud intervjuust ja dokumentidest saadud andmeid ning kõrvutatud neid teoreetiliste allikatega. Tegemist on kvalitatiivse uuringuga, milles on deduktiivse lähenemisega läbi viidud sünkroonne uuring.
Uurimisest lähtus, et tehisintellekti kasutuselevõtmine töökeskkonnas võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid ja võimalusi. On oluline käsitleda tehisintellekti kasutuselevõtmise erinevaid tegureid, et tagada tehnoloogia tõhus ja eetiline rakendamine, mis tooks kaasa positiivseid mõjusid nii töötajatele kui ka organisatsioonidele tervikuna.
Otsekülvi kasutust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud tegurid projekti SoildiverAgro põllumajandustootjate küsitlusuuringu näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Anissimova, Ksenia; Aleksandrova, Olha (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Üks kestliku põllumajanduse meetodeid on otsekülv, mille eesmärk on toota põllumajandussaadusi ilma mehaanilise mullaharimiseta. Kuid selle meetodi levikut sageli piiravad mitmesugused tegurid, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud. Magistritöö eesmärk on välja selgitada sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis on seotud otsekülvi kasutamiga põllumajandustootjate seas ning määrata kompensatsioon, mille puhul nad on valmis kasutama selle mullaharimisviisi. Uuring põhines 2023. aastal läbi viidud SoildiverAgro küsitlusuuringu andmetel. Andmeanalüüsi meetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit nagu regressioonanalüüs. Selles töös on kirjeldatud kolme erinevat regressioonimudelit, mis selgitavad valitud sotsiaalmajanduslike tegurite seost kolme sõltuva muutujaga. Esimene mudel hindas valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja põllumajandustootjate otsekülvi kasutuselevõtu valmiduse vahelist seost lähitulevikus. Kõige tugevam positiivne seos leiti otsekülvi kasutamise kogemuse teguri puhul. See tähendab, et kogenumad põllumajandustootjad näitavad suuremat kalduvust selle meetodi kasutamisele. Tugev seos ilmnes ka sotsiaalmeedia teguri puhul, samas kui sisendite hinnad avaldasid mõõdukat seost põllumeeste otsusele otsekülvi kasutusele võtta. Teise mudeli tulemused kirjeldasid tegurite seost valmisolekuga võtta kasutusele otsekülvi meetod rahalise hüvitise korral. Selle puhul näitasid tulemused, et põllumajanduses täiskoormusega töötavad põllumehed on suurema tõenäosusega valmis otsekülvi rakendama kompensatsiooni korral. Kolmanda mudeli abil analüüsiti võimalikku seost valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja soovitud hüvitise taseme vahel. Tugev positiivne seos leiti kliimatingimuste ja tööhõive tegurite puhul. See tähendab, et põllumajanduses täistööajaga töötavad põllumehed, kes hindavad kliimatingimuste mõju otsekülvi meetodi rakendamisele positiivselt, kipuvad valima suurema hüvitist. Mõõdukas positiivne seos esines teguril, mis peegeldab teiste põllumeeste arvamuste mõju, ning nõrk seos ilmnes vanuse ja maa suuruse tegurite puhul. Kõige tugevama negatiivse seose näitasid haridustase ja põllumehe hinnang oma talu mulla kvaliteedile. Mõõdukas seos kompensatsiooni suuruse valikuga ilmnes sisendite hindade ja mahetootja staatuse puhul. Nõrka seost omakorda peegeldasid soo, otsekülvi kasutamise kogemuse ja sotsiaalmeedia tegurid. Samuti arvutati selles töös minimaalne vastuvõetav summa, mille eest põllumees oleks valmis otsekülvi meetodi oma põllul kasutusele võtma. Kompensatsiooniks määrati 323,44 eurot hektari kohta aastas. Uuringu tulemused võivad anda väärtusliku panuse juba olemasolevate põllumajandustootjate toetusprogrammide loomisse või kohandamisse, et toetada kestlike põllumajandusmeetodite, sealhulgas otsekülvi, kasutamist. Käesolev magistritöö võib-olla lähtepunktiks ja stiimuliks teistele teadlastele selle teema edasiseks uurimiseks.
Haldusreformi mõju Võru maakonna kohalike omavalitsuste finantsvõimekusele
(Eesti Maaülikool, 2025) Kipasto, Margita; Silberg, Uno (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Viimase kümnendi jooksul on Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis toimunud olulisi muutusi, mille keskmes on olnud 2017. aasta haldusreform, mille eesmärk oli tugevdada kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust ja parandada avalike teenuste kvaliteeti. Varasemad uuringud Eestis on keskendunud kas kogu riigi lõikes toimunud muutustele või üksikutele omavalitsusjuhtumitele vahetult pärast haldusreformi. Autorile teadaolevalt ei ole peale viimast haldusreformi tehtud kogu maakonda hõlmavat kohalike omavalituse üksuste finantsnäitajate analüüsi. Töö eesmärk on hinnata haldusreformi mõju Võru maakonna kohalike omavalitsuste finantsvõimekusele. Uurimisobjektiks on Võru maakonna viie KOVi finantsnäitajad ühinemisejärgsel perioodil 2018-2024 võrrelduna Saaremaa KOVi näitajatega. Töös kasutatavad andmed pärinevad Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist, mida on täiendatud vaatluse all olevate kohalike omavalitsuse üksuste majandusaasta aruannetega. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldab hinnata KOVide finantsvõimekust mõõdetavate näitajate alusel. Järeldava statistika abil saab teha üldistusi ja tuletusi kogutud andmete põhjal ning hinnata reformi mõju süsteemselt ja empiiriliselt. Töö tulemused näitavad, et Võru maakonna omavalitsused on finantsvõimekuselt küllaltki erineval tasemel. Mõned omavalitsused suudavad oma kohustusi ja investeeringuid katta iseseisvalt, samas kui teised sõltuvad tugevalt välistest toetustest. Saaremaa vald on näidanud stabiilsust enamikes näitajates, olles seeläbi Võru maakonna kohalike omavalitsuse üksustele tugevaks võrdlusaluseks ja eeskujuks maakonnasuuruse omavalitsusüksuse kujundamisel. Töö tulemused võiksid pakkuda sisendit omavalitsustele ja arendusorganisatsioonidele, kes plaanivad edasisi haldusterritoriaalseid muudatusi ning pakuvad sisendit järgmisteks uurimustöödeks, mis võiksid kaasata mittefinantsilisi näitajaid nagu teenuste kvaliteet ja piirkondlik potentsiaal.
Luhaheina kui lignotselluloosse biomassi väärindamise võimalused Alam-Pedja näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Jaanimägi, Annika; Roosmaa, Ülle (juhendaja); Värnik, Rando (juhendaja); Kikas, Timo (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Alam-Pedja pärandniitude hooldamisel kogutakse igal aastal märkimisväärses koguses luhaheina, mille kasutusväärtust loomasöödana piirab eeskätt hilise niitmisaja tõttu madal toiteväärtus. Seetõttu on oluline otsida alternatiivseid võimalusi luhaheina väärindamiseks viisil, mis toetaks ressursside kestlikku kasutamist ja võimalusel rakendaks kaskaadkasutuse põhimõtteid. Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade Alam-Pedja pärandniitude biomassi väärindamise tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning anda hinnang luhaheina kui lignotselluloosse biomassi väärindamispotentsiaalile, keskendudes ligniini eraldamise võimalusele protoonsete ioonsete vedelike (protic ionic liquids, PIL) abil. Töö tugines kombineeritud uurimismeetodile ning 2023. ja 2024. aastal kogutud andmetele, mis hõlmasid luhaheina keemilise koostise analüüsi, intervjuusid pärandniitude majandajatega, toetuste andmestikku ning teavet hooldustegevuste kohta. Ligniini eraldamise võimalusi käsitleti teoreetilisel tasandil, tuginedes teaduskirjandusele ja ekspertarvamustele. Töö tulemused näitavad, et kuigi luhahein leiab tüüpiliselt kasutust loomasöödana, jääb märkimisväärne osa sellest väärindamata või realiseeritakse väga madala väärtusega. Saadud tulemused viitavad, et luhahein sobib oma keemilise koostise poolest potentsiaalselt lignotselluloosseks sisendmaterjaliks, mida võiks väärindada näiteks ligniini selektiivse eraldamise kaudu protoonsete ioonvedelike abil. Töö raames kaardistati ka PIL-protsessi rakendatavust mõjutavad tehno-ökonoomilised tegurid. Tehnilise teostatavuse seisukohalt on olulised nii sobiva PILi valik kui ka protsessitingimuste määramine, sealhulgas biomassi osakeste suurus, biomassi ja PILi suhe, temperatuur ning ekstraktsiooniaeg – need mõjutavad otseselt ligniini saagist ja kvaliteeti. Ligniini eraldamise efektiivsus ja saadava produkti omadused omakorda määravad, kas protsess võiks olla majanduslikult põhjendatud. Üheks kriitilisemaks aspektiks kogu protsessi juures on ioonvedeliku taaskasutusmäär, mis mõjutab oluliselt nii kuluefektiivsust kui ka keskkonnamõju. Kuigi magistritöö ei võimalda teha lõplikke järeldusi tehnoloogilise teostatavuse ega majandusliku tasuvuse kohta, loob see tugeva aluse edasiseks uurimistööks ning suunab tähelepanu luhaheina kasutamata väärindamispotentsiaalile biomajanduse kontekstis.