EMU DSpace – Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MI)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PK)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VL)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Hooldereformi eesmärkide saavutamine Võru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Kõva, Kalvi; Silberg, Uno (juhendaja)
1. juulil 2023. aastal jõustus hooldereform, mis tõi endaga kaasa ulatuslikud muudatused
sotsiaalhoolekande valdkonnas. Hooldereformiga sooviti muuta hooldekodukoht
inimestele kättesaadavaks keskmise vanaduspensioni eest. Selleks kaasati väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse rahastusmudelisse teenusesaaja ja tema lähedaste kõrval ka
kohaliku omavalitsuse üksused. Sellele lisaks sooviti lahendada veel teisigi probleeme
sotsiaalhoolekande valdkonnas. Võetud sihtide saavutamine on seatud kahtluse alla, sest
reformieelse ajaga võrreldes on hooldekodu kohatasud oluliselt kasvanud. Töö
probleemiks on välja selgitada, kas hooldereformi ellu kutsumisel seatud sihid on olnud
realistlikud ja praktikas teostatavad.
Töö eesmärk on analüüsida hooldereformiga seatud sihtide saavutamist Võru maakonna
KOV-ide näitel. Selleks, et töö eesmärki saavutada püstitati neli uurimisülesannet. Töös
kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit. Analüüsitavad andmed on eeskätt esmased,
mis koguti kahe küsimustikuga. Samuti kasutatakse teiseseid andmeid, mis pärinevad
Võru maakonna KOV-ide poolt vastu võetu korraldustest ja määrustest.
Analüüsi käigus selgus, et hooldereformi eesmärkide saavutamine Võru maakonna KOVides
on olnud osaline. Alati ei saa hooldekodukoha omaosalust tasuda keskmise
vanaduspensioni eest. Üldhooldusteenuse ligipääsetavus ei ole paranenud, sest
ootejärjekorrad on püsinud kas samal tasemel või pikenenud. Üldhooldusteenuse
kvaliteedi paranemisele on 2025. aastal hinnangu andmine mõneti ennatlik, sest
hoolduspersonali arvule kehtestatud miinimumnõuded hakkavad kehtima alates 1. juulist
2026. aastal. Uus regulatsioon ei pruugi siiski kõiki üldhooldusteenuse pakkujaid
faktiliselt mõjutada ning sellel võib esineda vastupidine mõju teenuse kättesaadavusele.
Võru maakonna KOV-id panustavad võrreldes hooldereformieelse ajaga üha rohkem
rahalisi vahendeid kodus elamist toetavate teenuste pakkumisele, mistõttu on nende
teenuste kättesaadavus paranenud.
Biosecurity in Estonian dairy and beef cattle herds, results of Biocheck.UGent assessment : [presentation]
(Estonian University of Life Science, 2025) Reilent, Andres; Viidu, Dagni-Alice; Mõtus, Kerli; Viltrop, Arvo
Horizon Europe BIOSECURE project.
Effective biosecurity is essential for preventing disease and ensuring farm sustainability. The objective was to assess the current biosecurity status of the Estonian cattle farms to raise awareness and support future improvements.
Piima tootmise tasuvuse suurendamise võimalused Hoogla talus
(Eesti Maaülikool, 2025) Hansen, Kristjan; Kall, Katri (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Piimatootmine on Eestis üks olulisemaid põllumajandustootmise harusid, millel on oluline roll nii ekspordis kui ka maapiirkondade tööhõives. Viimastel aastatel on piimatootjate arv oluliselt vähenenud ning tootmine koondunud suurematesse ettevõtetesse. Käesolev bakalaureusetöö keskendub Hoogla talule, mis on 36 lehmaga väikeettevõte, eesmärgiga hinnata selle majandusseisundit ja pakkuda välja arendusvõimalusi, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.
Töö eesmärk on selgitada piimatootmise tasuvust kujundanud tegureid Hoogla talus ning teha ettepanekuid tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Uurimuses kasutati teiseseid andmeid Hoogla talu raamatupidamisest ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli registrist aastatest 2020–2024. Söötade hindamiseks ja võrdlemiseks kasutati prof. Otsa koostatud optimaalse söödaratsiooni mudelit ning analüüsiti rohusööda kvaliteedi mõju söödakuludele.
Tulemused näitavad, et kuigi Hoogla talu piimatoodang jääb alla Eesti keskmise ja sama suurusgrupi piimatootmisettevõtete keskmise, on ettevõttel potentsiaali see tase saavutada. Soovitused hõlmavad muudatusi rohusöötade tootmise tehnoloogias ja sööda kogustes, kulude täpsemat arvestust ja lehmade geneetilise võimekuse parandamist. Samuti tõstatati küsimus pullide nuumamise tasuvusest, mida tuleks tulevikus eraldi analüüsida. Uuring kinnitab, et ka väiksemates piimatootmisettevõtetes on võimalik saavutada majanduslik jätkusuutlikkus, kui tootmist juhitakse teadlikult ja kulusid analüüsitakse süsteemselt.
Valgustingimused spordisaalides
(Eesti Maaülikool, 2025) Kaasik, Erik; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesolev bakalaureusetöö uurib valgustustingimusi Eesti spordisaalides, keskendudes nende sobivusele korvpallimängude jaoks. Töö eesmärgiks oli hinnata valgustuse kvaliteeti, selle vastavust kehtivatele standarditele ning mõju sportlaste visuaalsele tajule ja sooritusvõimele. Uuringus viidi läbi valgustuse mõõtmised neljas spordisaalis (Tartu, Rakvere, Paide, Pärnu) aastatel 2023 ja 2025. Kasutati spektromeetrilist mõõtmistehnikat ja silindrilist mõõtmismeetodit, et simuleerida mängijate visuaalset kogemust.
Mõõtmistulemusi analüüsiti võtmeparameetrite kaudu nagu fotoopiline valgustatus (Ev), ühtlustegur (U₀), S/P suhe ning värviesitusindeksid (Rf ja Rg). Tartu Ülikooli Spordihoone ja Rakvere Spordihall paistsid silma oma väga kõrge valgusühtluse ja värviesituse poolest, sobides hästi rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Aga ilmnes, et Paide E-Piim Spordihalli valgustus ei vasta teleülekannete nõuetele – sealne valgustatus jäi oluliselt alla FIBA poolt nõutud 1500 luksile. Hoolimata sellest nõuab Eesti Korvpalliliit igalt esiliiga saalilt teleülekandeid, ent ei sätesta samas reeglistikus konkreetseid valgustusnõudeid. Samuti puudub Eesti EVS-EN 12193 standardis televisioonile suunatud valgustustasemete määratlus, mistõttu kasutab korvpalliliit paralleelselt FIBA Euroopa standardit.
Töö toob välja olulise vastuolu: kuigi kõrgemates liigades (sh esiliiga) on teleülekanne kohustuslik, puuduvad Eesti juhendites vastavad tehnilised miinimumnõuded valgustusele. See võib põhjustada olukorra, kus visuaalse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks vajalikku valgusvõimsust ei saavutata.
Lisaks mõõtmistele viidi läbi küsitlus 30 professionaalse korvpalluri seas, mille tulemused kinnitasid, et valgustuse kvaliteet mõjutab otseselt mängijate sooritust ja tajutavat mugavust. Töö tulemused rõhutavad vajadust ajakohastada Eesti spordivalgustuse standardeid ning siduda need selgelt praktikasse rakendatud liigatasemete ja ülekandenõuetega. Töö pakub praktilisi soovitusi valgustuskeskkonna arendamiseks ning on kasulik lähtealus edasistele valdkonnapõhistele uuringutele ja standardi uuendamisele.
Prioritization of ecosystem services on the example of Järvselja nature reserve using analytic hierarchy process
(Eesti Maaülikool, 2025) Fujimoto, Sayano; Kaimre, Paavo (advisor); Chair of Forest and Land Management Planning and Wood Processing Technologies
Forests in Estonia, covering approximately 51.5% of the country, play a pivotal role in ecological sustainability, cultural heritage, and economic vitality. Despite this significance, valuation of ecosystem services (ES) within protected areas, specifically the Järvselja Nature Reserve, has not been extensively updated since 2013. Two key research questions of are: What are experts' value judgments regarding different forest ecosystem services? How do the current findings align from those of previous studies? This study addresses the prioritization of ecosystem services in Järvselja Nature Reserve using the Analytic Hierarchy Process (AHP), a multi-criteria decision-making tool that quantifies expert judgments on the relative importance of different ES. Ten master's students from the Estonian University of Life Sciences evaluated four main categories of ecosystem services (provisioning, regulating, cultural, and supporting) across both the Järvselja Nature Reserve and Estonian commercial forests. Statistical analyses, including paired t-tests and ANOVA followed by Tukey’s Honest Significant Difference (HSD) test, revealed significant differences in how ecosystem services are valued across these two forest categories. In the nature reserve, regulating and supporting services were prioritized significantly higher than provisioning and cultural services, reflecting conservation and biodiversity priorities. Conversely, provisioning services were most highly valued in commercial forests, aligning with economic and timber production interests. While this research demonstrates the feasibility and effectiveness of using AHP in ecosystem service valuation, limitations such as types of sample and methodological consistency highlight areas for future research. Integrating subjective prioritizations from AHP with monetary valuations and expanding stakeholder participation would enhance the applicability and reliability of ecosystem service assessments, ultimately informing more robust and sustainable forest management and policy decisions in Estonia.