EMU DSpace
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MII)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PKI)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Tehisintellekti rakendamise eetilised probleemid raamatupidamises Eesti näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Salu, Tairi; Lemsalu, Katrin (juhendaja)
Tehisintellekti kasutamine raamatupidamises võib muuta tööprotsesse tõhusamaks, kuid
sellega kaasnevad eetilised probleemid, mis puudutavad finantsinformatsiooni
läbipaistvust, vastutust, professionaalse otsustuspädevuse säilimist ja andmekaitset.
Probleem on oluline, sest raamatupidamises kasutatav finantsinformatsioon peab olema
põhjendatav, kontrollitav ja usaldusväärne ka siis, kui selle ettevalmistamisel kasutatakse
tehisintellekti.
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, millised on tehisintellekti rakendamisega seotud
eetilised probleemid ja neist tulenevad riskid raamatupidamises.
Töös kasutati kvalitatiivset uurimisviisi. Empiirilise osa andmed koguti
poolstruktureeritud intervjuudega Eesti raamatupidamise valdkonna spetsialistidelt.
Intervjuude analüüsimisel kasutati temaatilist analüüsi, mille käigus tuvastati vastustes
korduvad teemad ning koondati need kategooriate ja koodide alla
Töö tulemustest selgus, et tehisintellekti nähakse raamatupidamises eelkõige tööprotsesse
toetava abivahendina, mitte iseseisva otsustajana. Vastajad pidasid oluliseks, et
tehisintellekti väljund oleks inimese poolt kontrollitud, põhjendatav ja dokumenteeritud.
Peamiste eetiliste probleemidena tulid esile läbipaistvus ja selgitatavus, vastutuse
jaotumine, professionaalse otsustuspädevuse säilimine ning andmekaitse ja
konfidentsiaalsus. Nendest probleemidest tulenevate riskidena ilmnesid vale või
põhjendamata finantsinfo esitamine, auditijälje nõrgenemine, vastutuse hajumine,
professionaalse otsustuspädevuse vähenemine, andmekaitse rikkumine ja usalduse
vähenemine. Uuring näitas, et Eesti raamatupidamispraktikas avalduvad need probleemid
eelkõige töökorralduslikes küsimustes, näiteks, milliseid AI-lahendusi kasutatakse,
milliseid andmeid nendesse sisestatakse, kes kontrollib väljundit ja kuidas otsust hiljem
põhjendatakse.
Töö tulemused kinnitasid teoreetilises osas käsitletud AI-eetika põhimõtteid, kuid
täpsustasid neid Eesti raamatupidamispraktika vaatega. Tehisintellekti eetiline
kasutamine eeldab inimese sisulist kontrolli, selget vastutuse jaotust, dokumenteeritud
töövoogu, lubatud tööriistade ja andmete kasutamise reegleid ning piisavat digipädevust.
Töö tulemusi saab kasutada raamatupidamisorganisatsioonides tehisintellekti kasutamise
juhendite, sisekontrolli põhimõtete ja koolitusvajaduse kujundamisel.
Kulude juhtimise täiustamise võimalused ettevõttes AS Merit Tarkvara
(Eesti Maaülikool, 2026) Diits, Moonika; Lemsalu, Katrin (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Kulude juhtimine on ettevõtte juhtimissüsteemi oluline osa, mis võimaldab teha teadlikke
ning põhjendatud juhtimisotsuseid. Tarkvaraettevõtetes, sealhulgas SaaS mudelis, on suur
osa kuludest seotud tööjõuga, arendustegevusega, infrastruktuuriga, klienditoega ja
turundusega, mis muudab kulude täpse arvestamise ning juhtimise keerulisemaks.
Varasemad uuringud on välja toonud, et traditsioonilised kuluarvestuse meetodid ei
pruugi sellistes ettevõtetes anda piisavat infot juhtimisotsuste tegemiseks.
Magistritöö eesmärk on tuvastada AS Merit Tarkvara kulude juhtimise protsessi
probleemid. Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit juhtumiuuringu vormis.
Uurimisobjektiks valiti tarkvarateenust pakkuv ettevõte AS Merit Tarkvara. Uuringu
raames viidi läbi dokumendivaatlus ning kaks poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu
viidi läbi ettevõte finantsjuhiga ning Visma Software International AS finantsdirektoriga.
Andmeallikatena kasutati ettevõtte sisemisi kuludega ja raamatupidamisega seotud
dokumente. Kogutud andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil ning võrreldi
teoreetilise käsitlusega.
Analüüsi tulemusena toimus ettevõtte peamiste kuluarvestuse etappide kaardistamine.
Kulude arvestus toimub osakondade lõikes. Kulude juhtimist toetavad e-arvete
kasutamine ja finantsjuhi regulaarne kontroll. Kulude jälgimisel kasutatakse erinevaid
mõõdikuid. Uurimistulemustest selgus, et ettevõttes on kulude juhtimise alused olemas,
kuid esineb mitmeid probleeme. Puudub ühtne kulude liigitamise süsteem,
kuludokumentide kinnitamise protsess ei ole piisavalt selgelt määratletud, väiksemate
kulude kontroll on piiratud ning täiendamist vajab kulude prognoosimine ja
eelarvestamine. Töö tulemusena tehti ettepanekud kulude liigitamise süsteemi
arendamiseks, kontrolliprotsesside täpsustamiseks ja kulude prognoosimise
parandamiseks. Edasistes uuringutes võiks analüüsida pakutud lahenduste rakendamise
mõju ettevõtte finantstulemustele.
Töö praktiline väärtus seisneb selles, et tulemusi saab rakendada AS Merit Tarkvara
kulude juhtimise protsessi täiustamisel ning kasutada teiste sarnaste SaaS ettevõtete
juhtimispraktikates.
Ülenurme spordikompleksi strateegiline positsioon ja avalik väärtus Moore`i strateegilise kolmnurga raamistikus
(Eesti Maaülikool, 2026) Koolman, Kairi; Lemsalu, Katrin (juhendaja)
Spordi- ja liikumistaristu kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse kesksete avaliku sektori investeeringute hulka, kuna selle mõju ulatub kaugemale rajatise otsesest kasutusest. Avaliku sektori investeeringute hindamine toimub praktikas valdavalt eraldiseisvate analüüsidena, mis raskendab investeeringu strateegilise põhjendatuse, majandusliku jätkusuutlikkuse ja avaliku väärtuse loomise terviklikku hindamist.
Magistritöö eesmärk on hinnata Ülenurme spordikompleksi strateegilist positsiooni ja avaliku väärtuse loomist kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringuna. Magistritöös rakendati kombineeritud uurimismeetodit, kasutades Kambja valla majandusaasta aruandeid, kasutusstatistikat, haldusdokumente ning poolstruktureeritud intervjuusid ja kasutajate rahuloluküsitlust.
Magistritöö tulemused näitavad, et Ülenurme spordikompleksi kasutus on renoveerimisjärgselt kasvanud 26% ning külastajate arv on stabiliseerunud kõrgel tasemel. Ühikukulu kasutustunni kohta vähenes 31 eurolt 23 euroni, mis viitab ressursikasutuse efektiivsuse paranemisele. Spordikompleks ei ole finantsiliselt isemajandav ning sõltub avalikust rahastusest, mis on kooskõlas avaliku sektori sporditaristu toimimisloogikaga. Moore`i strateegilise kolmnurga alusel on tugevaimad komponendid avalik väärtus ja legitiimsus, samas kui operatiivset võimekust piirab finantsiline sõltuvus avalikust rahastusest. Magistritöö tulemusena sõnastati strateegilised ettepanekud, mis keskenduvad kasutuse optimeerimisele, tulubaasi mitmekesistamisele, digitaalse klienditeekonna arendamisele ning strateegilise dialoogi tugevdamisele KOV-ga, säilitades samal ajal teenuse kättesaadavuse ja avaliku väärtuse loomise.
Mootorsõidukimaksu mõju maapiirkonna leibkonnale Eestis
(Eesti Maaülikool, 2026) Trik, Mare; Güldenkoh, Maret (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Mootorsõidukimaksu kehtestamine Eestis on tekitanud ulatuslikku arutelu selle mõju üle leibkondadele, eriti maapiirkondades, kus liikumisvõimalused on piiratumad ja sõltuvus isiklikust sõidukist suurem. Varasemad uuringud on viidanud, et keskkonnamaksud võivad avaldada erinevat mõju sõltuvalt piirkondlikest ja sotsiaalmajanduslikest tingimustest, mistõttu on oluline hinnata nende mõju regionaalses kontekstis.
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada välja mootorsõidukimaksu mõju maapiirkonna leibkondade majanduslikule toimetulekule Eestis.
Töö empiiriline osa põhineb kvantitatiivsel analüüsil, kasutades Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti ning Transpordiameti andmeid. Analüüsis käsitletakse leibkondade liikumisvõimalusi, sõidukikasutuse erinevusi, transpordikulusid ning maksukoormuse jaotumist erinevates piirkondades, pöörates eraldi tähelepanu Võru maakonnale kui näidispiirkonnale.
Analüüsi tulemuste põhjal nähtub, et maapiirkondades on sõidukite arv leibkonna kohta suurem ning sõidukipark keskmiselt vanem, mis kinnitab suuremat autost sõltuvust. Transpordikulud moodustavad maapiirkondade leibkondade eelarves märkimisväärse osa ning sissetulekud on sagedamini madalamad kui linnapiirkondades. Sellest tulenevalt võib mootorsõidukimaks avaldada maapiirkondade leibkondadele ebaproportsionaalselt suuremat koormust.
Analüüsi tulemused kinnitavad, et mootorsõidukimaksu mõju ei avaldu regionaalselt ühtlaselt ning võib süvendada olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke erinevusi. Töö tulemused pakuvad sisendit maksupoliitika kujundamiseks, et arvestada paremini piirkondlikke eripärasid ning toetada õiglasemat maksukoormuse jaotust. Edasised uuringud võiksid keskenduda maksupoliitika pikaajaliste mõjude hindamisele ning leibkondade kohanemisvõime analüüsile.
Klienditeekonda mõjutavad tegurid talude iseteeninduslikes müügipunktides
(Eesti Maaülikool, 2026) Raud, Kaidi; Maasing, Birgit (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Kohaliku toidu lühikesed tarneahelad on muutunud regionaalse majanduse toetamisel üha olulisemaks, pakkudes väiketootjatele innovaatiliste iseteeninduslike müügipunktide näol paindlikke ja kulutõhusaid lahendusi. Kuna mehitamata ostukeskkonnas puudub vahetu klienditeenindaja, lasub kogu otsustuskoormus tarbijal ning füüsiline ruum peab võtma üle vaikiva teenindaja rolli.
Magistritöö eesmärk on välja selgitada tarbija klienditeekonda mõjutavad tegurid iseteeninduslikus müügipunktis, et toetada tootjaid müügipunktide arendamisel ja kitsaskohtade lahendamisel. Eesmärgi saavutamiseks rakendati kombineeritud meetodit (mixed methods). Esmalt viidi läbi 10 poolstruktureeritud personaalintervjuud iseteeninduslikke müügipunkte külastanud tarbijatega. Uuringu esimesest etapist esilekerkinud mõjureid kontrolliti seejärel kvantitatiivse veebiküsitluse abil, millele vastas 189 tarbijat. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika, demograafiliste ristvõrdluste ja Spearmani astakkorrelatsiooniga. Mõlemal juhul kasutati mugavus- ja sihtvalimit.
Uuringu tulemused tõid esile klienditeekonda mõjutavad tegurid kuues peamises etapis. Esmase teadlikkuse ja külastuse ajenditena kerkisid esile toodete värskus, kohalik päritolu ning iseteeninduse pakutav sotsiaalne autonoomia. Täiendav demograafiline ja kogemuspõhine ristvõrdlus näitas, et linnaelanikud on tundlikumad füüsiliste ja tehniliste barjääride suhtes, samas kui maaelanikud kasutavad iseteenindust sagedamini igapäevaseks ostlemiseks ning vajavad võõral taluõuel selgemaid suuniseid. Müügipunkti avastamisel on kriitiliseks edukriteeriumiks varajane ja silmapaistev teeäärne märgistus, samas kui saabumisel ja keskkonna tajumisel on peamisteks ebakindluse tekitajateks füüsilised sisenemisbarjäärid ja oodatuse tunde puudumine. Toote valikuprotsessis eelistavad tarbijad kognitiivse koormuse vähendamiseks valmiskaalutud lahendusi ning selget toote- ja hinnainfot. Makseprotsessis on tehingu õnnestumiseks vältimatud mitmekesised digimaksed ja selged maksekinnitused, samas usalduspõhine süsteem loob tarbijas tugeva sotsiaalse vastutustunde ja positiivse emotsiooni. Klienditeekonna emotsioonikõvera analüüs tõestas, et just saabumise ja maksmise etappides kulmineerub kogenematu tarbija eksimishirm. Klienditeekonna lõppedes, ostujärgses etapis, muudab tõrgeteta läbitud iseteenindusprotsess tarbija esialgse ebakindluse pikaajaliseks lojaalsuseks ja püsivaks ostuharjumuseks.
Nendele leidudele tuginedes töötati töös välja praktilised soovitused talunikele ostukeskkonna optimeerimiseks, et edendada lühikeste tarneahelate jätkusuutlikkust. Tulevikusuundadena on asjakohane kaasata uuringutesse tootjate perspektiiv ning analüüsida demograafiliste tegurite mõju iseteenindustehnoloogiate omaksvõtule maapiirkondades.