Andmebaasi logo

EMU DSpace

Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
 

Valdkonnad DSpace's

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hiljutised sisestused

Pisipilt ei ole saadaval
Kirje
Soil Sealing in Estonia: Reference Assessment and Yard-Level Omission Data
(Estonian University of Life Sciences, 2026) Metsoja, Kärt; Kall, Tarmo; Liba, Natalja; Jürgenson, Evelin
This dataset supports the study “Estimating Soil Sealing in Estonia: Copernicus, National Data, and Reference-Based Assessment”. The study compared European and national spatial datasets used for soil sealing monitoring in Estonia, including CLC+ Backbone, Imperviousness Density, the European Soil Sealing Index, and a proxy derived from the Estonian Topographic Database.
Pisipilt
Kirje
Lintprinter tehnoloogia integreerimine emü 3d printimise laborisse
(Eesti Maaülikool, 2026) Joosua, Deivid; Soots, Kaarel (juhendaja); Virro, Indrek (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
3D-printimise tehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud, sealhulgas on loodud lintprinterid, mis võimaldavad printida liikuvatele konveierlintidele. Eesti Maaülikooli soetatud Ideaformer IR3V2 lintprinteril ilmnesid puudused, mis takistasid seadme mugavat kasutamist õppetöös. Käesoleva lõputöö eesmärk on nimetatud printeri integreerimine laborikeskkonda, töökindluse ja kasutusmugavuse tõstmine ning tootmisvõimekuse parendamine. Töö käigus korrigeeriti töölaua tasapinda, parendati pooli kinnitust ja seadistati võrguühendus. Lisaks loodi veebikaamera statiiv ja viidi läbi testprintimised. Töö tulemused näitasid, et lintprinter sobib väikeseeriate ja mõõtmetelt piiratud detailide tootmiseks ning on kasutatav ka pikemate detailide printimiseks, kui prinditava detaili orientatsioon, materjal ja printimisparameetrid on sobivalt valitud.
Pisipilt
Kirje
Automaatse terituspinkide tuleohutuse seire- ja juhtimissüsteemi arendamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Välja, Frederik Mihkel; Pihlap, Heino (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Lõputöö eesmärk oli arendada automaatsete terituspinkide tsentraalne tuleohutuse seire- ja juhtimissüsteem. Lahendus kasutab masinate Kraft & Baueri tuleohutuskontrollerite signaale ning ventilatsioonisektsioonide rõhulülitite infot. Töö käigus koostati Schneider Zelio Logic kontrolleril põhinev sektsioonipõhine juhtimisloogika. Töö tulemusena valmis süsteem, mis tuvastab tööaja välisel ajal tuleohutussüsteemi häire või ventilatsiooni tõmbe kadumise ning peatab vastava sektsiooni masinad ja ventilatsiooni.
Pisipilt
Kirje
Lihvimismasina kaasajastamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Vasar, Madis; Kalder, Janar (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Maaülikoolil on palju erinevaid katsemasinaid nõukogude ajast. Nende masinate asendamine pole olnud vajalik, kuna katse iseloom aastakümnete jooksul pole muutunud. Küll need masinad pole igavesed ja nende parandamine nõuab eriteadmisi, kuna originaalosi pole kusagilt võtta. Antud töö keskendub ühele sellisele masinale, täpsemalt, riknenud lihvimismasina parandamisele. Töö eesmärk on see masin uuesti korda seada. Töö käigus fikseeriti masina vead, tehti mitu digitaalset juhtimissüsteemi erinevatele mikrokontrolleritele nende vigade kõrvaldamiseks. Valmistati lõplik kasutajaliides, mis suudaks masinat juhtida pikemaajalisemalt.
Pisipilt
Kirje
Universaalse suurkonstruktsioonide koostamislaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2026) Hunt, Kert; Reinvee, Märt (juhendaja); Lehemets, Martin (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Ettevõttel AS VMT Tehased ilmnes vajadus universaalse suurkonstruktsioonide koostamislaua järele, kuna olemasolevatel koostamislaudadel (edaspidi selles töös nimetatud ka töölaud) puudub piisav reguleeritavus ja ligipääs töödetailidele. Lõputöö eesmärk oli arendada ettevõttele universaalne suurkonstruktsioonide koostamislaud ning pakkuda välja töökohtade standardiseerimise vajadust. Töö käigus analüüsiti ettevõtte keevitusosakondade töökorraldust ja olemasolevaid koostamislaudu ning võrreldi neid turul pakutavate lahendustega. Analüüsi põhjal projekteeriti arendustööna universaalne koostamislaud ja keevituspukk, lähtudes ettevõtte vajadusest. Töö tulemusena valmis universaalne koostamislaud, mis võimaldab detailide kindlat fikseerimist, reguleeritavust ja ligipääsu töödetailidele. Võrreldes ettevõttes kasutusel olevaid lahendusi, loob uus koostamislaud eeldused töökohtade standardiseerimiseks. Välja töötatud koostamislaua lahendus oleks vajalik edaspidi rakendada tootmisesse, et hinnata mõju tootlikkusele ja töötingimuste paranemist.