Show simple item record

dc.contributor.advisorOhvril, Tiiu
dc.contributor.authorErm, Ove
dc.date.accessioned2013-05-27T10:10:20Z
dc.date.available2013-05-27T10:10:20Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/866
dc.description.abstractKuna Eesti siseturg on väike on tihti siinsete ettevõtete majandustulu oluliseks allikaks eksport. Seni on Eesti mööblitoodete konkurentsieeliseks välisturgudel enamasti olnud madalamad tootmise sisendhinnad (tööjõud, energiakandjad). Viimastel aastatel raskendab Eesti mööblitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet kiirelt kasvav toorme ja energiakandjate hinnatõus. Kuna eelkõige tegeletakse allhanke tootmisega ja konkurentsi surve turul on suur, on oht, et mööbli tootmine võib kiirelt kanduda riikidesse, kus on veel madalamad sisendhinnad. Konkurentsivõimet hinnata võimaldavad indeksid jagatakse põhiliselt nelja kategooriasse: hinnaeelisel, ühikukuludel, turuosal ning väliskaubandus näitajatel põhinevad indeksid. Antud uuringus kasutati väliskaubandust analüüsivaid indekseid, mis annavad võimaluse hinnata majandusharu välismajanduslikku konkurentsivõimet. Ilmutatud suhtelise ekspordieelise indeksi (RXA) põhjal omab Eesti mööblitööstus konkurentsieelist. Tugevamateks kaubagruppideks osutusid RXA indeksi põhjal puidust magamistoamööbel, mööbli osad, istmed ja puidust kontorimööbel. Ka ilmutatud suhtelise impordi asendamise indeksi (RMP) arvutuste alusel omas Eesti konkurentsieelist kogu vaadeldaval perioodil. Osade kaubagruppide lõikes esines suhteline mahajäämus perioodil 2006–2008, mil mööbli impordi mahud suurenesid Eestisse seoses majanduse elavnemisega hüppeliselt. Kaubavahetuse suhtelise eelise indeksi (RTA) alusel ollakse konkurentsivõimelised, kuid siiski on märgata konkurentsivõime langust. Eesti mööblitööstusele on ohuks liigne sõltuvus Soome turust. Kuna mööbliturg võib olla suhteliselt ebakindel ja kõikuv oleks mõistlik leida ka uusi sihtturge. Positiivne trend on suurte riikide Venemaa ja Saksamaa turgude elavnemine. Suurematel turgudel tegutsemine annab võimaluse rohkem tasakaalustada väiksemate turgude tsüklilisust ja tagab stabiilsema kasvu. Eesti mööblitööstuse senist ekspordivõimekust on senini suuresti piiranud ettevõtete väiksus. Oluliste nõrkustena väikeste ettevõtete puhul võib välja tuua madalat tootmisvõimsust, võimet investeerida tootearendusse ja tehnoloogiasse. Samuti on raskendatud turundustegevus. Ekspordivõimekust aitaks tulevikus parandada ettevõtete omavahelise koostöö suurenemine. Võib öelda, et Eesti mööblitööstus on senini olnud rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning üldises plaanis jätkusuutlik. Metsandusega seotud valdkonnad peavad jääma ka tulevikus oluliseks osaks Eesti majanduses.EST
dc.description.abstractSince the Estonian internal market is small, exports are an important source of income for local companies. Until now, competitive advantage in foreign markets has been due to lower production costs – both in labour an energy costs. In recent years, though, the international competitiveness of Estonian furniture industry has been diminished by rapidly increasing costs for raw materials and energy. As the majority of activities center around subcontracting and competitive pressure is high, furniture industry is faced with the danger of moving production to countries with lower input prices. The indices used to evaluate competitiveness are divided into four main categories: price advantage, unit cost, market share, and foreign trade indices. The current thesis used foreign trade indices to evaluate the foreign trade competitiveness of the industry. According to revealed comparative advantage index (RXA), the Estonian furniture industry has a competitive advantage. The strongest goods groups, according to RXA, were wooden bedroom furniture, furniture parts, seats, and wooden office furniture. The RMP index also showed that Estonia had a competitive advantage throughout the reviewed period. Looking at the more important goods groups, there was some relative stunting between 2006 and 2008, when the amount of furniture imported to Estonia increased drastically due to a livening of economy. The relative trade advantage index (RTA) showed competitiveness, but overall, a decrease in competitiveness could be seen. A stong dependency on the Finnish market is a clear hazard to Estonian furniture industry. Since the furniture market can be uncertain and fluctuating, it would make sense to explore new target markets. A positive trend is the growing activities on the markets of major countries such as Russia and Germany. Being active on major markets creates more possibilities for balancing the cyclic nature of smaller markets and can guarantee stable growth. The current export efficiency of Estonian furniture industry has thus far been limited by the small size of the companies. When listing the disadvantages of small size companies, one could list low productive capabilities, and low possibilities for investments into product and technology development. Likewise, marketing is made more difficult. Export efficiency could, in the future, be increased by more cooperation between separate companies. In summary, it can be said that Estonian furniture industry has been internationally competitive and generally sustainable. Areas related to forestry must continue to be important to Estonian economy in the future as well.
dc.subjectmööblitööstusEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectkonkurentsivõimeEST
dc.subjectrahvusvahelineEST
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleEesti mööblitööstuse rahvusvaheline konkurentsivõimeen_US
dc.title.alternativeInternational competitiveness of the Estonian furniture industryen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2013-05-30


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.