Show simple item record

dc.contributor.advisorKliimask, Jaak
dc.contributor.authorPärsim, Triin
dc.date.accessioned2012-10-19T07:43:53Z
dc.date.available2012-10-19T07:43:53Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/790
dc.description.abstractPaljukorteriliste hoonete roll maa-asustuses ja selle rahvastiku sotsiaalne koosseis: Torma valla majandikeskuste näitel Maa-asulad koondusid maastikuliselt ja majandusgeograafiliselt soodsatesse kohtadesse, eelistatult viljakate alade ning peamiste liikumissuundade lähedusse. Maa-asustuse arendamisel ja planeerimisel peeti silmas kogu asulastiku arengut – asula ja tema tagamaa kooseksisteerimist. Tugeva ja elanikerohke tagamaaga asulad olid elujõulisemad, mõningal määral toimusid muudatused rahvastiku tagamaalt keskasulasse suundumise tõttu. Asulate kavandatavat suurust ja kompaktsust hinnati teenuste kättesaadavuse ning maalise mõõtme säilimise kaudu. Perspektiivsemad olid need asulad, kus põllumajanduse kõrval tegutses mõni tööstusettevõte – polüfunktsionaalsed asulad. Põllumajanduse mehhaniseerimise kasvuga seoses muutus maaelanike elulaad. See tingis funktsionaalsete maa-asulate loomise vajaduse. Uut tüüpi asulates eraldati elamud tootmisest, mis koondusid eraldi elutsooni. Tootmine, remonditöökojad paigutati eraldi tootmistsooni. Enam kasutatavate liikumisteede keskmesse paigutati asula ühiskondlikud hooned ja teenindussfäär. Poliitilised otsused põllumajanduse ja maaelu arengu osas tõid üleliidulised programmid toiduainete tootmise tõstmiseks ja maaelanike olme ning elutingimuste parandamiseks. Tootmismahtude ja -normide riiklik suurendamine tekitas olukorra, kus põllumajandustootmine toimus pidevas tööjõudefitsiidis. Seda hakati leevendama maapiirkondade projekteerimise ja planeerimise kaudu ning investeeringute suunamisega maaliste keskuste väljaehitamiseks. Kolhoosi ja sovhoosikeskustesse ehitati linnalist tüüpi paljukorterilisi maju, mis pidid leevendama eluaseme ja tööjõupuudust maapiirkonnas. Intensiivsem ehitusperiood jäi suurmajandite õitseaega 1970. – 1980. aastatesse, mil keskustesse kerkisid korrusmajadega agrolinnakud. Magistritöös antakse ülevaade maa-asulate dünaamikast, struktuurist ja seda mõjutavatest teguritest. Käsitletakse majandikeskuste kujunemist ENSV-s ja kirjeldatakse paljukorteriliste hoonete planeerimise põhimõtteid nõukogude perioodil. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada nõukogude ajal, intensiivse elamuehituse perioodil, aastatel 1966-1990 ehitatud paljukorteriliste elamute mõju maa-asulate, eriti kohalike keskuste demograafilisele ja sotsiaal-majanduslikule kujunemisele. Töös analüüsiti majandikeskuste rahvastiku suundumusi ja selle mõju maaehitusele. Paljukorteriliste elamute elanike dünaamika – rände ja paigastumise – kaudu kirjeldati majanduse demograafilise ja sotsiaalmajandusliku iseloomu kujunemist. Uurimispiirkonnaks olid Jõgevamaal Torma vallas asuvad endised majandikeskused Sadala, Torma ja Tõikvere, täpsemaks uurimisobjektiks oli Torma aleviku rahvastik aastatel 1966-1990. Magistritöö uuringu tulemuste kohaselt mõjutasid majandikeskustesse ehitatud paljukorterilised elamud olulisel määral kohalike keskuste demograafilist kujunemist. Seda tüüpi asulates elava rahvastiku osatähtsus suurenes mitmekordselt võrreldes teiste maaliste asulatega. Täiendavalt tuleb aga märkida, et rahvastiku kujunemisel oli suur osa ka teistel elamutüüpidel, mitmesugustel enne II Maailmasõda ehitatud „riigistatud“, nii kolhoosidele kui muudele ametiasutustele kuuluval elamispinnal. Elamufondi suurenemine ja teenindussektori arendamine oli üheks maa-linn rändepöörde põhjuseks 1980. aastatel. Maal suurenes laste ja noorte arv võrreldes varasema ajaga. Kortermajade süsteemne ehitamine majandites põhjustas olukorra, kus paigastumise (kohale jäämine enam kui viieks aastaks) osa rändajate hulgas oli madal. Eluaseme defitsiidi vähenemine ja töökohtade olemasolu põhjustas suurema liikuvuse maa-linn ja maa-maa suunal. Parema otsimise eesmärgil liiguti paigast paika perekonniti. Märkimisväärne oli keskasulate rahvastiku dünaamikas välisrände osa. Noorte spetsialistide tulekuga maapiirkonda muutus rahvastiku vanuseline ja hariduslik koosseis. Kasvas erialase väljaõppega tööliste arv. Keskuste kompleksne väljaehitamine suurendas naiste töövõimalusi. Kasvas nõudlus haridus, meditsiini, kaubandus ja iluvaldkonna töötajate osas. Uuritav periood oli maapiirkondadele edukas nii majanduslikus kui sotsiaalses mõistes. Nõukogude aegsed hooned ja agrolinnakud kujundavad maa-asulate ilmet tänaseni. Kaasaegsed maaeluarengu suundumused püüavad leida lahendusi olukorrale, kus maarahvastik väheneb ja olemasolev infrastruktuur vajab suuri investeeringuid. Põllumajanduse mehhaniseeritus ja tehnoloogiate areng on viinud vajamineva tööjõu miinimumini. Samas on uuritava piirkonna tugevuseks jätkuv põllumajanduslik suurtootmine. Põllumajandusettevõtetel on huvi pakkuda oma töötajatele elamisvõimalust. See annab lootust, et olemasolevaid paljukorterilisi maju kavatsetakse kaasajastada ja need ei muutu asustamata tondilossideks.est
dc.description.abstractThe rural settlements were established in the regions favorable from the aspect of economic geography and landscape preferably in fertile areas nearby the main transportation routes. Development and planning activities of rural settlements were aimed at coexistence with its hinterland village. Settlements characterized by strong and numerous population of hinterland were viable. To some extent, changes occurred in the population because of migration from hinterland to the central settlements. The size and compactness of settlements was assessed through availability of services and preservation of rural dimension. More prospects had these settlements, were agricultural farms and industrial enterprises – multi-functional settlements – were both active. Advancements in mechanization of agriculture affected the way of life of rural population. As a consequence the need for rural multifunctional settlements appeared. In a new type of settlements industrial buildings were separated from residential houses. Industrial production was allocated in separate areas. Public buildings and the urban services facilities were set up in most active transportation routes. Countrywide policy decisions in agriculture and rural development were initiated to increase prices for food products to improve living standard of rural population. Increased production rates created a situation where agricultural sector had constant deficit of labor force. To alleviate the lack of workforce additional investments for design and planning of rural residential areas were directed. In the centers of collective and state agricultural farms the urban centers of the conventional type of apartment houses were supposed to alleviate the housing and labor shortages in rural areas. The most intense construction period was in 1970th - 1980th at the prosperous time of agricultural farms, when there were raised rural settlements characterized by multistorey apartment houses. The Masters´ Theses provide an overview of the dynamics of rural settlements, the structure and the factors affecting it. Establishment of managmental centers of agricultural farms in the Estonian SSR and characterization of the design principles of the Soviet period has been disserted. Present study was aimed at identifying at the period of intensive housing construction of the Soviet era, the impact of apartment buildings in the years 1966-1990 for development of rural settlements, particularly in local centers and for demographic and socio-economic development of rural centers. This study analyzes demographic trends of rural centers and its impact on construction activities in rural regions. Population dynamics of apartment buildings residents – migration and down settlement - describes development of demographic and socio-economic characteristics. The research work was conducted in Torma Parish of Jõgeva County in former Sadala, Torma and Tõikvere villages, the former centers of agricultural farms, the subject of study of rural population in 1966-1990. In accordance with the results of the current Master´s theses apartment houses built in the centers of agricultural farms had great impact and influence on the demographic development of these centers. Nevertheless the other types of apartments had significant contribution to population growth and migration as well. The importance of population of this type of rural settlements increased significantly in comparison with other rural settlements. Increase of rural housing stock and improvement of service sector was one of the reasons for migration from cities to rural areas the 1980th years. The number of children and young people increased at countryside in comparison to the past years. The regular construction of apartment houses in the agricultural farms has caused a situation when the rate of down settlement (settlement for more than five years) among the migrants was the low. Higher mobility in the city-village-city direction has been influenced by the decrease of housing shortage and lack of labor opportunities. Families were actively seeking for better opportunities by migration from one region to another. The rate of out–migration in the dynamics of migration of central rural settlements was remarkable. Age-specific and educational structure of rural regions has been significantly changed by increased number of young specialists. The number of workers with professional education was increased as well. Complexity of rural centers increased the employment opportunities of women drastically. The demand for workers in the social and service sectors has been increased. The period observed in the Masters´ theses was very successful for rural areas in both economic and social terms. However rural settlements built in Soviet-era characterize the appearance of rural settlements to date. Modern trends in rural development are trying to find solutions to the situation where the rural population is decreasing and the existing infrastructure requires large investments. High mechanization rate and new agricultural technologies have led to the lower demand of workforces. However, the studied region is continuously characterized by the existence of large scale agricultural farms which are able to attract workforces offering housing opportunities for possible employees. This fact gives hope that the existing apartment buildings shall be renovated and they will not become to uninhabited “spooky castle”. The conducted research has firmly proofed that apartment buildings had the major impact on the formation of rural settlements and its geographical migration in the Soviet Estonia.eng
dc.subjectmaa-asuladest
dc.subjectpaljukortelised hoonedest
dc.subjectTorma valdest
dc.subjectasustusest
dc.subjectmagistritöödest
dc.titlePaljukorteriliste hoonete roll maa-asustuses ja selle rahvastiku sotsiaalne koosseis: Torma valla majandikeskuste näitelest
dc.title.alternativeThe role of apartment buildings in rural regions and a social composition of these regions: on the example of Torma agricultural farmeng
dc.typeMaster Thesis
rioxxterms.freetoread.startdateainult raamatukogus
rioxxterms.freetoread.startdateonly in library


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.