Maapinna mineraliseerimise mõju hariliku männi looduslikule uuenemisele turberaie aladel
View/ Open
Date
2012Embargo Lift Date
ainult raamatukogusonly in library
Author
Poderat, Keiu
Metadata
Show full item recordAbstract
Töö sisaldab ülevaadet turberaiest, maapinna mineraliseerimisest turberaie aladel ja
hariliku männi loodusliku uuenemise kordaminekust. Antakse ülevaade mõõtmisobjektidest ja nende kaitsefunktsioonidest. Lõputöö eesmärgiks on uurida
hariliku männi loodusliku uuenemise kordaminekut peale maapinna
mineraliseerimist turberaie aladel aegjärkse raie puhul.
Mõõtmised on tehtud 11 erineval eraldusel Taheva metsandikus. Igal eraldusel on
tehtud proovitükid, kus on mõõdetud kogu okaspuu uuenduse kõrgus. Mõõdetud on
ka kümne lehtpuu uuenduse kõrgus igal proovitükil. Samuti on arvutatud
mineraliseeritud maapinna %. Mõõtmistulemuste põhjal on koostatud erinevad
tabelid ja joonised.
Andmeanalüüsist selgus, et hariliku männi looduslik uuendus on väikseim 2009.
aastal mineraliseeritud pohla kasvukohatüübis, kus männiuuendust esineb alla 3000
taime/ha ning keskmine kõrgus vaos on 4,7 cm ja vaokünkal 8,1 cm. Väga hea
looduslik uuendus esines aga 2005. aastal mineraliseeritud sambliku ja pohla
kasvukohatüübis, kus männiuuendust esineb keskmiselt 20 000 taime/ha. Sambliku
kasvukohatüübis on männi keskmine kõrgus vaos 8,6 cm ja vaokünkal 15,9 cm.
Pohla kasvukohatüübis on männi keskmine kõrgus vaos 9,8 cm ja vaokünkal 18,7
cm. 2003. aastal mineraliseeritud pohla kasvukohatüübi eraldustel esineb hariliku
männi looduslikku uuendust alates 8500 taimest kuni 18800 taimeni hektaril. Männi
kõrgus vaos on keskmiselt 26,9 cm ja vaokünkal 32,8 cm.
Maapinna mineraliseerimine turberaie aladel on hästi aidanud kaasa hariliku männi
looduslikule uuenemisele. The study gives an overview of shelterwood cutting, soil scarification of shelterwood
areas and the success of natural regeneration of Scots pine. Thesis explores
measurement and protection functions. The main goal of the study is to explore the
success of the natural regeneration of Scots pine after soil scarification in
shelterwood cutting areas.
Measurements were made in 11 different allocations of Taheva forest district. Sample
plots were made in all locations to measure the height of the conifer regeneration.
Ten heights of hardwood regeneration were measured in each sample plot and the
percentage of soil scarification also. Different tables and figures were made on the
basis of the measurement results.
Data analysis revealed that the natural regeneration of Scots pine is the smallest in
2009 scarified areas of Rhodococcum forest site type - under 3 000 seedlings ha-1 and
average height in mineral soil 4.7 cm and on slope 8.1 cm. However, there was a very
good natural regeneration in 2005 scarified areas of Cladonia and Rhodococcum
forest site types – average of 20 000 seedlings ha-1. In Cladonia forest site type the
average height of pine seedling in mineral soil is 8.6 cm and on slope 15.9 cm and in
Rhodococcum forest site type the results are in mineral soil 9.8 cm and on slope 18.7
cm. The natural regeneration of Scots pine varies from 8 500 to 18 800 seedlings ha-1
in Rhodococcum forest site type allocations which were scarified in 2003. The
average height of seedlings in mineral soil were 26.9 cm and on slope 32.8 cm.
Soil scarification of shelterwood cutting areas is well contributed to the natural
regeneration of Scots pine.