Maapinna mineraliseerimise mõju hariliku männi looduslikule uuenemisele turberaie aladel

Abstract

Töö sisaldab ülevaadet turberaiest, maapinna mineraliseerimisest turberaie aladel ja hariliku männi loodusliku uuenemise kordaminekust. Antakse ülevaade mõõtmisobjektidest ja nende kaitsefunktsioonidest. Lõputöö eesmärgiks on uurida hariliku männi loodusliku uuenemise kordaminekut peale maapinna mineraliseerimist turberaie aladel aegjärkse raie puhul. Mõõtmised on tehtud 11 erineval eraldusel Taheva metsandikus. Igal eraldusel on tehtud proovitükid, kus on mõõdetud kogu okaspuu uuenduse kõrgus. Mõõdetud on ka kümne lehtpuu uuenduse kõrgus igal proovitükil. Samuti on arvutatud mineraliseeritud maapinna %. Mõõtmistulemuste põhjal on koostatud erinevad tabelid ja joonised. Andmeanalüüsist selgus, et hariliku männi looduslik uuendus on väikseim 2009. aastal mineraliseeritud pohla kasvukohatüübis, kus männiuuendust esineb alla 3000 taime/ha ning keskmine kõrgus vaos on 4,7 cm ja vaokünkal 8,1 cm. Väga hea looduslik uuendus esines aga 2005. aastal mineraliseeritud sambliku ja pohla kasvukohatüübis, kus männiuuendust esineb keskmiselt 20 000 taime/ha. Sambliku kasvukohatüübis on männi keskmine kõrgus vaos 8,6 cm ja vaokünkal 15,9 cm. Pohla kasvukohatüübis on männi keskmine kõrgus vaos 9,8 cm ja vaokünkal 18,7 cm. 2003. aastal mineraliseeritud pohla kasvukohatüübi eraldustel esineb hariliku männi looduslikku uuendust alates 8500 taimest kuni 18800 taimeni hektaril. Männi kõrgus vaos on keskmiselt 26,9 cm ja vaokünkal 32,8 cm. Maapinna mineraliseerimine turberaie aladel on hästi aidanud kaasa hariliku männi looduslikule uuenemisele.

The study gives an overview of shelterwood cutting, soil scarification of shelterwood areas and the success of natural regeneration of Scots pine. Thesis explores measurement and protection functions. The main goal of the study is to explore the success of the natural regeneration of Scots pine after soil scarification in shelterwood cutting areas. Measurements were made in 11 different allocations of Taheva forest district. Sample plots were made in all locations to measure the height of the conifer regeneration. Ten heights of hardwood regeneration were measured in each sample plot and the percentage of soil scarification also. Different tables and figures were made on the basis of the measurement results. Data analysis revealed that the natural regeneration of Scots pine is the smallest in 2009 scarified areas of Rhodococcum forest site type - under 3 000 seedlings ha-1 and average height in mineral soil 4.7 cm and on slope 8.1 cm. However, there was a very good natural regeneration in 2005 scarified areas of Cladonia and Rhodococcum forest site types – average of 20 000 seedlings ha-1. In Cladonia forest site type the average height of pine seedling in mineral soil is 8.6 cm and on slope 15.9 cm and in Rhodococcum forest site type the results are in mineral soil 9.8 cm and on slope 18.7 cm. The natural regeneration of Scots pine varies from 8 500 to 18 800 seedlings ha-1 in Rhodococcum forest site type allocations which were scarified in 2003. The average height of seedlings in mineral soil were 26.9 cm and on slope 32.8 cm. Soil scarification of shelterwood cutting areas is well contributed to the natural regeneration of Scots pine.