Show simple item record

dc.contributor.advisorKose, Marika
dc.contributor.advisorRemm, Liina
dc.contributor.authorTäht, Ene
dc.date.accessioned2019-08-26T09:56:34Z
dc.date.available2019-08-26T09:56:34Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/5325
dc.descriptionMagistritöö loodusturismi erialalest
dc.description.abstractSageli on madalsood haruldaste taime- ja loomaliikidele elupaigaks. Laiaulatuslik kuivendus on muutnud paljude sooökosüsteemide toimimist, millega kaasnevad muutused ka taime– ja loomaliikide elupaikadele, sealhulgas ka tigudele. Üheks olulisimaks tigude kooslusi kujundavaks faktoriks on elupaiga niiskustase. Uuringuid madalsoode kuivenduse mõjust tigudele Eestis töö kirjutajale teada ei ole. Käesolev töö uurib madalsoode teofaunat ja kuivenduse mõju sellele. Uuring viidi läbi Läänemaa Suursoo kõige paremini säilinud madalsoo osas, kus on plaanis ökosüsteemi taastamiseks kraavid sulgeda. 2018.aasta juulis koguti 116 proovi ruudumeetodil kolmest kihist. Võetud proovidest nopiti välja kõik limused ja määrati teod. Lisaks kasutati keskkonnaandmeid, mida on kogutud uurimisalal toimuva madalsoode taastamise projekti Life Peat Restore raames (LIFE 15 CCM/DE/000138), selhulgas turba, vee ja taimkatte andmed. Kokku leiti kogutud proovidest 584 isendit 26 liigist ja 12 sugukonnast sh. III kaitsekategooria alust liiki luhapisitigu (Vertigo geyeri) 45 isendit. V.geyeri ja Eestis haruldase V.lilljeborgi (66 isendit) suur esinemissagedus kogutud proovides lubab väita, et Läänemaa Suursoo on senistest nende liikide Eesti leiukohtadest üks parimatest. Tigude liigirikkuse ja isendite arvu olenevust kuivenduskraavi kaugusest ei ilmnenud. Kraavitusel paistis olevat pigem positiivne kui negatiivne mõju ohustatud ja kaitsealuse V.geyeri arvukusele. Huvitav on asjaolu, et pH ja Ca kontsentratsioon ei olnud tugeva mõjuga, kuigi tavaliselt on need leitud maismaatigude liigirikkust ja arvukust positiivselt mõjutavat. Selleks, et analüüsida tugeva kuivenduse mõju teoskooslustele, on vajalik edasine uurimine tugevama kuivenduse mõjuga madalsoo osadest. Käesolev uuring annab panuse Eesti malakofauna kaardistamisse, sh. uued V. geyeri leiukohad ning võimaldab pärast kraavide sulgemist hinnata taastamistegevuste mõju limustele. Töös toodud analüüsid täiendavad teadmisi tigude elupaiganõudlusest madalsookooslustes.est
dc.description.abstractFens often occur as habitats for rare plant and animal species. Vast drainage of wetlands has changed the functioning of these ecosystems, promoting changes in habitats for plant and animal species, including snails. One of the most crucial ecological factors for snail communities is moisture level in their habitats, There is no known research in Estonia about the influence of the fen drainage on snail assemblages. Current research is investigating the fen malacofauna and the impact of drainage to it. The research was carried out in Läänemaa Suurso fen, in the most represenative fen habitat, where in the frame of restoration project the drainage will be blocked. In July, 2018 we gathered 116 samples from plots in three layers. All molluscs were picked from the material and snails were identified, Additionally we made use of environmental data, collected by the team of the project Life Peat Restore (LIFE 15 CCM/DE/000138), including data about peat and water chemistry and vegetation parameters. Altogether 584 specimens were identified, from 26 species and 12 genera, including V. geyeri, the protected species under III category (45 specimens). Large numbers of V. geyeri and another rare snail species in Estonia, V. lilljeborgi (66 specimens) indicates, that Läänemaa Suursoo fen is one of the best habitats for the species, indicated so far in Estonia. The species richness and abundance of snails did dot show any correlations with the distance of the drainage ditsch. The drainage indicated a slight positive rather than negative effect on the abundance of the protected species V. geyeri. The unexpected result was, that pH and Ca concentrations did not have significant impact, although usually the have been found to have positive impact on land snail abundance and species richness. We recommend the further research from the heavily drained parts of the fen, to estimate the true impact of drainage to the snail assembleges. Current research is havng an input to the mapping of Estonian malacofauna, including new findings of V. geyeri and enables to estimate the impact of restoration activities to molluscs after colsing the drainage ditches. The analyses, presented in the paper are improving the knowledge about the habitat preferences of snails in fen habitats.eng
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectsoodest
dc.subjecttaastamineest
dc.subjectindikaatoridest
dc.subjectVertigo geyerilad
dc.subjectVertigo lilljeborgilad
dc.titleMadalsoode kuivendamise mõju tigudele Läänemaa Suursoo näitelest
dc.title.alternativeThe impact of drainage on fen malacofauna on the example of Läänemaa Suursooeng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2019-08-28
rioxxterms.freetoread.startdate28.11.2019


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.