Show simple item record

dc.contributor.advisorMerisalu, Eda
dc.contributor.authorAlas, Alli
dc.date.accessioned2019-06-04T06:18:26Z
dc.date.available2019-06-04T06:18:26Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/5201
dc.descriptionMagistritöö Ergonoomika õppekavalest
dc.description.abstractUuringu eesmärgiks oli analüüsida tegevusjuhendajate töö eripära ja selle mõju töötajate tervisele sõltuvalt tööalasest kognitiivsest ülekoormusest ning selgitada vaimse töövõime muutuseid ja läbipõlemise näitajaid antud ametis. Uuring viidi läbi konkreetse organisatsiooni töötajate hulgas. Uuringu aluseks oli anonüümne elektrooniline küsimustik, mis koostati rahvusvaheliselt valideeritud küsimustike alusel ja kohandati sihtrühmale. Sihtrühmas oli n= 890 tegevusjuhendajat. Küsimustik saadeti organisatsiooni personalijuhile, kes jagas seda ettevõtte siseveebis, küsimustikule vastas 67 töötajat. Uuringurühma moodustasid 91% naised, keskmises vanuses 47,9 ± 13,2 aastat, kelle keskmine üldine tööstaaž oli 23,5 ± 14,8 aastat ja tööstaaž erihoolekandes 5,6 ± 5,4 aastat. Vastajatest suur osa töötab nii päevases kui öises vahetuses ja ligi pooltel juhtudel töötatakse ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Enamik vastanutest peab töötama suure tempoga ning neil on vähe otsustusvabadust oma töö ja puhkepauside üle ning mil moel nad tööl tegema peavad. Üle poole töötajatest kogevad kliendi vägivalda üks kord kuus või rohkem. Suurem osa täitis juhtumite kohta raporti ja arutas olukorda kolleegidega. Enamik vastanutest usub, et nad teevad olulist ja emotsionaalselt haaravat tööd, mis on selgete eesmärkidega. Üle poole töötajatest on oma tervises märganud muutusi pärast tegevusjuhendajana tööle asumist erihoolekandeasutuses. Enamasti hindavad töötajad oma läbipõlemisnäitajad (EK, DP ja PE) keskmiseks ning vähesed mainivad nende esinemist ja häirivust kõrgeks või madalaks. Vaid emotsionaalset kurnatust tajutakse poolte hinnangul tugevalt häirivana. Üle kolmandiku väidab, et emotsionaalse kurnatuse häirivus on madal. Kõige sagedamini mainiti tervisehäireid seoses suurenenud söögiisu, unehäirete, migreeni- ja mäluprobleemidega. Ainult mõned töötajad märkisid, et need probleemid on häirivad ja seotud tööga. Seoste analüüs näitas emotsionaalse kurnatuse süvenedes suureneb tegevusjuhendajate enesehinnang (p= 0,0001). Erihoolekande asutuste töö eripärale ja töökeskkonnale tuleb rohkem tähelepanu pöörata, et ennetada füüsilisi terviseprobleeme ja psüühikahäireid.est
dc.description.abstractThe aim of the study was to analyze the specifics of supervisors' work and its impact on their health, depending on cognitive overload, and to explain changes in mental performance and burnout in given occupation. The survey was carried out among the employees of a specific organization. The questionnaire was compiled based on internationally validated questionnaires and adapted to the target group. There were n=890 supervisors in the target group. The survey was carried out in ARV purposively selected organizations. The questionnaire was sent to the human resources managers of the organizations, who shared it with the company's web environment, responded 67 employees. The measurement of cognitive functions was carried out among 8 volunteers who answered to the e-questionnaire. The study group consisted of 91% women, an average age of 47,9±13,2 years, with average total service length 23,5±14,8 years and in the special welfare service centres 5,6±5,4 years. Many of the respondents work in shifts in special care services that are available around the clock. Most of the work is high paced and supervisors have little autonomy over their work. More than half of workers experience violence at work by clients once per month or often. Most of them always filled a case report after incidents and discussed the situation with their colleagues. Most of the respondents believe that they are doing important and emotionally engaging work that has clear goals. More than half of the employees have noticed changes in their health after taking up employment as a supervisor. In most cases, employees estimate their burnout rates as average and few mention their occurrence and disruption to high or low. Only the emotional exhaustion is perceived highly disturbing. More than a third say that the emotional exhaustion disruption is low. Most frequently mentioned health disorders were increased appetite, sleep disorders, migraine and memory problems. Only a few employees pointed out that these problems are disruptive and work-related. Statistical analysis showed as emotional exhaustion grows, the self-esteem of the supervisor increases (p= 0,0001). Special attention must be paid to the specificity and work environment of special care institutions in order to prevent physical health problems and mental disorders.eng
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectläbipõlemineest
dc.subjecttööstressest
dc.subjecttöövõimeest
dc.titleTegevusjuhendajate kognitiivne töövõime, tervis ja läbipõlemine sõltuvalt töökoormusestest
dc.title.alternativeCognitive capacity, health and burnout among supervisors depending on workloadeng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2019-06-05
rioxxterms.freetoread.startdate5.09.2019


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.