Show simple item record

dc.contributor.advisorMoor, Argo
dc.contributor.authorVahemets, Anneli
dc.date.accessioned2012-06-06T12:55:11Z
dc.date.available2012-06-06T12:55:11Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/509
dc.description.abstractHeaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Heaoluriikide määramisel on kasutatud erinevaid liigitusi, kuid käesolevas töös on lähtutud jaotusest G. Esping- Andreseni heaoluriigimudelite järgi: 1) liberaalne, 2) korporatiivne, 3) sotsiaal-demokraatlik. Tuleb lisaks märkida, et kuigi heaoluriigid on jaotatud kogumiteks, ei kujuta ükski neist endast nn puhast tüüpi heaoluriigi mudelit. Eesti arengul üleminekuajal jäid sotsiaalpoliitilised eesmärgid tihti tagaplaanile ning prioriteetsed olid kaitse-, majandus- ja rahanduspoliitilised valdkonnad, siis seetõttu Eestit hetkel täielikult heaoluriigiks pidada ei saa. Omandireformi tulemusel tekitati elamusektoris turusuhted ja turg funktsioneerib, omand jaotub suure hulga üksikisikute kätte, domineerib omanikuasustus, haldamine on detsentraliseeritud, toimub nõudluse ja pakkumise kohandumine. Erastamine oli lihtsaim viis vabaneda sotsialistlikust elamumajandussüsteemist, vähendada avaliku sektori kulutusi ja soodustada vaba eluasemeturu arengut. Eesti liberaalse elamupoliitika ja elluviidud omandireformi tulemusena on tekkinud probleem et eluasemeturg ei toimi ootuspäraselt. Eluaseme probleemid puudutavad nii vähem maksejõulisi uusi leibkondi, kes on eluasemeturule sisenemas, madala sissetulekuga leibkondi kui ka majanduse õitseajal võetud laenude ja liisingute võtjaid, kellele laenu/liisingu tasumine võib muutuda mingil hetkel seoses nt töötasu vähenemise, töökoha kaotuse, oma firma pankrotistumisega jne üle jõu käivaks Olukord, kus riigi ja kohalike omavalitsuste omandis on vaid 4% kogu elamufondist kitsendab oluliselt riigi võimalusi erinevate eluaseme- ja sotsiaalpoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Riikliku eluasemepoliitika elluviijad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium koos Sihtasutusega KredEx. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ning sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt tuleb kohalikul omavalitsusel tagada eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei suuda seda endale muretseda, luues võimaluse munitsipaaleluruumi üürimiseks. Lähtuvalt arengukavast ei ole Tartu linnal plaanis pakkuda eluasemeid kõigile Tartu linna elanikele, vaid ainult nendele, kes endale ega oma perekonnale seda ise tagada ei suuda. Plaanis on töötada välja kvaliteetstandardid munitsipaaleluruumidele ja eluruumide kvaliteedi tõstmine. Jätkatakse laenude soodustamist ning elamufondi parendamist koostöös riiklike struktuuridega. Oluliseks peetakse haldamispõhimõtete uuendamist ja rakendamist. Seisuga 31.12.2011. a oli Tartu linnal 593 munitsipaaleluruumi. Kõige rohkem on 1-toalisi kortereid moodustades kogu elamufondist 54,3% ning 31% eluruumidest asub ahiküttega korterites. Samuti tuleb tõdeda, et Tartu linnale kuuluvate eluruumide/munitsipaaleluruumide seisukord pole mitte kõige parem, sest linnale jäid eelkõige need eluruumid, mida inimesed ei tahtnud erinevatel põhjustel erastada Elamu- ja kommunaalmajanduse kuludeks oli 2011. a linna eelarvesse kavandatud 1 595 371 eurot (24 962 157 krooni) e 1,5% eelarve kogumahust. Elamumajanduse tegevuskulude ja investeeringute eelarveks oli 2011.a planeeritud 175 757 eurot. Tartu linnale kuuluv eluruum antakse isiku kasutusse vaid juhul, kui linn täidab sellega seadusest, eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest ja omandireformi aluste seadusest, tulenevat kohustust, seega Tartu linn pakub munitsipaaleluruume väga kitsale elanike ringkonnale järgides ainult seadusest tulenevaid nõudeid. Olenevalt üürilepingu tüübist on võimalik esitada taotlus eluruumi kasutamiseks, kas: 1) sotsiaalüürilepingu, 2) tasuta kasutamise lepingu või 3) tavaüürilepingu alusel. Kulutused elamufondile on olulised suuremad, kui üürist saadud tulu. Selleks, et parendada olemas olevat elamufondi on vaja rohkem rahalisi ressursse. Üheks võimaluseks oleks sotsiaalüürilepingu alusel kasutatavatele eluruumidele kehtestada üür, mis kataks kulutused hoolduseks ja remondiks. Inimestele, kes ei suuda üüri maksta tuleks sotsiaalabi osakonnal siis maksta vastavaid toetusi ehk nn dotatsiooni-toetuse vajadust otsustatakse isikupõhiselt mitte ei oleks tegemist nn lausdotatsiooniga ehk null üürimääraga. Umbes 50% üürnikest üürivõlglased. Üheks meetmeks, et munitsipaaleluruumide võlgnevus ei kasvaks suuremaks, oleks toimetulekutoetusest eluasemekatteks saadud toetus maksta otse eluasemekulude katteks. Selleks oleks vaja teha ettepanek seaduse muudatuseks, et kui inimene ei võta vastutust ja ei maksa oma kulude eest, siis on õigus maksta vastav toetus otse kulude katteks. Kulutused eluasemele on aasta-aastalt kasvanud. Põhjuseks on kindlasti elektri ja küttehinna tõus ning samuti majanduslangusega seotud tööpuudus ja sissetulekute vähenemine. Eluaseme üürimine eraturult võib osutuda vähem maksejõulistele inimestele probleemiks. Kuna üür on kõrge, siis lahendusena on pakutud, et eluruumi eraomanikelt üüriks Tartu linn, kusjuures tehes seda turuhinnast soodsamalt. Samuti peab olema huvi üürileandjal. Lahenduseks võiks olla see, et üürileandja ei peaks näiteks maksma üüritulult tulumaksu. Nii saaks kohalik omavalitsus reguleerida üüriturgu ning võimaldada suuremale grupile kindlustatust eluasemetega. Samuti oleks plussiks see, et ei pea ehitama uusi eluruume, mis on majanduslikult väga kulukas ning linn saaks keskenduda eelkõige olemasoleva elamufondi parendamiseks. Teiseks võimaluseks oleks tõsta toimetulekutoetuse piirmäära eluruumi üürikulude katteks, et tagada inimestele võimalus eraüüriturul hakkama saada ning võimalus üürida paremate tingimusega eluruume. Võimaluse korral tuleks ehitada uusi munitsipaalmaju ja määrata üür sellisel tasemel, mis kataks elamu remondi ja hoolduskulud. Uued ehitustehnoloogiad võimaldavad vähendada küttekulusid ning samuti hooldus- ja remondikulusid. Uute munitsipaalmajade ehitamine võimaldaks pakkuda rohkem eluruume ning inimesed saaksid üürida korterit turuhinnast soodsamalt. Põhilisteks meetoditeks, inimeste kindlustamisel eluruumidega Tartu linnas täna, on toimetulekutoetuse maksmine ning teatud sihtgruppide nagu lasterikkad pered sihtasutuse KredExi poolt toetuse pakkumine. Noortel peredel ja tagastatud eluruumide üürnikel on võimalus saada sihtasutuste KredExi ning Tartu Eluasemefondi poolt eluasemelaenu käendust.est
dc.description.abstractThe present Bachelor's thesis consists of 59 pages and it is written in Estonian. The thesis includes 5 tables and 2 illustrations, 76 literature references and an appendix. The present thesis is mainly based on the legislation related to the topic of the thesis, the development plans, the professional literature and the reports compiled by Tartu City Government and the local department of municipal property. The thesis draws on the data collected from the City of Tartu homepage, Tartu City Government, the register of buildings, the media, the statistical office of Estonia and an interview with the head of the public property managing service of the department of municipal property of the City of Tartu. The data have been adapted and analysed. The aim of the thesis is to explore the possibilities of using public housing in the city of Tartu and to look at the alternative means for providing households with accommodation. The first part of the thesis examines the main approaches to the principles of the housing management, explores the current trends and looks at the problems concerning the availability of housing. The second part consists of the description of the current housing situation in Tartu, offers an analysis of possible solutions and proposes choices and measures to improve the situation in the field of housing, in order to provide households with necessary housing. The City of Tartu has very few municipal dwellings (1,3% of the total number of housing facilities in Tartu). Municipal housing is not in especially good state, since the city mostly acquired the dwellings no one wanted to privatise for one reason or another. Municipal housing is only provided in cases that the city has to fulfil a regulatory obligation imposed by the social welfare act or the principles of ownership reform act. Consequently, the City of Tartu offers housing to a very restricted number of persons, so as to fulfil its regulatory obligations. According to the current development plan, the city of Tartu does not intend to provide accommodation for all the habitants of Tartu, but only for those who cannot to afford dwellings neither for themselves nor for their families. The housing costs are considerably higher than the income from rents. Rental prices at the private market are often not affordable for the poorer households. One of the solutions could be that the city of Tartu will rent dwellings from private owners at price below the market value. This will give the local government an opportunity to regulate the rental market and provide more households with an accommodation. Similarly, the construction of new municipal houses would increase the number of dwellings, offering a possibility to rent an accommodation at a rate below the market price. At the moment, the main means of providing people with accommodation in Tartu consist of offering subsistence benefits and providing certain target groups, such as families with many children, with grants from KredEx. Young families and the tenants of privatised dwellings are offered a possibility to apply for a guarantee from the City of Tartu in order to secure a housing loan. The implementation of new measures would bring the housing policies in the city of Tartu closer to those of the European welfare states and would offer better solutions for current housing problems.eng
dc.subjecteluaseest
dc.subjectmunitsipaaleluruumidest
dc.subjecteluasemepoliitikaest
dc.subjectbakalaureusetöödest
dc.titleMunitsipaal eluruumide kasutamise võimalus Tartu linnasest
dc.title.alternativeThe opportunities of using public housing in the city of Tartueng
dc.typeBachelor Thesis
dc.date.defensed2012-06-07
rioxxterms.freetoread.startdateainult raamatukogus
rioxxterms.freetoread.startdateonly in library


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.