Show simple item record

dc.contributor.authorKahu, Kersti (koostaja)
dc.contributor.authorLuik, Anne (koostaja)
dc.date.accessioned2019-02-26T12:01:57Z
dc.date.available2019-02-26T12:01:57Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.isbn9789949958955 (pdf)
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/4620
dc.descriptionTrükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (PMA) veebilehelt.est
dc.description.abstractMahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata. Mahetootja peab oma tegevust hästi planeerima ja suurendama elurikkust oma tootmisüksuses, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Maheistandike rajamisel tuleb kasutada istikuid, mis on mahepõllumajanduslikku päritolu. Kui sobivaid maheistikuid pole saada, siis on Põllumajandusameti nõusolekul võimalik istandike rajamiseks kasutada ka tavapõllumajandusest pärit istikuid. Mahetootmisse tuleks istutusmaterjal varuda taimetervise registris (vt www.pma.agri.ee) olevast puukoolist, mille puhul võib kindel olla, et materjal on kvaliteetne ning haiguste ja kahjurite vaba. Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib Põllumajandusamet (PMA). Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008. Mahepõllumajanduslikult kasvatati Eestis puuvilju 2016. a 511 hektaril. Esikohal oli õunakasvatus 396 hektariga. Pirni, ploomi- ja kirsikasvatuse pinnad moodustasid kokku vaid 9 hektarit, lisaks oli kokku 106 hektarit viljapuid väikestel pindadel. On istandikke (eriti vanad õunapuuaiad), mis ei anna kvaliteetset saaki. Enamike puuviljade osas jääb meil puudu nii värskest kui ka töödeldud mahetoodangust. Puuviljade töötlemine on viimasel ajal osutunud nii mõnegi kasvataja päästerõngaks, võimaldades väärindada realiseerimata saagi. Mahepuuviljandus on perspektiivikas, puuviljadest saab valmistada väga erinevaid väärtuslikke tooteid, alates mahladest ning lõpetades toidulisandite ja ravimikomponentidega, samuti suureneb tarbijate nõudlus kvaliteetsete, maitsvate ja tervislike mahetoodete järele.est
dc.publisherEesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest
dc.rights© Maaeluministeeriumest
dc.rights© Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametest
dc.rights© Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest
dc.subjectpuuviljandusest
dc.subjectviljapuukasvatusest
dc.subjectaiandusest
dc.subjectmahepõllumajandusest
dc.subjectEestiest
dc.titleMahepõllumajanduslik puuviljakasvatusest
dc.typeBookeng


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.