Show simple item record

dc.contributor.authorKaur, Pille
dc.date.accessioned2012-06-04T14:44:28Z
dc.date.available2012-06-04T14:44:28Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/451
dc.description.abstractKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada AS Valga Haigla siseosakonna meditsiiniõdede töökeskkonnas esinevad ohutegurid, määrata töötaja töö raskusaste, energeetiline koormatus, töövõime muutus tööpäeva vältel ja määrata töötajate töökindlus ning analüüsida nende vahelisi seoseid. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi järeldusi ja soovitusi. 1. Õenduse amet on üks nõudlikum ja stressirohkeim elukutse tänapäeval, sest see on seotud paljude erinevate töökeskkonna ohuteguritega. 2. Uurimistöös kasutati ankeetküsitlust (viidi läbi 15…16. detsembril 2010), milles töötajad andsid oma subjektiivseid hinnanguid töökeskkonna, -iseloomu, töökorralduse ning tajutud tervisehäirete kohta. 3. Ankeetküsitlusest selgus, et 70% meditsiiniõdedest arvavad, et nad on tööga ülekoormatud, kusjuures 30% neid on pidevalt ülekoormatud. 4. Kõik uuritavad kaebasid töökoormusest tingitud väsimuse ja seletamatu väsimuse üle. Vajadusel tõsta, ümber paigutada või keerata raskeid patsiente on soovitatav kutsuda appi kaastöötajaid või kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid mehhanisme, abivahendeid. 5. Enamus vastanutest kurtsid näonaha ja käte naha kuivuse üle, 60% esines kuivustunne ninas ning 30% oli pidevalt janutunne. 6. Küsitlusele vastanud meditsiiniõdedest 90% leidis, et neil esinevad tervisekaebused on seotud tehtava töö ja/või tööruumiga. Soovitatav on puhkeruumide seintele panna plakatid võimlemisharjutuste näidetega, et tuletada töötajatele meelde võimlemise olulisust ja sellega vähendada lihaste ülekoormust. 7. Haigla siseosakonna kolmandal korrusel mõõdeti sisekliima parameetreid (õhu temperatuur, suhteline niiskus, liikumiskiirus ja valgustatus). 8. Mõõtmistulemustest võib järeldada, et haigla siseosakonnas on probleemiks kuiv õhk (õhu suhteline niiskus jäi keskmiselt alla 20%, kuid peaks olema 40…60%). See võib olla tingitud keskküttest või sundõhuvahetuse korrapäratust tööst. 9. Protseduuriruumi keskmine valgustatus oli 329 lx ja õepostis 191 lx, mis ei ole vastavuses normatiiviga (500 lx). Põhjalikuma ja täpsema tulemuse saamiseks on soovitatav kasutada ühtlasemat valgustustihedust andvat valgusallikat ja taadeldud mõõtureid ning arvestada mõõturi- ja mõõtmisviga. 10. Valgustatuse ebaühtlus on tingitud valgustite ebaühtlasest paigutusest ja sellest, et ruumi sisustamisel ei ole tähelepanu pööratud akende asukohale. Soovitatav oleks paigutada mööbel nii, et võimalikult palju loomulikku valgust pääseks ruumi. Vajalik oleks lisada ruumidesse valgusteid. 11. Meditsiiniõe töö raskusastet ja selle kaudu ka energeetilist koormatust määrati tema pulsisageduse järgi, mida mõõdeti pidevalt töötegemise vältel. Suurim pulsisagedus oli 130 lööki minutis (otseselt tööga seotud energeetiline koormatus 279 W – raske töö), keskmise pulsisageduse väärtus tööpäeva vältel oli 96 lööki minutis ja sellele vastavalt oli otseselt tööga seotud energeetiline koormatus 129 W – kerge töö. 12. Töötajate töövõimet määrati viie parameetri alusel (pulsisagedus, vererõhk, reageerimiskiirus, lihaste jõud kätes ja operatiivmälumaht). Parameetreid mõõdeti vahetuse alguses, keskel ja lõpus. 13. Esimese meditsiiniõe töövõime oli kõrgeim vahetuse lõpus, teise uuritava puhul oli töövõime sarnasel tasemel nii tööpäeva keskel kui ka vahetuse lõpus ja kolmandal oli töövõime kõige parem tööpäeva lõpus. 14. Töökindluse põhinäitajate määramiseks leiti haigluslehtedelt ajavahemikul 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2010 44 meditsiiniõe töö tõrked ning töövõime taastamisajad. 15. Meditsiiniõe töötõrkeks peeti haigestumist, lapsehoolduspuhkust, sünnituspuhkust või muud põhjust, mis sundis teda tööd katkestama. 16. Lähteandmetena kasutati meditsiiniõdede töövõimetuslehtedelt saadud infot, millena märgiti töövõimetuse alguse ja lõpu kuupäev, kestus kalendripäevades ning töötundides. Saadud andmete alusel koostati statistilised read ja arvutati meditsiiniõdede töökindluse põhinäitajad: keskmine töövältus tõrke kohta, nende töövõime keskmine taastamisaeg, valmidus- ja taastamistegur, tõrketu töö ning töövõime taastamisaja tõenäosus. 17. Selgus, et keskmiselt 1222,9 tunni järel peab meditsiiniõde katkestama oma töö ning taastama oma töövõimet keskmisel 313,87 tundi ehk umbes 13 päeva. 18. Tõrketu töö ja töövõime taastamisaegade tõenäosused muutuvad eksponentjaotuseseaduse järgi. 19. Meditsiiniõdede töövõime parendamiseks on soovitatav töötõrkeid ennetada (näiteks korraldada töötajatele koolitusi ja väljaõpet, perioodilist juhendamist, tööstressi vähendamiseks spordipäevi ning töötajad peaksid tervislikult toitlustama.est
dc.description.abstractA nurse is a healthcare professional who, in collaboration with other members of a health care team, is responsible for: treatment, safety, and recovery of acutely or chronically ill individuals; health promotion and maintenance within families, communities, and populations; and treatment of life-threatening emergencies in a wide range of health care settings. Nurses perform a wide range of clinical and non-clinical functions necessary for the delivery of health care. Therefore, it is important that the work environment is safe and the work load is appropriate to nurse’s health and work efficiency. The aim of the present research is to investigate work environment, energetic load and reliability of nurses at Valga Hospital. The research is based on a questionnaire about the subjective opinions of the staff; measured indoor climate parameters (air temperature, relative humidity, illumination); energetic load and work ability of nurses. Nurses’ sick leaves from the years 2005 to 2010 have been used in this research to calculate the key indicators of reliability. The results showed that the main hazards of nurses in work environment are low relative humidity and deficient illumination. The study of energetic load and work difficulty of nurses revealed that the physical load is endurable. The results showed that an average nurse must take sick leave after 1,222.9 hours and the recovery will take about 13 days.eng
dc.subjectmeditsiiniõdeest
dc.subjecttöökeskkondest
dc.subjecttöövõimeest
dc.subjectmeditsiinest
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleAS Valga Haigla meditsiiniõdede töökeskkond ja töövõimeest
dc.title.alternativeWorking environment and work ability of nurses at Valga Haiglaeng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2012-06-06


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.