Show simple item record

dc.contributor.authorTihane, Ave
dc.date.accessioned2012-06-04T09:00:51Z
dc.date.available2012-06-04T09:00:51Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/436
dc.description.abstractKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli määrata riskianalüüsi meetodil ettevõtte KM Element OÜ tootmistsehhis esinevad ohutegurid ning anda neile hinnang. Samuti oli eesmärgiks määrata kolme erineva töölüli töötaja töö raskusaste, energeetiline koormatus, päevane töövõime muutus ning puuseppade töökindluse näitajate määramine prognoosides sellega nende töös esineda võivaid tõrkeid. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi järeldusi: 1. Töötlev tööstus on tööõnnetuste rohkeim valdkond Eestis. 2. Füüsikalistest ohuteguritest ohustavad töötajaid enim müra, kõrge õhutemperatuur suvekuudel, madal õhu suhtelise niiskuse tase talvekuudel ning mehhaanilised ohud. 3. Kemikaalidega puutuvad kokku nii plaatija kui puusepp, kuid kasutatavate ainete ohutuskaartide järgi need tervisele ohtu ei kujuta. 4. Bioloogilisi ohutegureid praktiliselt ei esine – suurim ohuallikas on tõbine kolleeg. 5. Füsioloogilistest ohuteguritest ohustasid töötajaid enim sundasendid, mille tagajärel tekivad valud seljas ja kätes. Alati ei jää ka piisavalt aega puhkamiseks, et vabaneda sundasenditest tingitud lihaspingetest. Selgus, et töötajaid on juhendatud kasutama ergonoomilisi töövõtteid. 6. Psühholoogilistest ohuteguritest oli esikohal kiire töötempo, kuna alati ei olnud piisavalt aega oma tööülesannete sooritamiseks, mis võib põhjustada stressi. 7. Tootmistsehhis esinevatest ohuteguritest hinnati madalamateks bioloogilised ja keemilised ohutegureid. 8. Enim ohtlikuteks teguriteks hinnati müra, õhutemperatuuri, komistamisohtu, sundasendeid ning kohtvibratsiooni. 9. Mikrokliima mõõtmistest selgus, et õhutemperatuur oli optimaalne talvel, kuid suvel tõusis õhutemperatuur tootmistsehhis optimaalsest kõrgemale. Suvel saadi nädala keskmiseks väärtuseks 24 ˚C ning talvel 16,3 ˚C (normid vastavalt 18...20 ˚C ja 15...18 ˚C). 10. Süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon oli tsehhis sõltumata ilmastikust stabiilne. Mitte ühegi mõõtmiskorra käigus ei registreeritud õhus ülenormatiivset (5000 ppm) süsinikdioksiidi sisaldust. See on seletatav asjaoluga, et tsehh on avar ja töötajad, kes on suurimad CO2 tekkeallikad, paiknesid hajusalt. Suurim mõõdetud sisaldus oli 876 ppm, madalaim 476 ppm. 11. Suvel oli õhu suhteline niiskuse nädala keskmine väärtus 55,7%, mis jäi optimaalsesse ja inimesele mugavasse vahemikku (normatiivselt on see 30...70 %), kuid talveperioodil oli õhk liiga kuiv – töönädala keskmine väärtus oli 28,9 %. 12. Suvisel mõõtmisperioodil oli nädala õhu keskmine liikumiskiirus 0,07 m/s ja talvel 0,11 m/s. Suvel mõõdetud väärtus jääb alla normi. 13. Tootmistsehhi keskmine müratase ületas normi esimesel mõõtmispäeval. Teistel päevadel on keskmine väärtus üle 80 dB, kustmaalt on soovituslik kasutama hakata isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid ja -tropid). 14. Üheks peamiseks müraallikaks tootmistsehhis oli kappimisaag, mille müratase ulatus kuni 101,2 dB(A). 15. Üldiselt oli tootmistsehhis tagatud nõuetekohane valgustatus (vähemalt 300 lx), kuid esines tööpiirkondi, kus valgustatus osutus liialt eredaks aknast sissepaistva päikese tõttu. 16. Puusepa kolme tööpäeva keskmine pulsisagedus oli 97 lööki minutis ning kõrgeimad registreeritud pulsisagedused olid vahemikus 125...135 lööki minutis. Plaatija ning põranda- ja laeelementide valmistaja kolme tööpäeva keskmine pulsisagedus oli 96 lööki minutis. Keskmiste pulsisageduste järgi vastab töötajate töökoormus raskusastmele kerge. 17. Puusepal oli füsioloogiliseks otstarbeks energiatarve 104 W, plaatijal 76 W ja elementide valmistajal 84 W. Keskmise pulsisageduse juures jäi summaarne energeetiline koormatus töötajatel erinevail päevil vahemikku 210...230 W, millest saab järeldada, et töö raskus oli töötajatele sarnase energia kuluga. Kõrgeima pulsisageduse juures oli summaarne energeetiline koormatus 420....1100 W. 18. Kõigi kolme töötaja töövõime päevase muutuse trend näitas, et töövõime tõusis lõunaks, seejärel oli märgata langust ning tööpäeva lõpus taaskord tõusu. Töövõime tõus päeva lõpus võis viidata asjaolule, et töötajad mõtlesid koju minemisele ja puhkamisele ning see pani neid efektiivsemalt tööle. Suurimad muutused toimusid kõigil töötajatel mälumahu ja reageerimisaja osas. 19. Töökindluse näitajate määramisest selgus, et puuseppade keskmine töövältus oli 572,9 h ja keskmine taastamisaeg 191,3 h. Selgus ka, et 125 töötunni möödumisel oli 80% töövõimelisi puuseppasid. See tähendab, et puuseppade töövältus oli küllaltki lühike. Töövõime suurim taastamisaeg on puuseppadel 600 h. Uurimistöö alusel võib soovitada: 1. Uurimistöö käigus saadud riskianalüüsi tulemusi tuleks rakendada tootmistsehhi töötingimuste parendamiseks. 2. Tootmistsehhi mikrokliima parendamiseks tuleks paigaldada sundventilatsioon, mis suvekuudel hoiaks õhutemperatuuri normikohaselt. Siis puuduks tsehhi uste lahti hoidmine ja tuuletõmbuse teke. Optimaalse õhu suhtelise niiskuse tagamiseks talvekuudel tuleks parendada küttesüsteemi, et vältida liialt kuiva õhku tekkimist. 3. Kuna müratase tootmistsehhis oli kõrge, siis on oluline, et kõik töötajad kasutaksid vajalikke isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid ja -tropid). 4. Sundasenditest tingitud valude ja lihaspingete vähendamiseks tuleks võimaldada töötajatele spordiklubide või ujulate pääsmeid.en_US
dc.description.abstractThe Labour Inspectorate says that processing industry is the most dangerous branch of industries in Estonia. Over 1000 occupational accidents occured in processing industry in 2010. KM Element OÜ, which produces modular homes, pertains to timber handling. There are many different types of hazards in timber handling enterprises. The main problems of processing industries are occupational noise, high temperature during summer and physically hard work – thereby it is very imporant to provide safe and healthy work environment. It is important to study different work environments, because people spend 1/3 of their day at work. The aim of the paper was to verify hazards which may impact workers of KM Element OÜ through the risk assessment and by evaluating their work difficulty, energetic load, work ability and realiability. The results showed that main hazards of KM Element OÜ were high noise level, high temperature during summer and dry air during winter. Workers’ energetic load and work difficulty showed that some work operations were not suitable for workers, but mostly physical load was proper. Risk assessment questionnaire revealed that workers have pains in their back and hands, also they are not satisfied with their incomes and they complain stress.
dc.subjectergonoomikaen_US
dc.subjectmoodulmajaen_US
dc.subjecttöökeskkonden_US
dc.subjectsisekliimaen_US
dc.subjecttöövõimeen_US
dc.subjectriskianalüüsen_US
dc.subjectmüraen_US
dc.subjecttöötajaen_US
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleKM Element OÜ moodulmajade tootmistsehhi töökeskkond ja töötajate töövõimeen_US
dc.title.alternativeThe work environment and workers’ working ability of modular homes producing department of KM Element OÜen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2012-06-06


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.