Show simple item record

dc.contributor.advisorMerisalu, Eda
dc.contributor.advisorPääsuke, Mati
dc.contributor.authorMust, Grete
dc.date.accessioned2018-05-31T10:18:32Z
dc.date.available2018-05-31T10:18:32Z
dc.date.issued2018
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/4346
dc.descriptionMagistritöö Ergonoomika õppekavalest
dc.description.abstractHooldustöötajate tööülesanded nõuavad tihti patsiendi jõulist tõstmist ja liigutamist, pidevaid sundasendeid ja korduvliigutusi, mistõttu on nende hulgas kõrge risk skeletilihasvaevuste (SLV) tekkeks. Seetõttu on oluline uurida skeleti-lihasvaevuste levimust hooldajate seas tulenevalt nende tööeripärast. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja tööga seotud skeleti-lihasvaevuste levimus hooldustöötajatel, seoses tööprotsessi iseärasuste ja skeleti-lihassüsteemi funktsionaalse seisundiga. Metoodika: Uuritavateks olid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 13 kliiniku hoolduspersonal, kellele jagati 275 ankeetküsimustikku. Uuritava grupi moodustamise kriteeriumiteks olid naissugu, töötamine täiskohaga, vähemalt aastane tööstaaž ja vanus 18–75 eluaastat. Ankeetküsimustiku lõpus nõusoleku andnud uuritavatest moodustati katsegrupp (n = 14), kelle seas viidi läbi skeleti-lihassüsteemi funktsionaalse seisundi parameetrite mõõtmised müotonomeetria, goniomeetria ja dünamomeetria abil. Tulemused: Ankeetküsimustikule vastas 227 hooldustöötajat, vastamismäär 82,5%. Uuritavate peamiseks tööülesandeks oli patsientide abistamine nende esmaste vajaduste täitmisel, mida tuli sageli teha ülajäsemete korduvliigutustega ja sundasendis. Hooldajatest 81%-l esines SLV vähemalt ühes keha piirkonnas nii viimasel aastal kui viimasel kuul. Kõige enam esinesid vaevused alaseljas, kaela piirkonnas ja põlvedes. Peamiseks tööst tulenevaks teguriks SLV tekkele oli >40 töötundi nädalas ning >10 patsienti päevas. Individuaalsetest teguritest mõjutasid SLV esinemist kehamassiindeks, suitsetamine ja unekestus. Samuti selgus, et hooldajate selgroosirgestajalihase funktsionaalne seisund oli langenud, kusjuures trapetslihase ja kodarmise randmepainutajalihase näitajad jäid enamasti soovituslike väärtuste piiridesse. Kuigi hooldajate kaela liikuvusulatuse näitajad olid enamasti NASA populatsiooni protsentiilide vahemikest madalamad, jäid need näitajad soovituslike väärtuste piiridesse. Hooldajate parema käe haardejõud oli oluliselt suurem kui vasakul käel. Suurenenud kehamassiindeks oli seotud halvenenud lihasnäitajatega. Järeldused: Oluline on tõsta hooldajate teadlikkust tervisliku eluviisi tähtsusest, venitusharjutuste vajalikkusest ning abivahendite kasutamise olulisusest.est
dc.description.abstractThe job tasks of caregivers often require forceful grips, repetitive movements and akward postures, whereas musculoskeletal disorders (MSDs) among caregivers are commonly reported as a serious health problem. So, it is important to investigate the prevalence of MSDs among caregivers and associations with job related factors. Aim: To identify the prevalence of musculoskeletal disorders among caregivers, and analyse the relationships between the characteristics of the work process and functional status of the musculoskeletal system. Material and method: The caregivers from 13 clinics of the Tartu University Clinic were the target group, to whom 275 questionnaires were distributed. The criteria for the selection of the study group were: female in age 1875 years, working full-time and having at least one year of working experience. The study group for the measurements of the musculoskeletal parameters was formed, when filling the questionnaire the respondents gave the agreement (n = 14) for the measurements. The functional state of musculoskeletal system was measured, using myotonometry, goniometry and dynamometry. Results: The response rate was 82,5%  227 caregivers responded to the questionnaire. The primary job task for the caregivers was to help patients to meet their immediate needs where the forced positions and repetitive upper limb movements were the main risk factors. Most of the caregivers (81%) had pain in at least one body region in the both  last year and last month. The most often the symptoms occurred in the lower back, neck, and knee area. The main causes of work-related MSDs were the working >40 hours per week and taking care of >10 patients per day. Individual risk factors included high BMI, smoking and short sleep duration. It was also found that functional status of the musculosceletal system among the caregivers was reduced – the parameters of M. erector spinae were lower the normal. But the parameters of M. trapezius and M. flexor carpi radialis remained within the recommended values. Although the parameters of cervical range of motion among the caregivers remained below the percentile ranges of NASA population, these parameters in general, stayed within the recommended values. The right hand grip strength was significantly higher than left one. The increased body mass index was associated with impaired muscle performance. Conclusions: It is important to raise the awareness among the caregivers about a healthy lifestyle, need for physical activity, stretching exercises, and use of the technical aids in the patient’s care.eng
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectskeletilihasedest
dc.subjecthooldajadest
dc.titleTööga seotud skeleti-lihasvaevused hooldustöötajatel: levimus ja seos tööprotsessi iseärasustega ning skeleti-lihassüsteemi funktsionaalse seisundigaest
dc.title.alternativeWork-related musculoskeletal discomfort among caregivers: prevalence and association with work process and musculoskeletal factorseng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2018-06-06
dc.contributor.departmentBiomajandustehnoloogiadest


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.