Show simple item record

dc.contributor.advisorSirge, Triinu
dc.contributor.advisorPääsuke, Mati
dc.contributor.authorKindsiko, Kätlin
dc.date.accessioned2018-05-31T10:12:11Z
dc.date.available2018-05-31T10:12:11Z
dc.date.issued2018
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/4345
dc.descriptionMagistritöö Ergonoomika õppekavalest
dc.description.abstractKontoritöötajaid iseloomustab ebamugav ja liikumatu tööasend, kiire töötempo ning pikaajaline staatilises asendis istumine. Antud tegurid võivad põhjustada skeletilihassüsteemi vaevusi, eelkõige seljas ning seetõttu on oluline uurida kontoritöötajate selja vaevuste esinemist ning funktsionaalset seisundit. Uurimistöö eesmärk. Selgitada välja selja funktsionaalne seisund, töövõime ja kehaline aktiivsus naiskontoritöötajatel. Metoodika. Uuritavateks olid viie Eesti kõrgkooli tugistruktuuri kuuluvad kontoritöötajad, kellele saadeti elektrooniline ankeetküsimustik. Uuritava grupi moodustamise kriteeriumiteks olid naissugu, töö kuvariga ja tööstaaž vähemalt üks aasta. Tartus asuvate kõrgkoolide tugistruktuuri töötajad kutsuti nende nõusolekul laboratoorsetele mõõtmistele (n = 30), mis hõlmas müotonomeetriat, goniomeetriat, dünamomeetriat, stabilomeetriat ja selja pantograafiat. Laboratoorsetele mõõtmistele kutsutud uuritavad jagati kahte gruppi: eksperimentaal- (n = 15) ja kontrollgruppi (n = 15). Eksperimentaalgruppi kuulusid seljavaludega uuritavad ja kontrollgruppi seljavaludeta uuritavad. Tulemused. Ankeetküsimustikule vastas 215 kontoritöötajat. Spordiga tegelesid 55,8% uuritavatest ning selgus, et spordiga mittetegelemine oli seotud ülaseljavaludega. Uuritavate keskmine töövõime indeks oli „hea“. Selgus, et töövõime indeksi vähenedes suurenesid skeleti-lihassüsteemi vaevused. Ankeetküsimustiku põhjal selgus, et kõige rohkem esines skeleti-lihassüsteemi vaevusi ala- ja ülaseljas, kaelas, õlgades ning ülajäsemetes. Skeleti-lihassüsteemi vaevused olid seotud ebaergonoomilise töökoha, suure kehamassiindeksi, tööpäeval kiirustamise ja pikaajaliselt istuvas asendis arvutiga töötamisega. Selja funktsionaalset seisundit uurides selgus, et seljavaludega kontoritöötajatel oli oluliselt väiksem lülisamba kaela- ja nimmeosa liikuvusulatus. Lisaks selgus, et seljavaludega kontoritöötajatel oli oluliselt suurem selja sirutajalihase jõud ja suurem lumbaarlordoosi nurk kui seljavaludeta kontoritöötajatel. Järeldused. Oluline on tähelepanu pöörata kontoritöötajate töökoha kujundusele ja eluviisile, mis aitaksid vähendada ja ka ennetada skeleti-lihassüsteemi vaevusi, suurendada kehalist aktiivsust ja töövõimet ning parandada nende selja funktsionaalset seisundit.est
dc.description.abstractOffice workers are characterised by an uncomfortable and stationary working position, fast work pace and long stay in a static position. These factors may cause musculoskeletal discomfort, especially in the back, and therefore it is important to investigate the incidence of back problems in office workers and the functional status of their backs. The aim of this study. To determine the functional status, work ability and physical activity of female office workers. Methods. The study subjects were the employees of the support (administrative) structures of five Estonian universities. They were sent an electronic questionnaire. The criteria for putting together the study group were: female gender, working with a monitor and a working experience of more than a one year. The employees of the support structures of Tartu universities were invited to laboratory measurements with their consent (n = 30). These measurements included mythonometry, goniometry, dynamometry, stabilometry and back pantographs. Employees were divided into two groups in laboratory measurements: experimental group (n = 15) and control group (n = 15). The experimental group consisted of study subjects with back pain and the control group consisted of those without back pain. Results. The questionnaire was answered by 215 office workers. Of the study subjects, 55.8% practice sports, it turned out that there was a connection between doing sports and not having upper back pain. The average work ability index of the study subjects was “good”. It turned out that if the work ability index decreased, then the musculoskeletal dicomfort increased. Based on the questionnaire, it became apparent that most musculoskeletal discomfort were observed in the lower and upper back, neck, shoulders and upper limbs. Musculoskeletal discomfort was related to a non-ergonomic workplace, high body mass index, rush during working hours, and extended sitting and working behind a computer. In studying the functional status of the back, it became apparent that office workers with back pain had a significantly limited mobility range for the cervical and back spine. In addition, it turned out that office workers with back pain had a significantly higher elasticity of the back extensors and a higher angle of lumbar bar lordosis than office workers without back pain. Conclusion. It is important to turn attention to the ergonomic design of the work place and the lifestyle of office workers to help reduce and prevent musculoskeletal discomfort, while increasing physical activity and work ability, improving the functional status of the backs of the employees.eng
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjecttöövõimeest
dc.subjectskeletilihasedest
dc.subjectistuv tööest
dc.subjectfüüsiline aktiivsusen_EE
dc.titleKontoritöötaja selja funktsionaalne seisund ja terviseriskidest
dc.title.alternativeBack functional status and health risks in office workerseng
dc.typeThesiseng
dc.date.defensed2018-06-06
dc.contributor.departmentBiomajandustehnoloogiadest


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.