Raamatud
Viimati lisatud
-
Mahepõllumajanduslik seakasvatus
(Põllumajandusministeerium, 2005)Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult ... -
Mahepõllumajanduslik seakasvatus
(Põllumajandusministeerium, 2010)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama ... -
Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus
(Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, 2016)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama ... -
Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus
(Põllumajandusministeerium, 2011)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama ... -
Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus
(Põllumajandusministeerium, 2009)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama ... -
Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus
(Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, 2016)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult ... -
Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus
(Põllumajandusministeerium, 2011)Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama ... -
Loomaparasiitide eestipärased perekonnanimetused
(2016)Senises eestikeelses erialakirjanduses on loomade parasitaarhaiguste tekitajaid nimetatud erinevalt. Väga sageli aga eestipärane nimetus hoopiski puudub ja läbi tuleb ajada ladinakeelse terminiga. Käesolev eestipärane ... -
Loomaparasiitide nimetused
(2015)Uurimusega saab laiale kasutajate ringile loodud veterinaarparasitoloogia eriosa terminite andmebaas.Selgub eestikeelsete põhimõistete olemasolu ja luuakse eelduse loomaparasiitide eestikeelsete nimetuste väljamõtlemiseks ... -
Veterinaarparasitoloogia terminid
(2014)Käesoleva terminite kogu koostamise põhieesmärgiks on eestikeelse oskussõnavara edasiarendamine. Terminite tähenduste täpne teadmine on eduka õppe- ja teadustöö eelduseks. Kahjuks on võõrsõnade leksikoni tüüpi sõnaraamatutes ... -
Lihatehnoloogia praktilised tööd
(Innove, 2013)Toidu tooteahel põhilülid on toorme tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine ning selle ahela edukus sõltub eelkõige tarbijast, kes ostes toiduaineid rahastab kõiki neid lülisid. Tarbija toidueelistused on aga ... -
Quality of organic vs. conventional food and effects on health : report
(Estonian University of Life Sciences, 2011)Organic methods in farming are considered as environment friendly, mainly due to a fundamental principle of harmonious cooperation with nature and the lack of chemization. There is already a lot of evidence that the ... -
Campylobacter spp., Listeria monocytogenes'e ja Shiga-toksiine tootva Escherichia coli'ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamine Eestis
(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2015)Ameerika Ühendriikides antud hinnangute alusel põhjustavad 31 peamist toidupatogeeni igal aastal 9,4 miljonit haigusjuhtumit, 55,961 hospitaliseerimist ning 1351 surmajuhtumit (Scallan et al., 2011). Enamik neist ... -
Toidu säilimisaja määramine. 2. osa : mikrobioloogilised näitajad toidugruppide kohta
(Eesti Maaülikool, toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool, 2017)Toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumite määrus (Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005 koos muudatustega) kehtestab toiduohutuskriteeriumid ning protsessi hügieenikriteeriumid teatud liiki toidule. Sageli on ... -
Toidu säilimisaja määramine. 1. osa
(Eesti Maaülikool, toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool, 2017)Käesolev dokument on välja töötatud selleks, et tutvustada toidu säilimisaegade määramise põhimõtteid ning meetodeid. Antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ning jahetemperatuuridel säilitatavate ... -
Sõratervishoid
(Eesti Maaülikool, 2017)Lüpsilehmade sõrahaigused on Eesti veisekarjades väga levinud haigusrühm. Sõrahaigused põhjustavad valu ning seetõttu mõjutavad nad suurel määral loomade heaolu. Valu tõttu alaneb piimatoodang, loomade sigivus ning ... -
Lääne-Niiluse palaviku riskiprofiil Eestis
(Eesti Maaülikool, 2014)Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud ... -
Newcastle'i haiguse riskiprofiil Eestis
(Eesti Maaülikool, 2013)Newcastle’i haigus (NH) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne lindude paramüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud. Haiguse tekitajaks on Paramyxoviridae sugukonna Paramyxovirinae alamsugukonna ... -
Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis
(Eesti Maaülikool, 2017)Lindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel ... -
Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis
(Eesti Maaülikool, 2013)Lindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus ...
RSS 1.0