Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : neljanda konverentsi kogumik : [2002 : Tartu]

Abstract

SAMM EDASI TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISEL. Neljas taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents, TEUK–IV, toimus 7. novembril 2002. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa 185 inimest üle kogu Eesti. Konverentsil esitati 31 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Konverents andis hea ülevaate töödest, mida Eestis on tehtud ja tehakse tuule- ning vee-energia rakendamisel elektrienergia saamiseks. Samuti käsitleti biomassi ja jäätmete energeetilise kasutamise võimalusi. Huvitav oli ka ettekanne päikeseenergia kasutamisest elamu kütmisel. Konverentsil rõhutati, et Eestis on vaja pöörata enam tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele ja teha sel eesmärgil mitmekülgseid uuringuid ning pilootprojekte. Arvestades suurte looduslike taastuvate ressursside olemasolu ning üldisi suundumusi Euroopa energeetikas, oleks loomulik, et see valdkond tunnistataks Eesti teadus- ja arendustegevuses üheks prioriteediks. Paljude inimeste ja asutuste eelnenud tubli tööga on selleks loodud hea alus. Konverentsil põhjendati vajadust püüda vaadata energeetika arendamisel kaugele ette, aastakümnete ja isegi sajandi kaugusele. Sellisel moel saaks lühemaajalised konkreetsed kavad harmoniseerida hästi läbimõeldud pikaajalise tegevusplaaniga. Samas tunnistati, et teatud määral on ka Eestis taoline tegevus toimumas ja seetõttu võib lootusrikkalt vaadata tulevikku. Kahjuks tuli ka nentida, et võrreldes mitmete teiste riikidega pole meie saavutused taastuvate energiaallikate kasutamisel eriti suured. Meil tuleks agaramalt kasutada teiste kogemusi sel alal ja arendada intensiivsemalt nii uuringuid kui ka vajalike seadmete tootmist. Nii vähenevad ka kartused taastuvate energiaallikate kasutamiseks vajalike seadmete väidetavalt suurest maksumusest, sest muutub rahavoogude iseloom. Olemasolev oskusteave, tehnilised võimalused ja arenev rahvusvaheline koostöö loob head eeldused uute seadmete väljatöötamiseks ning valmistamiseks ka Eestis. Konverentsil tõdeti, et kiire edenemise saavutamiseks on riigi aktiivne osalemine ala arendamisel väga vajalik. Taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine nii, et lisaks üldisele kasule loodushoiul võidaks sellest majanduslikult ka kohalik elanikkond, vajab aktiivset, sihikindlat, riiklikul tasemel reguleeritud tegutsemist, milles on ka erainitsiatiivil oluline osa. Vajame energeetika terviklikku pikaajalist arengukava, mis peaks olema Eesti tulevikustrateegia üks olulisemaid dokumente. Arengukava peaks käsitlema põlevkivi jt fossiilsete kütuste ja biomassi, tuule, päikese, veejõu ning jäätmete kasutamist elektri- ja soojusenergia (osalt ka mootorikütuse) tootmiseks tervikliku süsteemina. Terviklik kava on vajalik, et läbimõeldud tegevusega loodusliku, pidevalt uueneva ressursi kasutamisega suurendada rahva rikkust. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool

A STEP FORWARD IN THE UTILISATION OF RENEWABLE ENERGY SOURCES. The 4th conference devoted to the investigation and usage of renewable energy sources (TEUK–IV) took place on 7th November 2002 in Tartu in the hall of the Estonian Agricultural University. There were 185 participants from all over Estonia. Most of the 31 papers presented at the conference have been printed in this conference proceeding. The conference provided a good overview of the work done and under way in Estonia in the field of utilising wind and water energy to produce electric power. Biomass and waste energetic usage possibilities were also dealt with. The presentation on the utilisation of solar energy in residential buildings was also very interesting. It was emphasised at the conference that more attention needs to be paid to the utilisation of renewable energy sources in Estonia and thus carry out versatile research and pilot projects. Taking into account the existence of vast natural renewable sources and the general energy trends in Europe it would be natural that this area would become one of the priorities of the Estonian research and development activities. The great efforts of many people and companies have created a good base for this. The need to try to look far ahead, to decades and even centuries, in developing energy was justified at the conference. In doing so it would be possible to harmonise the short-term concrete plans with the mature long-term scheme. At the same time it was admitted that to a certain extent it is already being done in Estonia and thus we can face the future with hope. Unfortunately it had to be stated that in comparison with several other countries our achievements in the field of the utilisation of renewable energy sources are not that significant. We should more actively use the experience of others in this area and develop both the research and the production of necessary equipment more intensively. That would reduce the fear of the supposedly high costing of the equipment to use renewable energy sources, as the nature of cash flow changes. The existent know-how, technical means and developing international co-operation creates great premises for developing and producing new equipment in Estonia. It was admitted at the conference that active state participation is essential to achieve rapid progress in the development of the area. Extensive usage of renewable energy sources in a way that would economically benefit the local people as well as the environment needs active, determined activities regulated on the state level with private initiative bearing an important role. We need a long-term integral energy development plan, which should be one of the most important documents of Estonian future strategy. The development plan should deal with oil shale and other fossil fuels and biomass, wind, solar, water and waste usage to produce electric and thermal energy (partly also motor fuel) as an integral system. An integral plan is necessary to increase the nation’s wealth by utilising the continuously renewing natural resources by mature activities. Valdur Tiit, Estonian Agricultural University