Haigla taastusravi osakonna töötajate töökeskkond ja skeleti-lihaskonna funktsionaalne seisund

Abstract

Uurimistöö eesmärk. Analüüsida taastusravi osakonna töötajate skeleti-lihaskonna vaevuste levimust ja põhjuseid, üldist terviseseisundit, mõõta töökeskkonna füüsikalisi ohutegureid ja kontrollida nende vastavust piirnormidele ning kirjeldada seoseid töökeskkonna parameetrite ja skeleti-lihaskonna vaevuste vahel. Metoodika. Anonüümne ankeetküsimustik jagati laiali 18 haigla taastusravi osakonna töötajale. Küsimustik koosnes järgmistest osadest: üldosa, tööeripära, töökeskkond ja töövahendid, skeleti-lihaskonna vaevuste levimus, tervis ja tervisekäitumine. Lihasparameetrite mõõtmiseks andsid nõusoleku 10 uuritavat. Skeleti-lihaskonna funktsionaalse seisundi hindamiseks kasutati müotonomeetriat, goniomeetriat, dünamomeetriat ja skeleti-lihaskonna valutugevuse hindamiseks numbrilist 5-palli skaalat. Lihasparameetrite mõõtmised viidi läbi mõlemas kehapooles ning tööpäeva alguses ja lõpus, hindamaks skeleti-lihaskonna funktsionaalse seisundi muutusi tööpäeva jooksul. Lülisamba kaelaosa ning randme- ja küünarvarreliigese liikuvusulatuse hindamiseks kasutati goniomeetriat ning käe lihasjõu hindamiseks dünamomeetriat. Tulemused. Ankeetküsimustikule vastas 15 töötajat. Vastamismäär oli 83%. Skeletilihaskonna vaevustest kurdeti enam valusid trapetslihases, kaela ja alaselja piirkondades. Suurema tööstaažiga (>10 aasta) töötajatel olid oluliselt tugevamad valud paremas trapetslihases (p=0,050) ja alaseljas (p=0,036) kui lühema tööstaažiga (<10 aasta) töötajatel. Lihasparameetrite mõõtmisteks andsid nõusoleku 10 uuritavat. Müotonomeetria mõõtmistulemustest selgus, et võrreldes tööpäeva algusega suurenes tööpäeva lõpus oluliselt parema reie-kakspealihase toonus (p=0,030). Lülisamba kaelaosa liikuvusulatus tööpäeva alguses oli mõnevõrra madalam kui tööpäeva lõpus. Küünarvarre- ja randmeliigese liikuvusulatuse tulemustest selgus, et tööpäeva lõpus suurenes oluliselt parema küünarvarre ulnaardeviatsioon (p=0,040), võrreldes näitajatega tööpäeva alguses. Vasaku käe lihasjõud oli tööpäeva lõpus oluliselt madalam kui tööpäeva alguses (p=0,030). Ruumide mikrokliima mõõtmised näitasid, et õhutemperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse tasemed jäid alla soovitusliku piirnormi. Valgustustihedus kolmes tööruumis ületas soovitusliku piirnormi (p=0,000). Mürataseme piirnormidesse jäid kõik kaheksa tööruumi. Järeldused. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata töötajate töövõtete parendamisele, vähendamaks kaela-, trapetsi- ja alaseljavalusid. Olulist tähelepanu tuleb pöörata ka tööruumide valgustatuse reguleerimisele, tagamaks soovituslike piirnormide täitmine. Mikrokliima parameetrite parendamiseks tuleb kaaluda tõhusama ventilatsioonisüsteemi loomist.

Abstract. The aim of this study was to measure musculoskeletal parameters and evaluate prevalence of work related musculoskeletal disorders (MSDs) among workers in a hospital rehabilitation department. Method. The anonymous questionnaire was carried out in December 2016 and the measurements of the functional state of musculoskeletal system were performed in January 2017. The questionnaire was sent to 18 physiotherapists, occupational therapist and masseuses. Myotonometry, goniometry and dynamometry measurements were carried out on both sides of the body, in the beginning and at the end of the workday. Intensity of muscle pain was measured on the numeric 5-point scale. Results. Fifteen workers returned the questionnaire. Response rate was 83%. Ten of the respondents (9 females, 1 male) agreed with measurements on the functional state of musculoskeletal system. They all reported having experienced pain in the neck, shoulders and lower back in the past 12 months. The myotonometric measurements showed that muscle tone increased in the right leg m. biceps femoris caput longum (p=0,030) at the end of the workday. Significant differences were observed between left and right side musculoskeletal parameters depending on time of measurements. In the beginning of the workday the decrement in the left hand m. biceps brachii (p=0,003) was significantly lower than on the right side. At the end of the workday the muscle tone in the left leg m. gastrocnemius medialis (p=0,005) was higher than on the right side and decrement in the right leg m. biceps femoris caput longum (p=0,030) was higher than on the left side. No differences in m. trapezius superior and m. erector spinae were observed among physiotherapists. At the end of the workday CROM (cervical range of motion) showed decreasing tendency of the range of flexion and rotation to the right. Significant increase of the range of motion in the right ulnar deviation was observed at the end of the workday (p=0,040). The strength of the left arm muscles at the end of the workday significantly decreased (p=0,030). Microclimate measurements showed higher room temperature and lower relative air humidity than the optimal limit values. Light intensity was significantly higher in three workrooms (p=0,000). All eight workrooms did not exceed the noise limit values. Conclusions. More attention should be paid to ergonomically correct working positions to prevent MSDs in the neck, trapezius and lower back regions. Microclimate parameters in the workrooms of the rehabilitation department should be improved through more effective ventilation system.