Tehisvalgustuse mõju inimese töövõimele haridushoonetes ja bürooruumides

Abstract

Tänapäeval on töökeskkond koht, kus töötaja veedab suurema osa oma tööeast. Sellepärast on oluline suuremat tähelepanu pöörata bürooruumide valgustatuse tingimustele. Uurimistöö eesmärk. Hinnata ruumi tehisvalgustuse mõju inimese töövõimele, kaardistada uuritavad asutused ja organisatsioonid ning leida seoseid tehisvalgustuse ja töövõimega. Metoodika. Uuritavateks olid Lõuna-Eestis asuvad Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate haridushoonete ja bürooruumide töötajad, kellele saadeti elektrooniline ankeetküsimustik vastamiseks. Küsimustik jagunes teemade kaupa kaheksasse alagruppi, milleks olid demograafilised andmed, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, tehisvalgustus (valgustid laes), loomulik valgustus (päikesevalgus), füüsikalised ohutegurid, arvutiga töö, tervis ja tööviljakus ning töövõime indeks. Uuritava grupi moodustamise tingimusteks oli töö kuvariga ja tööstaaž vähemalt üks aasta. Ankeetküsimustikule vastanutest võeti arvesse töötajad (n=199), kellest 67% olid bürooruumide töötajad ja 33% olid haridusasutuste töötajad. Tehisvalgustuse mõõtmise valimis oli esialgselt 61 asutust, millest valiti välja bürooruumid ja haridushooned. Pärast asutuste valimist, moodustasid lõpliku grupi 23 asutust. Nendest kümnes sooritati valgustustiheduse, värvsustemperatuuri, värviesituse üldindeksi ja heleduse mõõtmisi. Tulemused. Enamik töötajatest (81%) töötab istuvas tööasendis. Enamik töötajad (87%) on rahul tehisvalgustatusega ning nende tööruumides on olemas loomulikku valguse juurdepääs. Uuritavad hindasid oma tervist üldjuhul heaks. Silmade kipitust, kuivustunnet ning nägemise halvenemist esineb 1/3 töötajatest, mille tõttu üle poolte töötajate kannab prille või kontaktläätsesid. Töötajatel esineb enim valusid kaelas (69%) ja alaseljas (68%). Uurimuse tulemused kinnitavad hüpoteesi, et ruumi tehisvalgustus ei vasta alati standardis kehtestatud piirnormidele. Enamasti on haridus- ja bürooruumid projekteeritud piisava loomuliku valguse juurdepääsuga. Valgustatuse mõõtmistulemustest selgus, et piisava valgustustiheduse tagamisega töökohal on probleeme nii bürooruumides kui haridushoonetes. Valgustustihedus jäi alla piirnormi bürooruumides 40% töökohtadest ning haridushoonetes 32% töökohtadest. Värviesituse üldindeks jäi alla piirnormi bürooruumi kahel töökohal ning haridushoonetes ühel töökohal. Heleduse mõõtmistest töökohtadel, kus võib räigust esineda, selgus et diskomforträigust esines 13 töökohal. Kokkuvõte. Tähelepanu tuleb pöörata haridushoonete ja bürooruumide tehisvalgustatuse parendamisele, tagamaks kuvaritöökohale kehtestatud piirnormi täitmist. Kuvariga töötamise korral, tuleb pidada regulaarselt puhkepause ning pauside ajal teha silmade harjutusi ning sirutuspause.

Nowadays office environments are places where workers spend most of their working life. Thus, it is important to focus more on lighting conditions in office buildings. The aim of this study was to evaluate the influence of artificial lighting on the working efficiency of office workers and teachers and to map organisations in order to find associations between artificial lighting and working efficiency. Methods. Research covered South-Estonia offices and educational buildings, which are administrated by State Real Estate Ltd. Participants of the study were office workers and teachers, who filled in eight-part electronic questionnaire: demographical data, physiological and psychological risk factors, artificial lighting (lamps in the ceiling), natural lighting (daylight), physical risk factors, working with computer, health and work efficiency, work ability index. All participants (n=199) worked with computer and they had worked in that environment for at least one year. The sample consisted of 67% office workers and 33% of educational workers. 23 office and educational buildings participated in this study. In ten of those buildings also lighting illuminance, colour temperature, colour rendering indice and luminance was measured. Results. Most of the participated workers (81%) are working in sitting positions. Most of the workers (87%) are satisfied with lighting luminance and natural lighting in the working spaces. Participants assessed their health as being good. One third of participants had perceived eye strain, while half of them were wearing glasses or contact lenses. Workers perceived musculoskeletal discomfort mainly in neck (69%) and low back (68%). Results of this study are confirming hypothesis that artificial lighting does not always cover norms that are put in different standards. Office and educational buildings are usually designed with enough natural lighting but lighting measurement results showed that problems are with insufficient lighting conditions in both building types. Luminance levels were below the norms of the lighting standard both in office buildings (40%), and in educational buildings (32%). Colour rendering indice was under the standard in two of the working spaces in office buildings and in one working space in educational building. Conclusions. It is very important to analyse and measure office and educational buildings artificial lighting conditions with the aim to improve work environment and raise office workers and teachers work ability. While working with computers in sitting positions the whole working day, it is important to take regular rest breaks with stretching exercises for body and eye exercises.