Tehisvalgustuse mõju inimese töövõimele haridushoonetes ja bürooruumides
Kokkuvõte
Tänapäeval on töökeskkond koht, kus töötaja veedab suurema osa oma tööeast. Sellepärast
on oluline suuremat tähelepanu pöörata bürooruumide valgustatuse tingimustele.
Uurimistöö eesmärk. Hinnata ruumi tehisvalgustuse mõju inimese töövõimele, kaardistada
uuritavad asutused ja organisatsioonid ning leida seoseid tehisvalgustuse ja töövõimega.
Metoodika. Uuritavateks olid Lõuna-Eestis asuvad Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate
haridushoonete ja bürooruumide töötajad, kellele saadeti elektrooniline ankeetküsimustik
vastamiseks. Küsimustik jagunes teemade kaupa kaheksasse alagruppi, milleks olid
demograafilised andmed, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, tehisvalgustus
(valgustid laes), loomulik valgustus (päikesevalgus), füüsikalised ohutegurid, arvutiga töö,
tervis ja tööviljakus ning töövõime indeks. Uuritava grupi moodustamise tingimusteks oli töö
kuvariga ja tööstaaž vähemalt üks aasta. Ankeetküsimustikule vastanutest võeti arvesse
töötajad (n=199), kellest 67% olid bürooruumide töötajad ja 33% olid haridusasutuste
töötajad. Tehisvalgustuse mõõtmise valimis oli esialgselt 61 asutust, millest valiti välja
bürooruumid ja haridushooned. Pärast asutuste valimist, moodustasid lõpliku grupi 23
asutust. Nendest kümnes sooritati valgustustiheduse, värvsustemperatuuri, värviesituse
üldindeksi ja heleduse mõõtmisi.
Tulemused. Enamik töötajatest (81%) töötab istuvas tööasendis. Enamik töötajad (87%) on
rahul tehisvalgustatusega ning nende tööruumides on olemas loomulikku valguse juurdepääs.
Uuritavad hindasid oma tervist üldjuhul heaks. Silmade kipitust, kuivustunnet ning nägemise
halvenemist esineb 1/3 töötajatest, mille tõttu üle poolte töötajate kannab prille või
kontaktläätsesid. Töötajatel esineb enim valusid kaelas (69%) ja alaseljas (68%). Uurimuse
tulemused kinnitavad hüpoteesi, et ruumi tehisvalgustus ei vasta alati standardis kehtestatud
piirnormidele. Enamasti on haridus- ja bürooruumid projekteeritud piisava loomuliku
valguse juurdepääsuga. Valgustatuse mõõtmistulemustest selgus, et piisava
valgustustiheduse tagamisega töökohal on probleeme nii bürooruumides kui
haridushoonetes. Valgustustihedus jäi alla piirnormi bürooruumides 40% töökohtadest ning
haridushoonetes 32% töökohtadest. Värviesituse üldindeks jäi alla piirnormi bürooruumi
kahel töökohal ning haridushoonetes ühel töökohal. Heleduse mõõtmistest töökohtadel, kus
võib räigust esineda, selgus et diskomforträigust esines 13 töökohal.
Kokkuvõte. Tähelepanu tuleb pöörata haridushoonete ja bürooruumide tehisvalgustatuse
parendamisele, tagamaks kuvaritöökohale kehtestatud piirnormi täitmist. Kuvariga
töötamise korral, tuleb pidada regulaarselt puhkepause ning pauside ajal teha silmade
harjutusi ning sirutuspause. Nowadays office environments are places where workers spend most of their working life.
Thus, it is important to focus more on lighting conditions in office buildings.
The aim of this study was to evaluate the influence of artificial lighting on the working
efficiency of office workers and teachers and to map organisations in order to find
associations between artificial lighting and working efficiency.
Methods. Research covered South-Estonia offices and educational buildings, which are
administrated by State Real Estate Ltd. Participants of the study were office workers and
teachers, who filled in eight-part electronic questionnaire: demographical data, physiological
and psychological risk factors, artificial lighting (lamps in the ceiling), natural lighting
(daylight), physical risk factors, working with computer, health and work efficiency, work
ability index. All participants (n=199) worked with computer and they had worked in that
environment for at least one year. The sample consisted of 67% office workers and 33% of
educational workers. 23 office and educational buildings participated in this study. In ten of
those buildings also lighting illuminance, colour temperature, colour rendering indice and
luminance was measured.
Results. Most of the participated workers (81%) are working in sitting positions. Most of the
workers (87%) are satisfied with lighting luminance and natural lighting in the working
spaces. Participants assessed their health as being good. One third of participants had
perceived eye strain, while half of them were wearing glasses or contact lenses. Workers
perceived musculoskeletal discomfort mainly in neck (69%) and low back (68%). Results of
this study are confirming hypothesis that artificial lighting does not always cover norms that
are put in different standards. Office and educational buildings are usually designed with
enough natural lighting but lighting measurement results showed that problems are with
insufficient lighting conditions in both building types. Luminance levels were below the
norms of the lighting standard both in office buildings (40%), and in educational buildings
(32%). Colour rendering indice was under the standard in two of the working spaces in office
buildings and in one working space in educational building.
Conclusions. It is very important to analyse and measure office and educational buildings
artificial lighting conditions with the aim to improve work environment and raise office
workers and teachers work ability. While working with computers in sitting positions the
whole working day, it is important to take regular rest breaks with stretching exercises for
body and eye exercises.