Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.advisorKall, Katri
dc.contributor.authorTuusis, Eva
dc.date.accessioned2017-06-07T05:58:17Z
dc.date.available2017-06-07T05:58:17Z
dc.date.issued2017
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/3569
dc.descriptionBakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalet
dc.description.abstractMaailma rahvastik ja toiduainete nõudlus kasvavad kiiremini kui suureneb põllukultuuride saagikus. Seega on väga palju tähelepanu pälvinud toidutootmise potentsiaali ja kasvu hindamise meetodid. Soovitakse vähendada lõhet tegelike saagikuste ja potentsiaalsete saagikuste vahel. Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Eesti nisutootmise taset võrreldes potentsiaalse võimaliku tasemega meie piirkonnas ning tuua välja seda mõjutavad tegurid. Töös tutvustatakse saagilõhe terminoloogiat ja arvutamise meetodeid. Uurimistöö empiiriline osa tugineb teisestele andmetele. Kasutatakse Eesti Statistikaameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Global Yield Gap Atlas andmebaase. Uurimistöö keskendub Eesti tali- ja suvinisu saagilõhe arvutamisele kasutades selleks Global Yield Gap Atlase mudelit ja selles sisalduvaid WOFOST taimekasvatuse simulatsioonimudeli andmeid veega limiteeritud potentsiaalse saagikuse kohta. Töös leitakse veega limiteeritud potentsiaalse ja tegeliku saagikuse vahe ehk saagilõhe, saavutatava ja tegeliku saagikuse vahe ehk kasutatav saagilõhe, lisaks suhteline saagilõhe ja suhteline saagikus. Töö tulemusena selgus, et talinisu veega limiteeritud potentsiaalne saagikus on tugevas seoses meie piirkonnas saavutatavate maksimaalsete saagikustega, st et mudeli simuleeritud saagikuse dünaamika jäljendab sordikatsete ja viljelusvõistluste tulemuste dünaamikat. Suvinisu veega limiteeritud saagikus on keskmises seoses meie piirkonnas saavutatavate saagikustega, seega suvinisu mudel on ligilähedane, kuid selles on suuremaid kõrvalekaldeid võrreldes sordikatsete tulemustega. Talinisu puhul oli saavutatav saagikus keskmiselt 16% madalam potentsiaalsest saagikusest aga suvinisu puhul oli saavutatav saagikus keskmiselt 11 % kõrgem. Töös arvutatud saagilõhed on sarnased Global Yield Gap Atlase arvutatud saagilõhedega, mis annab kinnitust, et alt üles (buttom up) andmete kogumise viisiga üles ehitatud globaalne mudel töötab ka kohalikul tasandil. Bakalaureusetöö on hetkel esimene põhjalikum eestikeelne tutvustus selles valdkonnas. Saagilõhe uuringute eesmärk peaks olema riiklikul või globaalsel tasandil toidutootmise potentsiaali hindamine. Töös on näha kui suur hulk tegureid saaglõhe suurust mõjutavad. Saagilõhe vähendamine on oluline küll globaalsel ja riiklikul tasandil, kuid saagikust saab tõsta tootja tasandil.et
dc.description.abstractPresently, global population and the demand for foodstuff is growing faster than yields. Therefore, the methods that assess growth and potential have sparked a lot of interest. There is a wish to reduce the gap between actual yields and potential yields. The goal of this thesis is to assess Estonian wheat productivity levels compared to the potential theoretical yield in our area and to point out the factors that affect it. As a result of the work, the yield gaps of winter wheat and summer wheat are calculated. The theoretical section of the work is based on various scientific and academic articles. The work familiarises the reader with the terminology of yield gaps. The empirical section of the work is based on secondary data. Data from Statistics Estonia, Agricultural Research Centre and Global Yield Gap Atlas is used. The given thesis focuses on calculating the yield gaps of Estonian winter and summer wheat, using Global Yield Gap Atlas’ model which includes WOFOST’s water limited potential yield values for plant growing simulation models. The thesis found out the actual yield gap or yield gap of water limited potential yield, the difference between attainable and actual yield gaps aka. Useable yield gaps, also relative yield gap and relative yield. The result of the work showed that water limited potential yield gap for winter wheat is has strong ties with maximum yield in our area, which means that the dynamics of the simulated yield resembles those of the dynamics of cultivar experiments and tillage competitions. Water limited yield for summer wheat is has an average connection in our area to attainable yields, therefore the model for summer wheat is approximate but contains larger differences compared to the results of cultivar experiments. In the case of winter wheat, the attainable yield is 16% lower in average from potential yield, but summer wheat has an attainable yield that is 11% higher. The calculated yield gaps in the thesis are like those of the Global Yield Gap Atlas, which lends credence that the bottom up data collection method model works on a local level. The given work is the first Estonian language introduction to this field. The main goal to research yield gaps is to assess the potential of food production on a global or state level. The reason for introducing the topic was to show how many factors affect the given gap and their importance is relevant on a global and state level, but yield is increased on the producer level.en
dc.publisherEesti Maaülikoolet
dc.subjectbakalaureusetöödet
dc.subjectsaagikuset
dc.subjectnisuet
dc.subjectsimulatsioonimudelidet
dc.subjectsaagilõhedet
dc.titleTeraviljakasvatuse saagilõhe Eestis nisu näitelet
dc.title.alternativeYield Gap in Estonia on the Example of Wheaten
dc.typeThesisen
dc.date.defensed2017-06-08


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet