Kaugloetava vatsasensori kasutamise võimalused veiste söötmisgrupi vatsa keskkonna monitoorimisel
Kokkuvõte
Toodangunäitajate kasv lüpsilehmadel on sageli seotud ainevahetushaiguste esinemise
suurenenud riskiga. Vatsa atsidoos on üks olulisemaid ainevahetushaigusi veistel, mis
põhjustab igal aastal piimakarjakasvatajatele olulist majanduslikku kahju. Uuenduslik
tehnoloogia, sealhulgas vatsasensor, võimaldab veisekasvatajatel senisest enam avastada ning
ennetada haiguste esinemist. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kas muutused
vatsasensoritega varustatud loomade vatsas ja piima koostis kirjeldavad kogu söötmisgrupi
vastavaid näitajaid. Katses osales 12 looma, kellest kahele oli paigaldatud vatsasensor. Loomad
valiti katsesse arvestades loomade söötmisgruppi ning laktatsioonijärku. Katseperioodil koguti
kahelt kontroll-lüpsilt piimaproovid. Kogutud piimaproovidest määrati piima koostis ning
rasvhappeline profiil. Samuti koguti täisratsioonilise segasööda (TRSS) proovid, millest.
määrati keemiline koostis ja toiteväärtus. Kogutud TRSS-i ja katseloomade roojaproovid
sõeluti vastavalt PennState sõeladega. Vatsasensoriga varustatud ja katseloomade näitajate
võrdlemiseks leiti katsegrupi lehmade aritmeetilised keskmised ning standardhälbed.
Vatsasensoriga loomade piimakoostis varieerus kontroll-lüpside lõikes ning ei kirjeldanud
katsegrupi lehmade vastavaid näitajad. Vatsa lenduvate rasvhapete ja piimanäitajate
võrdlemisel oli lehmade individuaalne varieeruvus liialt suur kirjeldamaks katsegrupi tulemusi.
Mõlema looma puhul ei täheldatud vatsa pH püsivat langust alla 5,5, mis viitaks SARA
esinemisele. Vatsa pH ja temperatuur dünaamika oli vatsasensoriga lehmade erinev. Antud
uurimistöös leidis kinnitust, et loomade individuaalne varieeruvus ei luba kahe lehma andmete
põhjal kirjeldada kogu söötmisgrupi vatsa keskkonda ja piima koostist kirjeldavaid näitajad. The improvement in production traits in dairy cows is often associated with an increased risk of
metabolic disorders in dairy cows. Ruminal acidosis in cattle is one of these metabolic diseases,
which causes major economic losses annually to dairy farmers. Innovative equipment applied
in livestock production, such as the rumen bolus, enables the better detection and prevention of
this disease by farmers. The objective of this thesis was to study whether changes in rumen
environment and milk composition of cows equipped with a rumen bolus can describe the
production traits of a whole dairy cow feeding group. Twelve primi- and multiparous Holstein
dairy cows were involved in the study, based on their lactation stage and feeding group. Two
cows were equipped with a rumen bolus. Milk samples were taken twice during the field
experiment, and were analysed for milk composition and fatty acid profile. Samples of the total
mixed ration (TMR) were analysed for chemical composition and nutritional value. The
collected samples of TMR and faeces collected from all sample cows were sieved to determine
particle sizes. In order to compare the production values of the cows with a rumen bolus and
the experimental group, arithmetical means and their standard deviations were computed. There
was a large variation in the milk composition of the animals with the bolus and this did not
describe the corresponding traits of the cows in the experimental groups. Similar results were
found in the comparison of ruminal volatile fatty acids and milk traits between cows, possibly
as the individual variation within animals were too high. The dynamics of ruminal pH and
temperature were between different cows with the rumen bolus. However, rumen pH was not
consistently below 5.5, indicating a lower risk of rumen acidosis. It was confirmed in this study
that individual cow variability does not allow the identification of changes in the rumen environment and the milk composition of animals in the same feeding group, when using a
small number of cows as reference animals.