Kaugloetava vatsasensori kasutamise võimalused veiste söötmisgrupi vatsa keskkonna monitoorimisel

Abstract

Toodangunäitajate kasv lüpsilehmadel on sageli seotud ainevahetushaiguste esinemise suurenenud riskiga. Vatsa atsidoos on üks olulisemaid ainevahetushaigusi veistel, mis põhjustab igal aastal piimakarjakasvatajatele olulist majanduslikku kahju. Uuenduslik tehnoloogia, sealhulgas vatsasensor, võimaldab veisekasvatajatel senisest enam avastada ning ennetada haiguste esinemist. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kas muutused vatsasensoritega varustatud loomade vatsas ja piima koostis kirjeldavad kogu söötmisgrupi vastavaid näitajaid. Katses osales 12 looma, kellest kahele oli paigaldatud vatsasensor. Loomad valiti katsesse arvestades loomade söötmisgruppi ning laktatsioonijärku. Katseperioodil koguti kahelt kontroll-lüpsilt piimaproovid. Kogutud piimaproovidest määrati piima koostis ning rasvhappeline profiil. Samuti koguti täisratsioonilise segasööda (TRSS) proovid, millest. määrati keemiline koostis ja toiteväärtus. Kogutud TRSS-i ja katseloomade roojaproovid sõeluti vastavalt PennState sõeladega. Vatsasensoriga varustatud ja katseloomade näitajate võrdlemiseks leiti katsegrupi lehmade aritmeetilised keskmised ning standardhälbed. Vatsasensoriga loomade piimakoostis varieerus kontroll-lüpside lõikes ning ei kirjeldanud katsegrupi lehmade vastavaid näitajad. Vatsa lenduvate rasvhapete ja piimanäitajate võrdlemisel oli lehmade individuaalne varieeruvus liialt suur kirjeldamaks katsegrupi tulemusi. Mõlema looma puhul ei täheldatud vatsa pH püsivat langust alla 5,5, mis viitaks SARA esinemisele. Vatsa pH ja temperatuur dünaamika oli vatsasensoriga lehmade erinev. Antud uurimistöös leidis kinnitust, et loomade individuaalne varieeruvus ei luba kahe lehma andmete põhjal kirjeldada kogu söötmisgrupi vatsa keskkonda ja piima koostist kirjeldavaid näitajad.

The improvement in production traits in dairy cows is often associated with an increased risk of metabolic disorders in dairy cows. Ruminal acidosis in cattle is one of these metabolic diseases, which causes major economic losses annually to dairy farmers. Innovative equipment applied in livestock production, such as the rumen bolus, enables the better detection and prevention of this disease by farmers. The objective of this thesis was to study whether changes in rumen environment and milk composition of cows equipped with a rumen bolus can describe the production traits of a whole dairy cow feeding group. Twelve primi- and multiparous Holstein dairy cows were involved in the study, based on their lactation stage and feeding group. Two cows were equipped with a rumen bolus. Milk samples were taken twice during the field experiment, and were analysed for milk composition and fatty acid profile. Samples of the total mixed ration (TMR) were analysed for chemical composition and nutritional value. The collected samples of TMR and faeces collected from all sample cows were sieved to determine particle sizes. In order to compare the production values of the cows with a rumen bolus and the experimental group, arithmetical means and their standard deviations were computed. There was a large variation in the milk composition of the animals with the bolus and this did not describe the corresponding traits of the cows in the experimental groups. Similar results were found in the comparison of ruminal volatile fatty acids and milk traits between cows, possibly as the individual variation within animals were too high. The dynamics of ruminal pH and temperature were between different cows with the rumen bolus. However, rumen pH was not consistently below 5.5, indicating a lower risk of rumen acidosis. It was confirmed in this study that individual cow variability does not allow the identification of changes in the rumen environment and the milk composition of animals in the same feeding group, when using a small number of cows as reference animals.