Diploidse ja triploidse vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) inkubeerimine ja kasvatamine suletud veekasutusega inkubaatoris

Abstract

Magistritöös viidi 2012. aasta kevadel läbi vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) marja inkubeerimise ja maimude kasvatamise katse suletud veekasutusega inkubaatoris. Võrreldi diploidide ja triploidide koorumist, ellujäävust ja kasvu tulenevalt ploidsusest- ja söötmisnormidest. Lisaks täpsustati kalade kontrollkaalumise metoodikat hinnates individuaalse ja grupis nõrutamisega kaalumisel saadavat erinevust kalamaimude massis. Silmtäppmarja inkubeerimine oli edukas, kadu silmtäppfaasist koorumise lõpuni oli gruppidel 1,1-0,9%. Kogu katseperioodi peale kokku oli triploididel kõige madalam suremus (5,1%), sama söötmisnormiga diploididel oli kõige suurem suremus (7,5%) ning kõrgema söötmisnormiga diploidide suremus oli 6,9%. Kinnitati hüpoteesi, et triploidsete vikerforellide suremus nii koorumiseni, kui ka varajastes elustaadiumites peale söömahakkamist ei ole suurem diploidide suremusest. Diploidide ja triploidide kasv söötmisperioodi jooksul oli sarnaste söötmisnormide juures ligikaudu sama. Katseperioodi viimase kontrollkaalumise järgi oli aga diploidide kasv olnud parem ning vastavalt kirjanduses levinud seisukohtadele, et diploidid kasvavad suguküpsuse saabumiseni triploididest kiiremini, võib ennustada selle tendentsi jätkumist. See aga vajab edaspidist uurimist. Hüpotees, et triploidide kasv on söömahakkamisest alates aeglasem kui diploididel, pidas paika osaliselt, sest kindalt eristatav kasvuvahe ilmnes alles katseperioodi lõpus. Tulenevalt kontrollkaalumiste metoodika ebatäpsustest ning asjaolust, et kalad ei söönud alati 100% normist ära (osa sööta vajus vanni põhja või kandus väljavoolu), ei ole ka andmed söödakoefitsientidest väga usaldusväärsed. Diploidide söödakoefitsient oli 8,4 – 24,6% võrra madalam. Hüpoteesi, et söödakasutus sarnase söötmiskoormuse juures on diploididel parem, võib lugeda kinnitatuks. Optimaalse, ehk suurema söötmisnormi järgi söödetud kalad kasvasid märgatavalt kiiremini kui madalaima võimaliku söödakoefitsiendi tabeli järgi söödetud. Sealjuures oli optimaalse söötmisnormi järgi söödetud kala söödakasutus küll veidi kehvem, nagu ka püstitatud hüpoteesi järgi eeldati, kuid see vahe ei olnud kalakasvatuslikust seisukohast oluline. Madalaima võimaliku söödakoefitsiendi järgi söödetud kala saavutas küll eeldatult madalaima söödakoefitsiendi, kuid kogutud andmete järgi oli see kõigest 0,09 võrra madalam ning sellega ei kaasnenud madalamat suremust, vaid hoopis ebaühtlasem kasv. Tootmistingimustes on kontrollkaalumised oluline indikaator iseloomustamaks kalade kasvu. Individuaalkaalumine on liiga aeganõudev ja kaladele stressitekitav, seetõttu rakendatav vaid teaduslikel eesmärkidel. Kuid grupis nõrutamisega kaalumisel tekkiv viga võib olla seda suurem, mida väiksem on kala. Edaspidise uurimise käigus tuleks leida kontrollkaalumistele lihtsasti rakendatav ja täpsem metoodika. Kokkuvõtvalt leiab käesoleva töö autor, et triploidide kasvatamisel on küll mõningad puudused võrreldes diploididega, kuid need on optimaalsete kasvatustingimuste juures pigem marginaalsed. Madalaima võimaliku söödakoefitsiendi saavutamisega saadud rahaline kokkuhoid ei kaalu väikese- ja keskmise suurusega inkubaatorites majanduslikult üles oluliselt kiiremat ja sealjuures ühtlasemat maimude kasvu.

The trials for the current MSc thesis were carried out in spring 2012. The trials were about incubating rainbow trout (Oncorhynchus mykiss) eyed eggs, and feeding the larvae in closed recirculating incubator. The aim of the work was to compare the hatching rate, survival and also growth rate of triploid- and diploid late-mature all-female rainbow trout at different feeding rates. In addition, the differences in results, depending of the methodology of control weighing, by individual- (with drying the fish) and by group sampling (simply draining the party of fish), was specified. The incubation of eyed ova was successful. Losses from the eyed-stage to hatching were 1.1-0.9%. Throughout the experimental period, triploids had the lowest mortality (5.1%), diploids with the same feeding regime had the highest mortality (7.5%) and diploids with the highest feeding regime had the mortality of 6.9%. The hypothesis, that triploid rainbow trout does not have a higher mortality during hatching and early life stages, was confirmed. The growth of diploids and triploids throughout the feeding period, fed by the same feeding plan, was similar. However, by the results of the last control-weighing, the diploids had grown better. It can be predicted, that the tendency would continue, because according to the statements in literature, diploids grow faster than triploids until reaching maturity. As the methodology of control-weighing could not provide enough accurate results and because the fish didn’t eat their entire daily ration every time (it is hard to estimate the amount of uneaten food), the given data about feed conversion ratios (FCR) are not very reliable. The feed conversion ratios of diploids were lower by 8.4 – 24.6%. The hypothesis, that diploid rainbow trout’s feed conversion is more efficient under the same feeding rate, can be confirmed. Fish fed according to optimal feeding plan (higher feeding rate), grew much faster than fish fed according to lowest possible feed conversion ratio –feeding plan. As the hypothesis was set, the fish fed according to lowest possible feed conversion ratio –feeding plan had the best FCR, but it was lower only for 0.09. In addition to that, the growth was more unequal and the mortality was not lower. In the real production conditions, the data from control-weighing provide important information about the growth rate. The individual weighing is time consuming and stressful for the fish and can be applied for the scientific purposes only. The accuracy of group weighing tends to decrease with increasing the fish size. For the further investigation, an accurate and easily applied method should be developed. In conclusion it can be said, that triploid rainbow trout does not perform so well in all aspects, as diploid, but in optimal conditions the differences are minimal. The economical benefit gained by applying the lowest possible feed conversion rate -feeding plan in small- and medium sized hatcheries does not overweight faster and more equal growth by optimal feeding.