Kontrollitud lahustuvusega väetise mõju aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) ’Polka’ ja ’Sonata’ toiteelementidega varustatusele ja saagile

Abstract

Tänapäeval on aiandustootmises üha enam populaarsust kogunud maasikakasvatus. Eesti tootjad on võtnud Hollandi maasikakasvatajatelt eeskuju väetamise osas ja hakanud istutuseelselt kasutama kontrollitud toitainete lahustuvusega alusväetist. Nimetatud väetis on eriline oma vaigukatte poolest, tänu millele vabanevad toiteelemendid järk-järgult mitme kuu jooksul vastavalt taime vajadusele. Kuigi antud alusväetist on kasutatud juba aastaid, on Eesti maasikakasvatajate seas tekkinud küsimus, kas kuluka alusväetise kasutamine istutuseelselt reaalselt ka saagilisa toob ja kas alusväetis toimib Eesti kliimtingimustes ning meil kasvatatavate sortide puhul. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida alusväetise ja üksnes tilkkastmissüsteemi kaudu väetamise mõju aedmaasika sortide ‘Sonata’ ja ‘Polka’ toitaintega varustatusele ja saagile. Väetuskatse viidi läbi Lõuna-Eesti tootmisistandikus 2016. a. Alusväetisega variandis anti istutuseelselt kontrollitud lahustuvusega väetist, kontrollvariandis seda ei antud. Mõlemaid variante väetati tilkkastmissüsteemi ja lehe kaudu samadel aegadel ja samades kogustes. Tulemustest selgus, et alusväetise mõju oli sorditi erinev; mõju sordile ‘Polka’ oli suurem kui mõju sordile ‘Sonata’. Alusväetis suurendas oluliselt ‘Polka’ lehtede ja õisikuvarte arvu, lisaks suurendas statistiliselt oluliselt ka ‘Polka’ lehtede lämmastiku- ja kaaliumisisaldust. ‘Sonata’ puhul suurendas alusväetise kasutamine oluliselt vaid lehtede fosforisisaldust. Alusväetise kasutamine ei suurendanud statistiliselt oluliselt kogusaaki ega vilja massi. Antud magistritöö viidi läbi jahedal ja vihmasel suvel ja nendes tingimustes ei osutunud alusväetise kasutamine õigustatuks.

Among horticultural farmers, strawberry production becomes more and more popular. Estonian strawberry growers have taken example from Dutch growers and have started to use controlled-release fertilizer (CRF) preplanting. Mentioned fertilizer is special because of its semi-permeable resin coating which ensures dissolvement of nutrients during several months according to the plant needs. Although the preplanting CRF has been used for several years in Estonia already, some Estonian strawberry growers are not sure that the expensive base fertilizer gives enough additional yield to cover the costs. It is not known whether the CRF works in Estonian climatic conditions and on the cultivars grown in this area. The aim of this master thesis was to determine the effect of using CRF preplanting on the leaves’ nutrient content and yield of strawberry cultivars ‘Sonata’ and ‘Polka’. Fertilization experiment was conducted on a South Estonian production field in 2016. CRF was applied into the soil under black plastic mulch prior planting and Control treatment did not receive CRF. Both treatments were fertilized via drip irrigation and via leaves at the same way. The results showed tha the impact of preplanting CRF was cultivar-dependent. ‘Polka’ was more influenced than ‘Sonata’. CRF increased significantly the number of ‘Polka’ flower clusters and number of leaves. Also the content of nitrogen and potassium in ‘Polka’ leaves were significantly higher in CRF treatment. In ‘Sonata’ only phosphorus content in leaves increased after the usage of CRF. Total yield and fruit size was not affected in either of cultivars. Based on this research, using CRF was not profitable in mentioned cultivars in 2016. However, the experiment was carried out in cool and rainy summer and the results could be different in different weather conditions and with other cultivars.