Bioloogiliste ja keemiliste kindlustuslisandite mõju silo fermentatsioonile ja kvaliteedile
Kokkuvõte
Silo on peamine sööt talvisel perioodil mäletsejalistele loomadele Töö eesmärgiks oli välja selgitada,
kas 6 aasta jooksul (2009-2015) on Eestis silo kvaliteet paranenud. Silo toiteväärtuse ja
fermentatsiooni hindamiseks kirjutati välja kõikidest analüüsitud siloproovidest kuivaine-, proteiini- ja
toorkiusisaldus, 2015. aastal analüüsiti ka toortuhka; hügieeninäitajatest aga kõik määratud happed- :
piimhape, äädikhape ja võihape ning pH ja ka ammoniaaklämmastiku sisaldus üldlämmastikust
(NH3-N üld-Nst). Ammoniaaklämmastik ja proteiin on määratud laboris Kjeltec'-ga, piimhape ja
lenduvad rasvhapped gaaskromatograafiaga, pH on määratud pH meetriga. Uurimustöö statistiliseks
analüüsiks kasutati T-testi, mis näitab ära kahe rühma statistilise keskmise olulisuse erinevust.
Analüüsi tulemustest selgus, et aastatel 2009 ja 2015 uuritud siloproovid oli rahuldava toiteväärtusega
ja heade fermentatsiooninäitajatega ning seega võib väita, et silo kvaliteet ei ole 6.aasta jooksul
märkimisväärselt paranenud. Bioloogilist kindlustuslisandit on soovitav kasutada närvutatud rohu
sileerimisel.
Keemilist kindlustuslisandit tuleks kasutada märgsilo puhul ja ka suure puhverdusvõimega sileeritava
materjali korral. Silage is a major component of the winter diet of ruminant livestock. The goal of this work was
to identify if the quality of silage made in Estonia has noticeably improved in the last six years.
To evaluate the silage’s nutritional value and fermentation, the dry matter, protein and crude
fibre content of all of the analysed samples were noted, and in 2015 the crude ash content was
also analysed; from the hygiene indicators, all of the analysed acids (lactic, acetic and butyric
acid), pH values and ammonia nitrogen content of the total nitrogen (NH3-N total-N) were
used. The ammonia nitrogen was measured in the laboratory using the Kjeltec system, while the
lactic acid and volatile fatty acids were measured with gas chromatography and pH with a pHmeter.
For statistical analysis a T-test was used, which shows the difference of statistical
importance of the average values of both groups
The results of the analysis showed that the silage samples analysed in 2009 and 2015 had
satisfactory nutritional value and fermentation indicators. As such, it can be said that silage
quality has not significantly improved in the last six years. Using biological additives is
recommended for ensilaging wilted grass.
Chemical additives should be used for wet silage and also when ensilaging a material with large
buffering capacity.