Korterelamu kompleksse renoveerimise mõju kinnisvara väärtusele Tartu Annelinna näitel
Kokkuvõte
Euroopa energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad alates 2021. aastast kõik uued
ehitatavad hooned olema „liginullenergia“ hooned. Eesti eluasemefond liigub selles
suunas, kuid kuna suur osa elanikest elab just korterelamutes, mis on ehitatud Nõukogude
ajal, siis täna panustab riik ka olemasolevate hoonete renoveerimisele.
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kuidas mõjutab korterelamu kompleksne
renoveerimine korteriomandite väärtust, lisaks välja selgitada, millised tegurid omavad
komplekssel renoveerimisel olulist rolli. Uurimistöö piirkonnaks valiti Tartu Annelinn,
kus tehakse suurem osa korterite ostu-müügitehinguid. Kompleksse renoveerimise mõju
mõistmiseks viidi läbi küsitlus Tartu kinnisvaraturu spetsialistide hindajate ja maaklerite
seas. Bakalaureusetöö teoreetilises osas keskenduti tehtud teadustöödele, artiklitele ja
statistikale ning tehti tulemustest kokkuvõtlik ülevaade.
Töö tulemustest võib järeldada, et korteriomandi väärtus renoveeritud korterelamus võib
erineda renoveerimata korterelamu korteriomandist 6-10% ulatuses. Renoveerimist
takistavad tegurid on peamiselt korteriomanikud ise, kellel puudub konkreetne
informatsioon kompleksse renoveerimise käigust ja selle taotlemise võimalustest.
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv suunab liikmesriike olukorra parandamiseks
tegema vajalikku teavitustööd avaliku- ja erasektori vahel. Due to the European energy efficiency directive all new buildings starting from 2021 must
be nearly zero-energy efficiency buildings. Estonian housing fund is also moving in that
direction, because most of the citizens today are living in dwellings built during the Soviet
times. Today Estonia is investing in the renovation of the existing buildings.
The aim of this bachelor thesis is to explore how the complex renovation of apartment
houses affects the value of the building, and also to see which factors have big impact on
the complex renovation. The research area was chosen to be Annelinn due to the biggest
number of the purchase and sales transactions in Tartu. To understand the impact of the
complex renovation, a questionnaire was carried out among specialists of real estate
assessors and brokers in Tartu. In the theoretical part, the work is concentrating on the
science-works, articles and statistics and also a concise summary was made of the results.
The results can conclude that the value of renovated dwelling’ apartments can differ 6-
10% from unrenovated. The biggest factor preventing the renovation is usually the owner
itself, because of the lack of specific information about the complex renovation process
and its application possibilities. European Energy Efficiency Directive aims the member
countries to improve the situation by informing public and private sectors.