Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.advisorMaiste, Juhan
dc.contributor.advisorKotval, Zenia
dc.contributor.authorNutt, Nele
dc.contributor.otherSepp, Kalev (consultant)
dc.contributor.otherLindström, Kati (opponent)
dc.contributor.otherHansar, Lilian (pre-opponent)
dc.date.accessioned2017-05-15T12:19:52Z
dc.date.available2017-05-15T12:19:52Z
dc.date.issued2017
dc.identifier.isbn978-9949-569-80-9
dc.identifier.issn2382-7076
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/3148
dc.identifier.urihttp://doi.org/10.15159/emu.10
dc.descriptionA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architectureeng
dc.description.abstractThe goal of the case studies was to identify a semiosphere in landscape, the properties characteristic of memory and reminiscences, in order to identify the universal functioning mechanisms of the object and to comprehend the inner logics of the functioning of landscape. Several traits characteristic of semiospheres are present in landscapes, such as delimitation, unevenness, homogeneity, individuality, wholeness. The semiospheric border of landscape determines the structural and functional nature of landscape as semiosphere, which enables objects with similar structure or function to be separated from the rest without defining the location of the physical border. Dispersion is typical of a landscape’s semiospheric border and the border may be both spatial and temporal. The unevenness, homogeneity and individuality of the landscape impacts the speed of the changes, the landscape’s stage of development and location in the general structure. The integrity of the landscape is expressed in the principle of the hermeneutical circle, in which the understanding of the whole ensure the understanding of the parts and vice-versa, the comprehension of the parts helps to under the whole. The process occurring in the landscape is comprised of three parts: recording information, storing information and using information. Writing a text in the landscape (recording information) can occur in the following ways: between, besides, on top of and over. The means of writing has a direct impact on the durability of the landscape. The preservation of the landscape (storage of information) is dependent on the speed of changes. In the case of sudden changes that occur over a short period of time the landscape can actually survive quite well. The appearance of the opposite tendency can be observed in the case of constant and long-term changes. In order for memories to be evoked, they must first be stored, and thereafter, their sign must be recognised. Memories can be stored with the help of both personal and collective memory, but recognition depends on personal experience. Lefebvre’s spatial triad divides the landscape into spaces that are distinguished from each other by characteristic words: lived, perceived, and conceived. If conceived space is a two-dimensional plan, then perceiv ed space is comprised of the surrounding space that lacks memories. Lived space does not develop before it is filled with personal memories. Space does not become lived space until the subject (person) and object (landscape) have made contact, when the contact that actives the memory occurs.eng
dc.description.abstractEuroopa maastikukonventsiooni definitsiooni kohaselt on maastik inimeste poolt tajutav ("Landscape" means an area, as perceived by people, whose character is the result of the action and interaction of natural and/or human factors). Tajutavat maastiku vaadeldi semiosfääri, mälu ja mälestuste kaudu, mida mõjutavad erinevad dünaamilised protsessid nagu gentrifikatsiooni, maastiku muutused, sotsiaalsete representatsioonide ja sotsiaalse kapitali avaldume jms. Leiti, et maastikus avalduvad mitmed semiosfäärile iseloomulikud omadused. Maastiku semiosfääriline piir määrab maastiku kui semiosfääri strukturaalse ja funktsionaalse olemuse, mis võimaldab eraldada sarnase struktuuri või funktsiooniga objektid ülejäänutest, ilma füüsilise piiri asukohta määramata. Maastiku semiosfäärilisele piirile on omane hajuvus ning piir võib olla nii ruumiline kui ajaline. Ebaühtsust, homogeensust ja individuaalsust mõjutab muutuste kiirus, maastiku arenguaste ja paiknemine üldise struktuuri suhtes. Maastiku terviklikkus avaldub hermeneutilise ringi printsiibis, kus tervikust arusaamine tagab osadest arusaamise ja vastupidi, osade mõistmine aitab mõista tervikut. Maastikus toimuv protsess koosneb kolmest osast: info salvestamine, info talletamine, info kasutamine. Maastikku teksti kirjutamine (info salvestamine) võib toimuda: vahele, kõrvale, peale või üle. Kirjutamise viis avaldab otsest mõju maastiku säilivusele. Maastiku säilivus (info talletamine) on sõltuvuses muutuste kiirusega. Järsku ja lühikese aja jooksul toimunud muutuste puhul, võib maastik hästi säilida, vastupidise tendentsi avaldumist võib täheldada pidevate ja pikaajaliste muutuste puhul. Mälestuse esilekerkimiseks on vaja esmalt mälestus talletada ja seejärel see ära tunda. Mälestuse talletamine võib toimuda nii isikliku kui kollektiivse mälu abil, kuid äratundmine sõltub isiklikust kogemusest. Lefebvre ruumitriaad jagab maastiku ruumideks, mida eristab üksteisest iseloomustavate sõnadega: elatud, tajutav, kujutatav. Kui kujutatav on kahemõõtmeline plaan (planeeringu joonis), siis tajutava ruumi moodustab ümbritsev ruum, milles puuduvad mälestused, elatud ruum tekib alles siis, kui see on täidetud isiklike mälestustega. Elatud ruum saab ruumiks alles peale subjekti (inimese) ja objekti (maastiku) kokkupuudet, mis käivitab mälestuse.est
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.relation.ispartofseriesEesti Maaülikooli doktoritöödest
dc.rights.urihttps://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/Riigikogu/act/519062017005/consolide
dc.subjectdissertatsioonidest
dc.subjectmaastikuarhitektuurest
dc.subjectmaastikuplaneerimineest
dc.subjectmaastikudest
dc.subjectmõisadest
dc.subjectEestiest
dc.subjectdissertationseng
dc.subjectlandscape architectureeng
dc.subjectlandscape designeng
dc.subjectlandscapeseng
dc.subjectestateseng
dc.subjectEstoniaeng
dc.titleThe perceivable landscape a theoretical-methodological approach to landscapeeng
dc.title.alternativeTajutav maastik teoreetilis-metodoloogiline käsitlus maastikustest
dc.typeThesiseng
dc.date.defensed2017-06-15
dc.type.qualificationnamePhD


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
Kõik kirjed Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis DSpace on autoriõigusega kaitstud, kui ei ole teisiti märgitud.